Tartus on sõjaväelaste ehitatud majad trossidega kokku tõmmatud, näiteks Pärmivabriku juures üks suur punastest telliskividest tondiloss.
Ma arvasin, et olen selle kandiga tuttav, aga siiski ei tea, mis majast käib jutt. Mis on konkreetne aadress?
Tartus on sõjaväelaste ehitatud majad trossidega kokku tõmmatud, näiteks Pärmivabriku juures üks suur punastest telliskividest tondiloss.
Ma arvasin, et olen selle kandiga tuttav, aga siiski ei tea, mis majast käib jutt. Mis on konkreetne aadress?
Nt Paju 80. Nt Puiestee 112a. Viimane on mõningase soojustuse ja välisviimistlusega väliselt sirgem aga sisu on ikka sama. Mõne rõdu tellised on siiski näha ja annavad aimu, kuidas kogu maja varem välja nägi. Kui Paju 80 oled ära näinud, siis teised samasugused leiad juba ise üles.
Sõjaväelased ehitasid sealkandis e Annelinna alguses lausa 23 sellist ehituspraagiga maja. Kui näed maja, kuhu oleks tellised nagu 3 m kauguselt seina visatud, siis on see üks nendest. Kõigi aadresseid ei hakka otsima.
Link inseneri kommentaaridega artiklile https://epl.delfi.ee/eesti/insener-tombab-laguneva-viiekorruselise-maja-kokku?id=50768395
Tallinna Tehnikaülikooli uuring, kus 2000-2010 valminud kortermajadest oli 84% ehitatud kulukate vigadega.
http://www.arhliit.ee/uudised/artiklid/84-protsenti-ehituspraaki/
Veel:
https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=80324588
https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=67389614
https://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/25/eesti-vajab-ehitusvigade-registrit
Ehituspraak tundub olevat pigem standard, mitte erand:(
Tartus on sõjaväelaste ehitatud majad trossidega kokku tõmmatud, näiteks Pärmivabriku juures üks suur punastest telliskividest tondiloss.
Ma arvasin, et olen selle kandiga tuttav, aga siiski ei tea, mis majast käib jutt. Mis on konkreetne aadress?
Nt Paju 80. Nt Puiestee 112a. Viimane on mõningase soojustuse ja välisviimistlusega väliselt sirgem aga sisu on ikka sama. Mõne rõdu tellised on siiski näha ja annavad aimu, kuidas kogu maja varem välja nägi. Kui Paju 80 oled ära näinud, siis teised samasugused leiad juba ise üles.
Sõjaväelased ehitasid sealkandis e Annelinna alguses lausa 23 sellist ehituspraagiga maja. Kui näed maja, kuhu oleks tellised nagu 3 m kauguselt seina visatud, siis on see üks nendest. Kõigi aadresseid ei hakka otsima.
Link inseneri kommentaaridega artiklile https://epl.delfi.ee/eesti/insener-tombab-laguneva-viiekorruselise-maja-kokku?id=50768395
Põllu tn on ka üks maja mingite imelike vitsadega kokku tõmmatud, aga võibolla on see disaini värk, ma ei tea.
Uutes majades on tõesti sageli üüratud arved. Lisaks on neil hulk lisateenuseid, mida vanades majades nii kergekäeliselt ei tellita – näiteks koridoride hooldus, akende pesu kraana pealt, asfaldi ja vihmaveetorustiku küte jne (iseenesest on mugav küll, kui majja sissesõit on soojenduskaabliga ja ei jäätu, aga see tuleb ju kinni maksta).
Just. Ja ära unusta puldiga autoväravaid hoovi sisse sõiduks, pidev kulu ja hoolduskulu, kui vähegi külmem ilm.
Mulle meeldivad 80ndate paneelikad über alles. Hakati ehitama üpris avaraid rõdudega kortereid ja igati normaalse planeeringuga. Minu arvates isegi paremad kui uutes kortermajades, mis on ainult väljast ilusad.
60ndatel hirmsasti koonerdati ruumiga ja veidrad läbikäidavate tubadega lahendused.
Elan 1967.aasta paneelikas. Mul otsakorter. Naabreid eriti ei kuule. Majas on kõik olulised kommunikatsioonid vahetatud. Korda tehtud katus, kelder, trepikojad.Välisvoodrit pole pandud va otaaseinad aga minu arvamuse kohaselt ongi hea sest selle ajastu majad on ehitatud arvestusega et seda pole.
Korteris on ka tehtud juhtmevahetus .
Ei tasu karta 60ndate maju.
Mustamäel on ka tellismaju, mis meenutavad peale vaadates neid Pika/Paju kandi käkerdisi Tartus.
Mul on 60ndate paneelmaja korter heas asukohas. Muidu okei, ainult kommunaalid on suuremad kui üle kahe korra suuremas uusehitises, kus ise elan, ja küttearvet ei saa oma tarbimisega reguleerida.
Ja ära unusta puldiga autoväravaid hoovi sisse sõiduks, pidev kulu ja hoolduskulu, kui vähegi külmem ilm.
Nii huvi pärast küsin, mida see tähendab? Meil on puldiga autovärav umbes 20 aastat, korra on mingit juhtmete kinnitust parandatud ja korra puldid välja vahetatud, sest nupud väsisisd ära. Puldi patareisid selle 20a jooksul vist 3x vahetatud, st iga 5 aasta tagant umbes. Elektrikulu värava avamiseks ja sulgemiseks on minimaalne kui just keegi päevade kaupa puldiga kinni-lahti mänge mängida ei kavatse.
Ma küll korterit osta ei kavatse, aga ostaksin kas uusarendusse kui korteri planeering mulle sobiks ja õueala oleks ka läbi mõeldud (mööda jalutades olen väga toredaid grillimajakesi, mänguplatse, puhkenurki jms näinud) või eestiaegsesse või vanemasse väheste korteritega ja oma aiaga renoveeritud majja. Puumaja või kivimaja või endine tööstushoone, kus ajastutruu remont on ühendatud kaasaegsete mugavustega.
Paneelikasse ega üldse nõukaaegsesse majja ei ostaks, ma olen selle aja laps ja ajastutruu ei tekita minus mingit nostalgiat. No ja normaalset planeeringut sealt ka otsida ei maksa.
Paneelikasse ega üldse nõukaaegsesse majja ei ostaks, ma olen selle aja laps ja ajastutruu ei tekita minus mingit nostalgiat. No ja normaalset planeeringut sealt ka otsida ei maksa.
Mis see normaalne planeering siis sinu jaoks on? Et välisuksest astud kohe elutuppa ja köök on selle sama elutoa ühes seinas? Siis tõesti pole nõukaaegsed majad sinu jaoks.
Minu jaoks on oluline asukoht. Ummikutes passimine pole minu jaoks.
Kui lapsed suureks said, ostsin korteri Mustamäe paneelikasse Männi pargi läheduses. Maja on täielikult renoveeritud, naabrid vaiksed. Kõik vajalik on kas jalutuskäigu või 1-2 bussipeatuse kaugusel, kaasa arvatud töökoht. Autot kasutan peamiselt suvekodusse sõitmiseks. Seegi asub lähedal, Harjumaal, mere ääres.
Ja ära unusta puldiga autoväravaid hoovi sisse sõiduks, pidev kulu ja hoolduskulu, kui vähegi külmem ilm.
Nii huvi pärast küsin, mida see tähendab? Meil on puldiga autovärav umbes 20 aastat, korra on mingit juhtmete kinnitust parandatud ja korra puldid välja vahetatud, sest nupud väsisisd ära. Puldi patareisid selle 20a jooksul vist 3x vahetatud, st iga 5 aasta tagant umbes. Elektrikulu värava avamiseks ja sulgemiseks on minimaalne kui just keegi päevade kaupa puldiga kinni-lahti mänge mängida ei kavatse.
Ma küll korterit osta ei kavatse, aga ostaksin kas uusarendusse kui korteri planeering mulle sobiks ja õueala oleks ka läbi mõeldud (mööda jalutades olen väga toredaid grillimajakesi, mänguplatse, puhkenurki jms näinud) või eestiaegsesse või vanemasse väheste korteritega ja oma aiaga renoveeritud majja. Puumaja või kivimaja või endine tööstushoone, kus ajastutruu remont on ühendatud kaasaegsete mugavustega.
Paneelikasse ega üldse nõukaaegsesse majja ei ostaks, ma olen selle aja laps ja ajastutruu ei tekita minus mingit nostalgiat. No ja normaalset planeeringut sealt ka otsida ei maksa.
Mida vähem kortereid, seda raskem on selle renoveerimiseks ressursse leida. Eriti kui neist vähestest on pooled pensionärid. Mul tuttavad on püsti hädas just eestiaegsetes majades.
Nõukaajal lõpu korterite planeeringud on tunduvalt paremad kui uutest. Nagu keegi juba mainis, et uutes pole esikut ja süüa teed elutoas. Tõsiselt tüütu kui püüad õhtul telekast saadet vaadata ja samal ajal keegi kokkaja samas ruumis kolistab, müristab, kliristab ja levitab igatsugu toidu läbrasid. Või tuleb keegi pereliige teistest õhtul hiljem koju, tuulutab külmkappi ja kolab potte müüda ja siis mugistab kõigi diivanil istujate ees, mille peale neil jälle kõht korisema hakkab.
Türgi maavärinas varisesid tolmuks kokku just kõige uuemad majad.
Türgi maavärinas varisesid tolmuks kokku just kõige uuemad majad.
Ja siis? Sa elad Türgis või sinu arvates Eestis maa väriseb?
80-nendate paneelikad, nagu eelkõnelejad öelnud, on tõesti avarad ja üsna hea planeeringuga. Esikud, vannitoad ja köögid on neis majades suuremad kui 70-nandate omades, hruštšovkadest rääkimata (need on tillukesed, ühe-inimese korterid).
Sellise korteri valimisel mina vaataks asukohta – et oleks endal mugav logistika, lastel lähedal lasteaed, kool, bussipeatus, toidupood, töökoht või mis oluline tundub – mida mugavamalt kõik selline sättida, seda vähem kulub tulevikus aega igapäevasele liiklemisele.
Ja siis korterelamu seisukord – kui on juba mõnda aega tagasi renoveeritud, siis võib ühistul juba olla laen tagasi makstud ja selle võrra igakuised kulud väiksemad. Vaadata talviseid kommunaalarveid – saab pildi umbkaudsetuest tulevastest kuludest. Vaadata trepikoja puhtust – annab mingit aimu naabritest, nt kas on veel nõuka-aegseid korteri uksi alles (nähtavasti pensionäärid?), mõni eriti räpane välisuks ja kahtlane hais (alkohoolikud, räpakollid?), soditud seinad (trepikojas kogunevad noortekambad?) jne.
Türgi maavärinas varisesid tolmuks kokku just kõige uuemad majad.
No aga betooni sisse tulebki metallkarkass paigaldada, nagu seda Eestis ka tehakse. Sealsetes majades polnud.
Mille üle imestad?
Ja kõrvalkorteris elavad pensionärid tegid nii remonti, et meie korteri sein oli ka katki ja keeldusid selle eest maksmast.
Sellise probleemi lahendaks kindlustus. Seda sul ei ole?
Mulle näiteks uusarendused just sellepärast ei meeldi, et enamikes pole kööki. Kapirida ühes seinas pole köök!
Türgi maavärinas varisesid tolmuks kokku just kõige uuemad majad.
Ja siis? Sa elad Türgis või sinu arvates Eestis maa väriseb?
See räägib sellest, et ei ole alati uute majade kvaliteet parem kui vanadel. Võid näha kuidas üks maja on täiesti pulbrihunnik ja selle kõrval maja, millel pole mitte pragugi.
Türgi maavärinas varisesid tolmuks kokku just kõige uuemad majad.
No aga betooni sisse tulebki metallkarkass paigaldada, nagu seda Eestis ka tehakse. Sealsetes majades polnud.
Mille üle imestad?
näed küll seal selle betooni sees metallkarkasse ka.
80ndate paneelikad väga kostavad läbi.
Äsja renoveeritud väiksemate kortermajade kommunaalid on väga kõrged. Meil 70ndate kivimaja ja 18 korterit. Laenumakse on veidi üle 2 euro 1m2. Ehk siis meie kommunaal talvel tõusis üle 100 euro võrreldes eelmise aastaga. Enne oli max 220 eurot talvel arve, nüüd 340 eurot. Oma soojuspump keldris, tagastusega vent, päiksepatareid katusel. Koridori puhastan ka ise, sest pensionärid ju sellega ei tegele.
Veel tuleb ettevaatlik olla vanade eestiaegsete või lausa tsaariaegsete puumajadega. Ostad kalli hinnaga Tallinna kesklinna korteri ja siis avastad, et kõik ümberringi on mäda. Ja siis hakkad sinna raha sisse taguma. Või siis vaatad, et vana potikiviahi on nagu Pisa torn, sest alumine naaber on omavoliliselt seina alt maha võtnud.
Mulle endale meeldivad pigem staliniaegsed või 60-70ndatel ehitatud kivimajad, kus normaalne planeering ja tubadel kõrged laed. Ja muidugi maja taga ka aed. Nostalgia on ka eestiaegsete kivitrepikojaga majade suhtes, sest sellises ma sündisin ja veetsin lapsepõlve. Kui olla veel autoga, siis tähtis on vaadata ka, kas autot on kuskile parkida või kui tuleb külaline autoga, siis kuhu tema selle paneb. Osadel majadel pole aeda parkimiskohti tehtud või mahub sinna paar autot, samas tee äärde maja ette mahub ka mõni auto. Mu sugulane elas kesklinnas ja lõpuks tal polnudki oma autot kuskil hoida. Maja veel renoveeriti ka ja pane kuhu tahad oma auto.
