Kasvatan üksi last. Lapse isa on pöördumatult haige ja tervis kehv ning tean, et terveks enam EI saa vaid sureb aeglaselt. Lahus oleme juba aastaid, sellest saati pole tekkinud ühtegi uut suhet ega isegi austajat. Enne oli suhteid küll, oleksin võinud valida kellegi teise, paraku läks nii. Viimati väljas käisin vist üldse 6-7 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevad ka tuttavad, kellega nüüdseks peaaegu ei suhtlegi. Mulle on soovitatud otsida uus mees, alustada uut suhet, saada veel lapsi. Ise tunnen end selleks juba liiga vanana, pealegi ei pruugi uus mees eelmisest paremaks osutuda.
Haridus jäi kunagi samuti pooleli, ja seetõttu pole saanud ka ihaldatud töökohta.
Mida siis ette võtta?