Teema: Mis ajendab inimest…

No ju siis midagi hullu ei ole ja nii saab pikemalt pinget kruttida. Kui ütled ära, et käisid sissekasvanud varbaküünt lõikamas, siis ei huvita see ju eriti kedagi

#2960870:

See sama, mis arendas sind seda teemat postitama.

Tähelepanu.

Tead vaevalt küll. Minagi tahaksin tegelikult teada, miks nii tehakse. Anonüümselt ehk keegi julgeb oma tundeid analüüsida.

#2960876:

teine äärmus on lahku läinud naised, siis on neil nagu ora p****s, pidevalt on vaja postitada pilte pidudest oma samasuguste sõbrannadega- “oh kui lahe pidu” jne, tegelikult on ise õhtuti kringliks ja nutavad patja- MILLEKS ma küsin ka

Ära üldista – mitte ainult naised. Tihti võib võtta ühise nimetaja alla: need, kes on maha jäetud.
“Olen nii õnnelik”
“Elan parimat elu”
“Pole veel kunagi nii õnnelik olnud”

#2960876:

teine äärmus on lahku läinud naised, siis on neil nagu ora p****s, pidevalt on vaja postitada pilte pidudest oma samasuguste sõbrannadega- “oh kui lahe pidu” jne, tegelikult on ise õhtuti kringliks ja nutavad patja- MILLEKS ma küsin ka

Sellest ma saan küll aru. On vaja endisele ja tolle uuele näidata, kui ükskõik tal on. Muidugi mõistavad kõik, et see on meeleheide, aga ise nad seda kahjuks ei näe.
Eks need vaiksed ohkajad ole loomulikult samuti tähelepanu peal väljas, kuid see kvalifitseerub teatud nartsissismiks erinevalt lahkuläinud ja meeleheitel inimestest. Viimastel on vaja oma valu välja elada, aga need vaiksed ohkajad ei vaja tõesti muud, kui et maailm nende ümber keerleks.

#2960883:

Tahab lihtsalt kellelegi öelda, et on raske. Vahel lihtsalt väljaytlemine aitab. Ja annab lähedastele märku, et võiks kõne teha.

Ütled välja ja keegi ei huvitu ja hakkab kergem? Lähedastele võib ise kõne teha.

Mind ei häiri, kui postitatakse oma kurbusest, kui sellele on öeldud ka mingi põhjus. Mind häirib see, kui vihjatakse millelegi ja siis kui küsida, siis hakatakse vingerdama.

Kui on soov ainult perele ja lähedastele märku anda, siis saabki selle postituse teha nii, et näevad ainult need konkreetsed inimesed, kellele mingeid lisaselgitusi pole vaja anda, kes teavad, miks sa seal haiglas siis oled.

Lisaks eelpoolmainitutele (üliõnnelikud, kurb-aga-ei-ütle-miks) häirivad mind sotsiaalmeedias ntx need, kes postitavad pidevalt mingeid kuskilt copy-pastega võetud anekdoote. Oma elust ei iial ridagi, ei õnnest, ei kurbusest, ei tööalasest saavutusest… Tead ntx, et teisel mingi tähtis eluetapp, naine jättis maha, sündis laps vms ja siis tuleb sealt ikka see tavaline anekdoot, mis on tagatipuks mingi seksistlik lollus. Mul on paar sellist sõbralistis. Jah, ma olen nende postitused niimoodi maha keeranud, et ma ei näe neid (snooze 30 days ntx).

#2960859:

… panema FB või Instagrami postituse, et olen haiglas või olen ülikurb või olen meeleheitel ja kui siis keegi küsib, mis toibub, on vastuseks aikus või “ma ei taha sellest rääkida”. Milleks?

On jah ääretult nõme viis tähelepanu kerjata. Algul üritavad maru salapärased olla ja ootavad, et hakataks küsima, mis juhtus. Ja siis, kui keegi küsib, siis hakatakse edasi ebamääraseid vihjeid andma stiilis “Mõni inimene kohe tõmbab õnnetusi ligi” või vastatakse “Kirjutan privas”. No milleks selline tsirkus?

Minu tähelepanekute järgi harrastavad taolist käitumist enamasti eluülikooli haridusega täiskohaga emmed. Ju siis muud põnevat nende elus ei juhtu.

#2961090:

Millal ometi sotsiaalmeedia hullud oma diagnoosi saavad?

Meid, kägusid, mõtled?

See jh selline sotsiaalmanipulatsioon.

Neil inimestel ei ole häid lähedasi sõpru. Ei saa läbi oma perekonnaga ja elukaaslasega üldjuhul on suhted väga kehvad. Ehk siis ei saa oma muresid/meeleheidet koduseinte vahel jagada. Mul oli üks tuttav selline, kes jagas igat oma sammu läbi fb. Mehega tal suhted olid pekkis, perega ka kevad suhted jasõrannasid polnud. Mingi hetk me suhtlesime rohkem ja ta ütleski, et tal ei ole lihtsalt mitte kellegiga peale tööpäeva oma muresid ja rõõme jagada, sest mees lihtsalt ei viitsi rääkida temaga.

#2960859:

… panema FB või Instagrami postituse, et olen haiglas või olen ülikurb või olen meeleheitel ja kui siis keegi küsib, mis toibub, on vastuseks aikus või “ma ei taha sellest rääkida”. Milleks?

Ise nagu ei saa aru. Annab teada, et on haige ja siis edaspidi ravib end. Mida ta vastama peab ? Ega ta terve ole, selles asi ongi? Kuidas on raske mõista, kui inimene on haige, et ta jaksab 1 postituse teha, kuid mitte enam kahte. Milleks selline postitus?

#2960882:

Eks need vaiksed ohkajad ole loomulikult samuti tähelepanu peal väljas, kuid see kvalifitseerub teatud nartsissismiks erinevalt lahkuläinud ja meeleheitel inimestest. Viimastel on vaja oma valu välja elada, aga need vaiksed ohkajad ei vaja tõesti muud, kui et maailm nende ümber keerleks.

See ohkamine on täpselt samamoodi sõnum kellelegi, vaikne etteheide, “näe, sinu pärast”.

#2960863:

Tähelepanuvajadus.

Justnimelt, puhas tähelepanuvajadus.

Hiljuti rookisin oma Facebooki listist ühe sellise drama queeni välja. Iga jumala päev tuli neid salapäraseid sõnumeid ja kui alguses olin mures, siis lõpuks oli ükskõik, sest ta ei vastanud ega selgitanud oma “tunneb-ennast-meeleheitel”- postitusi mitte kunagi.