Üsna loll küsimus, aga pole varem sellist olukorda olnud. Kunagi 5 a tagasi küll juhtus paar korda, et elisa arve maksmine nii nädal-paar edasi lükkus, ei mäleta et midagi erilist juhtunud oleks. Nüüd jälle seis selline, et eri põhjustel rahad “viibivad” ja ei saa õigeks ajaks maksta. Täitsa piinlik kohe, kuskilt ega kelleltki laenata ka ei taha. Elisa, telia, auto kindlustus (auto hetkel seisab), kas juhtub midagi kui veidi üle läheb? Lisaks väike tarbimislaen inbanki kaudu, see hirmutab nagu eriti.. üldiselt sellistest laenufirmadest alati kauge kaarega eemale hoidnud, kas juhtub midagi kui veidi tähtajast üle läheb?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Mis juhtub kui arveid täpselt õigeks päevaks maksta ei saa?
Teema: Mis juhtub kui arveid täpselt õigeks päevaks maksta ei saa?
Telefonifirmad panevad küll kähku lukku, minu arust. Viimane kogemus on küll aastate tagant, aga mäletan, et oli mingi segadus püsimaksega ja nädalaga umbes oli telo tumm.
Laenufirmaga ma suhtleksin ja paluksin pikendust – ilmselt panevad viivise peale, seal ei juhtu muud vast midagi.
Kindlustuse osas ei tea – kui ei sõida, pole vast hullu.
Kui ühe kuu on maksmata, 30 päeva, siis ei juhtu veel mitte midagi.
Maksehäire alla sa lähed siis, kui sul on võlgnevuse päevast möödas 45 päeva ja sa ei ole selle aja jooksul ära maksnud.
Ehk siis kui sul täna ei ole raha ja maksad selle kuu arve uue kuu alguses ära, siis ei juhtu sinuga midagi hullu.
Olenevalt firmast hakkavad mingil ajal ähvardama, et teenus lülitatakse välja. Eks seda pead siis ise jälgima. Aga kuni 45 päeva (alates võla tekkimisest ehk maksepäeva ületamisest) ei pea veel värisema ja mingeid erilisi karistusi kartma. Tuleb lihtsalt kerge viivis peale, ka see on erinevatel firmadel erinev.
Mul oli ka mingi hetk rahaline kriis.
Üldiselt tuleb mingi hetk meeldetuletus maksmata arvest ja järmine kuu saad siis topelt arve.
Aga mõistlik on alati teavitada panka ja kasvõi tel operaatorit, et hetkel selline olukord ja anda teada/kokku leppida enamvähem täpne aeg(nädal, kuu vms) millal saad ära maksta.
Järgmisel arvel võib otsa tulla ka viivis eelneva võlgnevuse eest.
Inbank maksa võimalusel esimesena. Telekomid sulgevad teenused, kui 2 kuud maksmata.
Lisaks langeb su reiting krediidiinfos. See on laenu, liisingu saamisel oluline.
Kui ühe kuu on maksmata, 30 päeva, siis ei juhtu veel mitte midagi.
Maksehäire alla sa lähed siis, kui sul on võlgnevuse päevast möödas 45 päeva ja sa ei ole selle aja jooksul ära maksnud.
Ehk siis kui sul täna ei ole raha ja maksad selle kuu arve uue kuu alguses ära, siis ei juhtu sinuga midagi hullu.
Olenevalt firmast hakkavad mingil ajal ähvardama, et teenus lülitatakse välja. Eks seda pead siis ise jälgima. Aga kuni 45 päeva (alates võla tekkimisest ehk maksepäeva ületamisest) ei pea veel värisema ja mingeid erilisi karistusi kartma. Tuleb lihtsalt kerge viivis peale, ka see on erinevatel firmadel erinev.
Maksehäire on pointless, pole mõtet muretseda.
Palun ärge seletage, kui te asjadest midagi ei tea. Telia piirab teenuste kasutamise 14 päeva peale maksetähtaega ja maksetähtaeg on Telias 20. kuupäev. Ei lase keegi teil kuu või mitu kuud võlgu olla.
Maksehäire on pointless, pole mõtet muretseda.
See peab küll OriginalTaste kommentaar olema.
Kui jääd võlgu, siis algab viivise arvestus.
Maksehäiresse läheb siis, kui summa on vähemalt 30 eurot ja võlgnevusi päevi juba 45 ja rohkem.
Millal mingi teenus kinni läheb, sõltub ilmselt firmast. Pank hakkab meeldetuletusi kohe saatma. Samuti ka helistama. Leping öeldakse üles 90 päeva pärast juhul, kui võlgnik ei ole koostööd teinud. Kodulaenu puhul alustatakse laenu tagatisvara müümisega, et jääk tasuda ja leping lõpetada.
Võlgnevused (ka väikesed pangavõlgnevused, mis ei ole maksehäiresse läinud) jätavad jälje maksekäitumisele. See tähendab, et laenusaamisel on mõneks ajaks kriips peal.
Kas teil siis tõesti mitte mingisuguseid sääste ei ole korjatud mustadeks päevadeks, et selline olukord saab tekkida, et isegi väikseid jooksvaid kulusid ei saa ära katta? Perekoolis on ju palju olnud neid arutelusid, kas on mõistlik elada palgapäevast palgapäevani või tasub siiski midagi ka kõrvale panna. Neis teemades on päris palju irvitajaid, kes ütlevad, et ainult lollid säästavad. Irvitajate esirinnas on meie OriginalTaste, kes ise istub juba aastaid võlavanglas.
Palun ärge seletage, kui te asjadest midagi ei tea. Telia piirab teenuste kasutamise 14 päeva peale maksetähtaega ja maksetähtaeg on Telias 20. kuupäev. Ei lase keegi teil kuu või mitu kuud võlgu olla.
Telia töötajana võin öelda, et ei ole nii. 2 kuud ja siis läheb teenus kinni.
viivis hakkab tiksuma automaatselt, sellega ei ole nii, et oo ma olen nii tubli ja helistan kuskile kõnekeskusesse, et öelda, et uiui, mul ei ole raha, ma maksan kaks nädalat hiljem, et siis öeldakse, et jaa kullake, me ei pane sulle viivist. Samas kedagi kuskil kõnekeskuses ka ei koti see, et sa kaks nädalat hiljem oma arve maksad, see on nii tavaline asi ja kui see on sul üldse esmakordne juhtum ja sul ei ole võlg juba kogunenud suureks, siis keegi ei viitsi sellega oma pead vaevata.
Maksad oma arve ära siis kui saad, saad oma väiksed viivised peale ja korras. Ei hakka keegi ka mingi mõnepäevase viivituse pärast sind kuskile “laenusaajate musta nimekirja” panema, see info jõuab pankadesse siiski vaid maksehäire süsteemina, ehk siis eespoolmainitud 45 päeva alates võla tekkimisest. Ei peeta arvet mingite selliste üle, kes maksavad arveid küll korralikult, aga mõnikord läheb kolm päeva või nädal üle.
Kui on pangalaen, siis nendega tasub korrektsem olla. Mingi telefoniarve pärast ei pea väga hullult paanitsema. Pangas on laenuhaldurid, kelle ülesandeks on hakata punasesse läinud (hilinenud) inimeis läbi helistama, telekomifirmades on see asi automaatne ja ei juhtu kohe esimesel kuul. Panga puhul tasuks ise esimesena ühendust võtta, näiteks saata läbi internetipanga kiri: sel kuul makse hilineb, maksan niisugusel kuupäeval, vabandan. Siis sulle selle päevani ei helistata. Muidugi kui see päev jääb mõistlikult lühikese ajavahemiku sisse.
Mõned aastad tagasi ma olin töötu ja siis ise hilinesin umbes kolme kuu jooksul pangalaenu maksmisega. Midagi hullu ei juhtunud, pank pakkus maksepuhkust, aga ma ei võtnud seda vastu. Maksin lihtsalt paar kuud oma laenumakset mitte päris sellel päeval, mis mul tavaline oli. Siis sain jälle ree peale. No aasta pärast seda mul ei olnud nagunii plaanis uusi laene võtta, mul teisi võlgu oli ka kogunenud, nii et see aeg kulus uuesti nulli saamiseks. Hiljem aga olen väiksemaid laene taas võtnud (näiteks käisin ülikoolis ja võtsin õppelaenu).
Teine asi, millega ei tasu pikalt venitada, on KÜ kommunaalmaksed, kui sul need on. KÜ-l on õigus võla suureks paisumisel panna korter sundmüüki. Selleks peavad nad küll kokku kutsuma üldkoosoleku ja enam kui pool majarahvast peab sellega nõus olema. Harilikult siiski ühe kuu võlglast veel ei kimbutata.
Kui sul on näha, et sa saad oma arved ära maksta ja pole hirmu, et raha üldse ei tule, siis ei ole mõtet pisikese hilinemise pärast ülemäära muretseda.
Kindlustust ka ei maksa tähelepanuta jätta. Kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus jääb täitmata, rakendub sundkindlustus automaatselt ja see on päris palju tavapärasest kallim.
Saad järjekordse võla.
sõltub, mis arve on maksmata.
telefon, nett, küte või elekter, võidakse keerata lihtsalt kinni.
kindlustus. kindlustuskate puudub.
osad huvikoolid nt ka ei võta järgmisesel kuul tundi neid lapsi, kelle vanemad on eelmise kuu arve maksmata jätnud
elekter, võidakse keerata lihtsalt kinni.
Elektrit ei tohigi kinni keerata enne kui kaks kuud pärast võlgnevuse tekkimist, samas enne seda kui elekter välja lülitatakse, saadetakse hoiatusi ja antakse ka mingi tähtaeg, Postimehes oli artikkel, kus mainiti, et enne väljalülitamist toimub veel suhtlus kliendiga 1,5 kuud.
Eelmisel aastal oli ka see teema, et siis erandkorras üldse ei lülitatudki kellelgi elektrit välja, kuni aprillini.
Nii et seda ei tasu karta, et kui elektriarve tasumine ühel kuul natuke üle läheb, siis kuidagi äkitselt ühel päeval enam elektrit ei ole.
Kui aga asi läheb nii kaugele, et elekter välja lülitatakse, siis pärast võla tasumist on ka sisselülitamise tasu, nii et maksad peale selle eest, et uuesti saad kasutama hakata. Ilma hoiatamata siiski kellelgi elektrit välja ei lülitata.
Palun ärge seletage, kui te asjadest midagi ei tea. Telia piirab teenuste kasutamise 14 päeva peale maksetähtaega ja maksetähtaeg on Telias 20. kuupäev. Ei lase keegi teil kuu või mitu kuud võlgu olla.
Telia töötajana võin öelda, et ei ole nii. 2 kuud ja siis läheb teenus kinni.
Minu tuttav telia töötaja ükskord mainis, et peale kaht nädalat pannakse kinni. Kui tegu esmakordse võlgnikuga, siis lootust, et tehakse number lahti. Minu meelest lihtsam teada anda, et sry, maksan, aga viivitusega.
Minu tuttav telia töötaja ükskord mainis, et peale kaht nädalat pannakse kinni. Kui tegu esmakordse võlgnikuga, siis lootust, et tehakse number lahti. Minu meelest lihtsam teada anda, et sry, maksan, aga viivitusega.
Telia ei pane ilma hoiatamata ka midagi kinni. Enne tuleb sulle e-mail või SMS et maksa selleks ajaks ära, muidu paneme kinni.
Palun ärge seletage, kui te asjadest midagi ei tea. Telia piirab teenuste kasutamise 14 päeva peale maksetähtaega ja maksetähtaeg on Telias 20. kuupäev. Ei lase keegi teil kuu või mitu kuud võlgu olla.
Telia töötajana võin öelda, et ei ole nii. 2 kuud ja siis läheb teenus kinni.
Minu tuttav telia töötaja ükskord mainis, et peale kaht nädalat pannakse kinni. Kui tegu esmakordse võlgnikuga, siis lootust, et tehakse number lahti. Minu meelest lihtsam teada anda, et sry, maksan, aga viivitusega.
Telias ei saa kõnekeskuse inimene mitte midagi teha. Automaatsed süsteemid on. Kõnekeskuse töötaja saab näiteks raamatupidamisele teha pöördumise, et välismaal töötava inimese teenus tehtaks korraks lahti, et ta saak arve ära maksta. See korraks on poolest tunnist kuni ühe tunnini.
Aga ka seda tehakse väga pikka hambaga.Kui sul teenus ikka välismaal kinni, siis ei tööta ka mobiil id ja suht nadi seis tekib.
Telefonifirmad panevad küll kähku lukku, minu arust. Viimane kogemus on küll aastate tagant, aga mäletan, et oli mingi segadus püsimaksega ja nädalaga umbes oli telo tumm.
Laenufirmaga ma suhtleksin ja paluksin pikendust – ilmselt panevad viivise peale, seal ei juhtu muud vast midagi.
Kindlustuse osas ei tea – kui ei sõida, pole vast hullu.
Miinuse said “telo” eest. Elu koledaim sõna. Tuletis millest – telofonist?
Fuhh!
Teemasse midagi öelda ei oska, sest mul on alati nö varuraha.
Irvitajate esirinnas on meie OriginalTaste, kes ise istub juba aastaid võlavanglas.
Kes see inimene on? Mees, naine? Pereinimene? Kas meil on ka reaalselt võlavanglaid?
Minu tuttav telia töötaja ükskord mainis, et peale kaht nädalat pannakse kinni. Kui tegu esmakordse võlgnikuga, siis lootust, et tehakse number lahti. Minu meelest lihtsam teada anda, et sry, maksan, aga viivitusega.
Telia ei pane ilma hoiatamata ka midagi kinni. Enne tuleb sulle e-mail või SMS et maksa selleks ajaks ära, muidu paneme kinni.
Kord lihtsalt unustasin makse ära, igasugust muud jama oli ja tuli 20-dal kuupäeval meeldetuletus. Kui ka poleks maksnud ja oodanud järgmise maksepäevani poleks midagi juhtunud. Maksin muidugi kähku ära.
Kord lihtsalt unustasin makse ära, igasugust muud jama oli ja tuli 20-dal kuupäeval meeldetuletus. Kui ka poleks maksnud ja oodanud järgmise maksepäevani poleks midagi juhtunud. Maksin muidugi kähku ära.
Oleks küll juhtunud, teenuste kasutamine oleks piiratud. Aga proovige järele, kes te siin nii kindlalt teate, et midagi ei juhtu.
viivis hakkab tiksuma automaatselt, sellega ei ole nii, et oo ma olen nii tubli ja helistan kuskile kõnekeskusesse, et öelda, et uiui, mul ei ole raha, ma maksan kaks nädalat hiljem, et siis öeldakse, et jaa kullake, me ei pane sulle viivist. Samas kedagi kuskil kõnekeskuses ka ei koti see, et sa kaks nädalat hiljem oma arve maksad, see on nii tavaline asi ja kui see on sul üldse esmakordne juhtum ja sul ei ole võlg juba kogunenud suureks, siis keegi ei viitsi sellega oma pead vaevata.
Maksad oma arve ära siis kui saad, saad oma väiksed viivised peale ja korras. Ei hakka keegi ka mingi mõnepäevase viivituse pärast sind kuskile “laenusaajate musta nimekirja” panema, see info jõuab pankadesse siiski vaid maksehäire süsteemina, ehk siis eespoolmainitud 45 päeva alates võla tekkimisest. Ei peeta arvet mingite selliste üle, kes maksavad arveid küll korralikult, aga mõnikord läheb kolm päeva või nädal üle.
Kui on pangalaen, siis nendega tasub korrektsem olla. Mingi telefoniarve pärast ei pea väga hullult paanitsema. Pangas on laenuhaldurid, kelle ülesandeks on hakata punasesse läinud (hilinenud) inimeis läbi helistama, telekomifirmades on see asi automaatne ja ei juhtu kohe esimesel kuul. Panga puhul tasuks ise esimesena ühendust võtta, näiteks saata läbi internetipanga kiri: sel kuul makse hilineb, maksan niisugusel kuupäeval, vabandan. Siis sulle selle päevani ei helistata. Muidugi kui see päev jääb mõistlikult lühikese ajavahemiku sisse.
Mõned aastad tagasi ma olin töötu ja siis ise hilinesin umbes kolme kuu jooksul pangalaenu maksmisega. Midagi hullu ei juhtunud, pank pakkus maksepuhkust, aga ma ei võtnud seda vastu. Maksin lihtsalt paar kuud oma laenumakset mitte päris sellel päeval, mis mul tavaline oli. Siis sain jälle ree peale. No aasta pärast seda mul ei olnud nagunii plaanis uusi laene võtta, mul teisi võlgu oli ka kogunenud, nii et see aeg kulus uuesti nulli saamiseks. Hiljem aga olen väiksemaid laene taas võtnud (näiteks käisin ülikoolis ja võtsin õppelaenu).
Teine asi, millega ei tasu pikalt venitada, on KÜ kommunaalmaksed, kui sul need on. KÜ-l on õigus võla suureks paisumisel panna korter sundmüüki. Selleks peavad nad küll kokku kutsuma üldkoosoleku ja enam kui pool majarahvast peab sellega nõus olema. Harilikult siiski ühe kuu võlglast veel ei kimbutata.
Kui sul on näha, et sa saad oma arved ära maksta ja pole hirmu, et raha üldse ei tule, siis ei ole mõtet pisikese hilinemise pärast ülemäära muretseda.
Kuigi jutt on enam-vähem õige, siis nii imeliku tooniga kirjutatud kommentaar. Umbes nii, et te ei tea midagi, mina nüüd räägin, kuidas asjad tegelikult on!
Mitte keegi ei olegi siin teemas ju midagi vastupidist kirjutanud, mida sina siin rõhutatult teistele selgeks püüad teha.
Kindlustust ka ei maksa tähelepanuta jätta. Kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus jääb täitmata, rakendub sundkindlustus automaatselt ja see on päris palju tavapärasest kallim.
Saad järjekordse võla.
See jutt kehtib ainult laenu- või liisingukohustusega seotud kindlustuse kohta. Kui sul kodulaenu ei ole ja lihtsalt oma kodu ära kindlustad, ag jääd võlgu, siis kindlustus lihtsalt katkeb. Ei tee sulle keegi vägisi mingit sundkindlustust. Auto puhul samamoodi.
Kas meil on ka reaalselt võlavanglaid?
Jälle mingi ullike siia ära eksinud, kes ei mõista kõnekujundeid?
Kord lihtsalt unustasin makse ära, igasugust muud jama oli ja tuli 20-dal kuupäeval meeldetuletus. Kui ka poleks maksnud ja oodanud järgmise maksepäevani poleks midagi juhtunud. Maksin muidugi kähku ära.
Tee omale püsimaksekorraldus ja siis ei pea oma arvete tasumist meeles hoidma.
Teine asi, millega ei tasu pikalt venitada, on KÜ kommunaalmaksed, kui sul need on. KÜ-l on õigus võla suureks paisumisel panna korter sundmüüki. Selleks peavad nad küll kokku kutsuma üldkoosoleku ja enam kui pool majarahvast peab sellega nõus olema. Harilikult siiski ühe kuu võlglast veel ei kimbutata.
Nalja teed või? Majaelanike käest küll mingit luba ei pea küsima, et vara sundmüüki panna.
Kindlustust ka ei maksa tähelepanuta jätta. Kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus jääb täitmata, rakendub sundkindlustus automaatselt ja see on päris palju tavapärasest kallim.
Saad järjekordse võla.
miks te miinustate, seadust ei tunne või??? https://www.lkf.ee/et/sundkindlustus
See jutt kehtib ainult laenu- või liisingukohustusega seotud kindlustuse kohta. Kui sul kodulaenu ei ole ja lihtsalt oma kodu ära kindlustad, ag jääd võlgu, siis kindlustus lihtsalt katkeb. Ei tee sulle keegi vägisi mingit sundkindlustust. Auto puhul samamoodi.
Auto puhul hoopis vastupidi! Loe ja õpi, mida tähendab auto sundkindlustus – eelkõige autodest eelnevas kommentaaris juttu oligi (olenemata liisingust)
Nalja teed või? Majaelanike käest küll mingit luba ei pea küsima, et vara sundmüüki panna.
kui kohtutäitur midagi võlgade tõttu sundmüüki paneb, siis ehk on asi teisiti, aga kui korteriühistu tahab mingi majaelaniku korterit sundmüüki panna kohtu kaudu, siis selleks on vaja eelnevalt üldkoosolekut ja rohkem kui poolte majaelanike nõusolekut. Päris lambist ei saa ikka kellegi korterit sundmüüki suunata, et mingi juhatuse liige otsustab nii ja siis kohe läheb müümiseks. Nalja teed või?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Mis juhtub kui arveid täpselt õigeks päevaks maksta ei saa?