Teema: mis eliitkooli katsetel tegelikult loeb

Vauu! Perekool on selles mõttes tore koht, et siin liigub igasuguseid paikapanevaid ja lõplikke tõdesid. Enda laste klassikaaslasi silmas pidades ei ole sellel väitel kahjuks või õnneks alust. Kuna meil on vanemate kontaktnimekiri olemas, julgen seda kindlalt väita. On nii selliseid lapsi, kelle peres on kõigil üks perenimi, kui ka selliseid, kellel peres nii mägrad, rebased kui ka karud (rõhutatult väike algustäht).

Huvitav, palju on siin naisi, kes mais Pärnus sünnitavad? Mul aeg aug.keskel.

Minul siis tõenäoliselt \”mittepäris\” perekond, sest abielludes jätsin enda perekonnanime. Võibolla, kui lapsed oleks juba abielludes olemas olnud, siis oleks ka mehe nime võtnud. Etteütlused ja loogikaülesanded jäid ka lihvimata, aga sellest hoolimata võeti lapsed kooli. Ja kui vanemate kontaktandmeid vaadata, siis pakuks, et ligi pooltel erinevad perekonnanimed, on ka selliseid karu-mäger-rebane perekondi ja on ka ainult ühe vanemaga perekondi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]muidugi võib naerda ja naeruvääristada, selgitada ja õigustada, aga see, kui vanemad on väljendanud oma kindlat soovi ja tahet koos olla abielludes ja sama nime kandes, väljendub kindlasti ka lapse stabiilsuses, edasipüüdlikuses, vaimsetes väärtustes, mis on normaalse õpikeskkonna kujundamisel koolis ülioluline.
G5 koolid kujundavadki eliiti ja ennekõike vaimset eliiti.[/tsitaat]

Seda kommentaari saab küll väljendada lausega Tule eile meile! Abielutunnistusele allakirjutamine väljendab küll kõige vähem lapse elukeskkonna stabiilsust. 50 % ametlikus abielus olevaid peresid lahutab, 50%-s peredes esineb ühel või teisel moel koduvägivald jne. Ma ei tea, kui suur protsent on abiellujate hulgas neid, kes kirjutavad lepingule alla seetõttu, et jahivad kellegi paksu rahakotti, kuulsat nime või loodetavat pärandust.
Ja vaimsed väärtused on tõeline naljakoht – Eesti elanikest jagab vaimseid vääärtusi ilmselt umbes napp 20 protsenti elanikkonnast, ülejäänutel pole vaimsete väärtustega mingit pistmist.

ka meil oli see samuti VHK katsetel jutuks. Valisime küll teise g5 kooli, kus oli hiljuti arenguvestlus ja ka seal oli klassi õhkkkonnast kõneldes sama teema. Seega jah, nii on.

erandid kinnitavad reeglit. Jääb ju ka võimalus,et maksti, tutvus või ongi geenius. Või oli juhuslikult hea päev- nii väikeseid ei annagi adekvaatselt testida. VHK võtab ka puudega lapsi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]muidugi võib naerda ja naeruvääristada, selgitada ja õigustada, aga see, kui vanemad on väljendanud oma kindlat soovi ja tahet koos olla abielludes ja sama nime kandes, väljendub kindlasti ka lapse stabiilsuses, edasipüüdlikuses, vaimsetes väärtustes, mis on normaalse õpikeskkonna kujundamisel koolis ülioluline.
G5 koolid kujundavadki eliiti ja ennekõike vaimset eliiti.[/tsitaat]

Näiteks teadlastel pole soovitatav perekonnanime vahetada, kuna see teeks keeruliseks andmebaasidest tema publikatsioonide leidmise. Võib, jah, võtta nimeks Karu-Mäger, aga mulle isiklikult selline lohisev moodustis kohe üldse ei meeldi. Lisaks on paljude inimeste jaoks nimi osa identiteedist ja nad lihtsalt ei taha sellest loobuda – no kui oled ikka 30 aastat Karu olnud näiteks ja korraga pead Mägraks hakkama, on imelik küll.
Minu lapse klassis on ikka paljudel emadel lapsest erinev perekonnanimi – kui paljud neist abielus on, pole aimugi.

[small]niion kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tegelikult loeb kõige rohkem: lapse sotsiaalne küpsus ja see kuidas on lapsel olek, tervis ja tuju katsete päeval.[/tsitaat]Normaalne laps ei ole selles vanuses tujukas. Sotsiaalne küpsus \”katsete päeval\”? Mida selle all mõeldakse?Järgmisel päeval see kas on tõusnud või langenud? Tervis võib tõesti alt vedada, aga siis last testile ei viidagi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]niion kirjutas:[/small]
Normaalne laps ei ole selles vanuses tujukas. Sotsiaalne küpsus \”katsete päeval\”? Mida selle all mõeldakse?Järgmisel päeval see kas on tõusnud või langenud? Tervis võib tõesti alt vedada, aga siis last testile ei viidagi.[/tsitaat]

Mina arvan küll, et on normaalne, et inimesel (ka lapsel) on mõnel päeval parem tuju, mõnel kehvem. Mõnel päeval mõte lendab, teotahe on laes, kõik õnnestub – teinekord aga tahaks lihtsalt end diivanil kerra tõmmata ja rahulikult raamatut lugeda. Loomulikult on lastel samamoodi ja see muidugi ka mõjutab seda, mis mulje laps endast jätab.
Haigused ka muidugi – no nohuse lapsega, kellel palavikku pole, tuleb vist ikka katsetama minna, ehkki enesetunne võib kehv olla.

Minu sugulane on ühes selles eliitkoolis õppealajuhataja, kes viib neid katseid läbi. Tema jutu järgi vaadatakse, et laps oleks korralikust perekonnast. See ei pea tähendama sama perekonnanime ega kõrgetel ametikohtadel vanemaid. Ma ei oska seda paremini seletada, aga ilmselt see tähendab, et lapsel on taga mingisugune lastetuba. Et ta tunneb kombeid ja omab mõningast silmaringi. Et ta ei ropenda, ei kasuta labast sõnavara, ei klaari asju rusikatega.
Ma arvan ka, et igasuguste \”sündroomidega\” lapsed pigem pole oodatud koolidesse, kes saavad oma õpilasi valida, kuna nad rikuvad ära rahuliku õpikeskkonna.
Ka väga vaesed lapsed võivad teistes õpilastes tekitada ebamugava tunde.
See minu sugulane ütles, et nad valivad ühesugused normaalsed toredad lapsed, et oleks võimalik maksimaalselt pühenduda õppimisele ja oleks minimaalset häiritust õpilaste isiksuslike probleemide tõttu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aus oleks tuua siia kõrvale võrdluseks andmed ka, mitu % mitte-abielus olevatest vanematest lahutab, ning mitme % mitte-abielus olevate vanemate peredes esineb koduvägivalda ;)[/tsitaat]

Milleks, kui teemaalgataja väide puudutab ainult abielus olevaid inimesi. See ei ole see teema – kommentaarid on vastuseks teemalgataja rumalavõitu väitele.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
:))) kuidas saavad mitte-abielus olevad inimesed lahutada.

Kuid tõsisemalt mõeldes, kas lapsele on tõesti parem, kui tema vanemad on paberite järgi abielus, kuid kodune õhkkond on väljakannatamatu ja väike inimene peab juba maast madalast puutuma kokku perevägivalla ja muu jubedusega. Kui see, et ühel vanematest on uus elukaaslane ja kõik on õnnelikud või ema/isa kasvatab last üksinda, kuid on taganud sellega lapsele turvalise ja mõnusa koduse õhkkonna.[/tsitaat] Mis puutub siia lahutamine ja perevägivald? Kas siis mitte-abielus olles ei mindagi lahku? Kas mitte-abielus olles siis perevägivalda ei esinegi või?:D

[/tsitaat]

Kõik kolm erinevate nimedega, vot see on tase!
Selline koerapulm siis…[/tsitaat]

Minu meelest saab midagi sellist öelda ainult rumal või väga väikese silmaringiga inimene.

Kas sa oled võibolla kunagi kordagi mõelnud, et äkki perel kus inimestel on erinevad perekonnanimed, võib olla seotud ka kuidagi sellega, et ehk on lapse üks pärisvanematest surnud??! Ning võib juhtuda siin elus, et see üksikuks jäänud täiskasvanu leiab enda kõrvale uue inimese ning kolmekesi koos moodustavad siis armsa perekonna, kus laps kutsub niiöelda oma poolema või poolisa ilma igausguste kohustuseta lihtsalt emaks või isaks!!!!!