Milliseid keeli teie lastele b-keeleks koolis pakutakse ja millise keele valisite?
Teema: Mis keele valisite b-keeleks?
Kui palju on neid põhikoole, kus üldse saab b-keelt valida?
Ikka saab valida, kas vene keel või saksa keel. Mu laps valis vene keele.
Lapsed valisid saksa keele.
Praegu 8. klassis olev laps valis saksa keele. Hetkel oskab juba kenasti lihtsamaid lauseid rääkida – endast, perest, ilmast, koolist 🙂 Vene keel on väga raske ja erinev. Kui su laps pole keeleliselt kõige andekam ja kool pakub valikut, soovitan valida saksa keele, mille saab inglise keele alusteadmisi omades kiiremini ja kergemini selgeks.
Meie lapse koolis on A-võõrkeel vene keel (3. klassist) ja B-võõrkeel saksa keel (6. klassist). Ja inglise keele süvaõpe alates 1. klassist. Aga valida küll midagi ei saa, kõigil on ühtemoodi. Alles gümnaasiumis on valitavad keeled.
Meil ka ei saa valida. Saksa 1. klassist, inglise 4ndast, vene 7ndast või 8ndast.
Tegelikult olen alati mõelnud, et valikus võiks olla rootsi või soome keel (Põhja-Eestis) ja läti keel (Lõuna-Eestis).
lapsed käisid Reaalkoolis,
A ja B võõrkeelt valida ise ei saanud (A-inglise, B-vene ja kohustuslikud),
valimisvõimalus tekkis alles C -keelega, et kas prantsuse, saksa või ei vali üldse.
Tegelikult olen alati mõelnud, et valikus võiks olla rootsi või soome keel (Põhja-Eestis) ja läti keel (Lõuna-Eestis).
GAGs mingil perioodil oli üheks C-keeleks rootsi keel (ei tea, kas senini).
Minu lapse koolis A-võõrkeeleks inglise alates 1. klassist, hiljem tulid B- ja C-võõrkeeled valikust vene/saksa/prantsuse. Laps valis vastavalt prantsuse ja vene.
põhikoolis vene keel, gümnaasiumis hirspaania
Meil 1. klassist inglise keel, 4. klassist vene keel ja 6.klassist saksa keel. Valida ei saa midagi
Mina õppisin omal ajal inglise ja vene keelt mõlemat alates 3. klassist, vene keelega lõpetasin 10. klassis. Suhtlemiseks vajaliku vene keele olen õppinud hiljem elu jooksul, sest kasutan seda tööl päris palju.
Inglise keelt õppisin gümnaasiumi lõpuni. Ühtegi testi pole teinud peale 90+ punktise riigieksami, aga loen/räägin/kuulan selles keeles vabalt. Vahel isegi mõtlen…
Saksa keelt õppisin 2 kuud 11. klassis ja ausalt, selles vanuses ja hea inglise ja vene keele (saksa keeles on ka sood) baasiga sain ka põhiasjad selgeks. Kui praegu oleks vaja, siis ei oleks saksa keele omandamine ilmselt probleem.
Ma arvan, et vene ja inglise/saksa keele oskus avab rohkem uksi, kui inglise ja saksa keele oskus.
Üllatusega loen, et mitmetes koolides ei saagi b-keelt valida ja et osades koolides on endiselt vene keel kohustuslik?!
Üllatusega loen, et mitmetes koolides ei saagi b-keelt valida ja et osades koolides on endiselt vene keel kohustuslik?!
Mida peaks saama valida 7. klassi laps, kel saksa ja inglise keel juba niigi kohustuslikud? Hispaania?
Üllatusega loen, et mitmetes koolides ei saagi b-keelt valida ja et osades koolides on endiselt vene keel kohustuslik?!
Mida peaks saama valida 7. klassi laps, kel saksa ja inglise keel juba niigi kohustuslikud? Hispaania?
Miks mitte hispaania? Või prantsuse keel? Või soome keel? Või rootsi keel?
Üllatusega loen, et mitmetes koolides ei saagi b-keelt valida ja et osades koolides on endiselt vene keel kohustuslik?!
Mida peaks saama valida 7. klassi laps, kel saksa ja inglise keel juba niigi kohustuslikud? Hispaania?
Miks mitte hispaania? Või prantsuse keel? Või soome keel? Või rootsi keel?
Ok, soome ja rootsi on vene keelega suht sama pulga peal, aga hispaania ja prantsuse jäävad tiba kaugeks, kuigi on ELi ametlikud keeled.
Tegelikult olen alati mõelnud, et valikus võiks olla rootsi või soome keel (Põhja-Eestis) ja läti keel (Lõuna-Eestis).
Mina olen terve elu Põhja-Eestis elanud ja pole mitte mingit vajadust soome keele järele veel tundnud. Iga kell on kasulikum õppida vene keelt. Soome keel on eesti keelele piisavalt sarnane, et vajadusel on seda palju lihtsam õppida kui vene keelt. Rootsi keele puhul oleks vähemalt see kasu, et selle põhjal tuleks kergemalt ka taani ja norra keel. Aga nende keelte rääkijaid on maailmas ikka vähe ning neis riikides räägitakse inglise keelt väga hästi ja väga laialdaselt. Pigem õppida siis juba hispaania või hiina keelt.
Minu lapsed käivad keskmist mõõtu maakoolis (natuke alla 200 õpilase) ja ei saanud b-võõrkeelt valida. Olemas oli vene keele õpetaja ja kuna arvati, et nagunii enamus soovivad vene keelt, isegi ei hakatud küsima soovide osas. Mõnes teises maakoolis on küsitud ja kui tahtjaid on piisavalt nii vene kui saksa keele jaoks, saabki soovija kas siis saksa või vene keelt. Muid keeli pole kuulnud, et valida üldse pakutaks, ju pole õpetajaid saada.
Laste koolis on b-võõrkeelega valiku puudumise tõttu nüüd selline seis, et ka vene emakeelega lapsed peavad seda b-võõrkeelena õppima… Ühe lapse klassis on mitu vene emakeelega last ja kogu kooli peale üle 10 kindlasti.
Meie lapse koolis on A-võõrkeel vene keel (3. klassist) ja B-võõrkeel saksa keel (6. klassist). Ja inglise keele süvaõpe alates 1. klassist. Aga valida küll midagi ei saa, kõigil on ühtemoodi. Alles gümnaasiumis on valitavad keeled.
Kui tegemist on Eesti kooliga, siis sel juhul on ikkagi A-võõrkeel inglise, B-võõrkeel vene ja C-võõrkeel saksa. Ei ole nii, et kui ingl k on süvaõppena esimesest klassist, et see nagu ei olegi siis võõrkeel.
Minu lapsed keskmise suurusega põhikoolis, A-võõrkeel (inglise) 2. klassist, B-võõrkeel (vene) 5.klassist ja võimalus õppida C-võõrkeelena hispaania keelt alates 7.klassist. Hispaania keele õppimine on vabatahtlik.
1. keel (inglise keel) 1. klassist, 2. keel 4. klassist (valida vene, saksa või prantuse k). Nõrgematele keeleinimestele soovitati pigem saksa keelt. Vene k valiti kõige rohkem. Prantsuse k valisid üksikud, kes kuidagi asjaga seotud – seal elanud, plaanis minna elama, plaanis minna kuhugi kooli edasi, kus seda vaja.
Kui tegemist on Eesti kooliga, siis sel juhul on ikkagi A-võõrkeel inglise, B-võõrkeel vene ja C-võõrkeel saksa. Ei ole nii, et kui ingl k on süvaõppena esimesest klassist, et see nagu ei olegi siis võõrkeel.
Tegemist on VHK-ga ja just niimoodi on kool selle määratlenud. Inglise keele süvaõpet pakub Miikaeli Ühendus, VHK poolt on A- ja B-keeled.
Kui tegemist on Eesti kooliga, siis sel juhul on ikkagi A-võõrkeel inglise, B-võõrkeel vene ja C-võõrkeel saksa. Ei ole nii, et kui ingl k on süvaõppena esimesest klassist, et see nagu ei olegi siis võõrkeel.
Tegemist on VHK-ga ja just niimoodi on kool selle määratlenud. Inglise keele süvaõpet pakub Miikaeli Ühendus, VHK poolt on A- ja B-keeled.
Jah, aga tema reaalne A-keel on siiski tema esimene võõrkeel.
Jah, aga tema reaalne A-keel on siiski tema esimene võõrkeel.
Puust ja punaseks:
Munitsipaalkool VHK pakub A-võõrkeelena vene keelt ja B-võõrkeelena saksa keelt.
MTÜ Miikaeli Ühendus pakub VHK õpilastele tasulise huviharidusena inglise keelt.
Jah, aga tema reaalne A-keel on siiski tema esimene võõrkeel.
Puust ja punaseks:
Munitsipaalkool VHK pakub A-võõrkeelena vene keelt ja B-võõrkeelena saksa keelt.
MTÜ Miikaeli Ühendus pakub VHK õpilastele tasulise huviharidusena inglise keelt.
Aga sa ütlesid ju, et laps hakkas siiski esimese võõrkeelena õppima inglise keelt. Nad võivad seda nimetada kuidas tahes, aga praktiliselt see teeb sama välja nagu enamus teistes koolides, et a-keel on inglise, b- ja c-keel vene või saksa ja kui su laps peaks kunagi kooli vahetama, siis sa ei hakka ju edasi raiuma, et ei, tema peab saama õppida a-keelena vene keelt, kui üleüldine standard on inglise keel a-keelena.
Aga sa ütlesid ju, et laps hakkas siiski esimese võõrkeelena õppima inglise keelt. Nad võivad seda nimetada kuidas tahes, aga praktiliselt see teeb sama välja nagu enamus teistes koolides, et a-keel on inglise, b- ja c-keel vene või saksa ja kui su laps peaks kunagi kooli vahetama, siis sa ei hakka ju edasi raiuma, et ei, tema peab saama õppida a-keelena vene keelt, kui üleüldine standard on inglise keel a-keelena.
Ka teiste koolide lapsed võivad kooli kõrvalt huviharidusena kasvõi 5-aastaselt mõnd teist keelt lisaks õppida. See ei tee sellest nende jaoks kooli mõistes A-võõrkeelt. Praeguses teemas on jutt koolide poolt pakutavatest keeltest, mitte lisaõppest, vahet pole, mis vanusest peale see kellelgi on.
Kui laps kooli vahetaks, siis oleks keeleõppe mõttes raske, sest tal poleks midagi teha üheski tavakooli keeletunnis, sest seal ei õpetata ühtki neist keeltest sama vanuserühma lastele. Üks tuttav vahetas teise linna kolimise tõttu kooli, kui laps lõpetas 6. klassi. Kui ta teises koolis sügisel keeletestid tegi, siis selgus, et inglise keel on tal 12. klassi tasemel ja vene keel 10. klassi tasemel. Antigi vastava klassi materjalid ja käis õpetajatele eraldi vastamas. Saksa keelt seal üldse ei õpetatud. Nii et need ei ole võrreldavad, vahet pole, mis täht seal on. Aga kui rääkida ABC keeltest, siis järjestus on selline, nagu eelnevalt välja tõin.
Ühel lapsel A-keel inglise, B-keel prantsuse ja c-keel vene keel.
Teisel A ja B samad, c-keeleks võtab saksa keele
Ma tooks igaks juhuks välja veel ühe nüansi lapse tuleviku seisukohalt – gümnaasiumi valikul. Nimelt osades (ka väga heades) gümnaasiumides on keelevalik siiani üsna, ütleme viisakalt, traditsiooniline. Näiteks on laps huvitatud reaalainetest, aga soovitud gümnaasiumis/õppesuunal on ainus võimalus A-inglise + B-vene. Kui nüüd laps pole seni üldse vene keelt õppinud, siis on see kool ja õppesuund tema jaoks juba eos välistatud. Kui on õppinud C-keelena, siis võib olla raske teistega sammu pidada.
Aga sa ütlesid ju, et laps hakkas siiski esimese võõrkeelena õppima inglise keelt. Nad võivad seda nimetada kuidas tahes, aga praktiliselt see teeb sama välja nagu enamus teistes koolides, et a-keel on inglise, b- ja c-keel vene või saksa ja kui su laps peaks kunagi kooli vahetama, siis sa ei hakka ju edasi raiuma, et ei, tema peab saama õppida a-keelena vene keelt, kui üleüldine standard on inglise keel a-keelena.
Ka teiste koolide lapsed võivad kooli kõrvalt huviharidusena kasvõi 5-aastaselt mõnd teist keelt lisaks õppida. See ei tee sellest nende jaoks kooli mõistes A-võõrkeelt. Praeguses teemas on jutt koolide poolt pakutavatest keeltest, mitte lisaõppest, vahet pole, mis vanusest peale see kellelgi on.
Kui laps kooli vahetaks, siis oleks keeleõppe mõttes raske, sest tal poleks midagi teha üheski tavakooli keeletunnis, sest seal ei õpetata ühtki neist keeltest sama vanuserühma lastele. Üks tuttav vahetas teise linna kolimise tõttu kooli, kui laps lõpetas 6. klassi. Kui ta teises koolis sügisel keeletestid tegi, siis selgus, et inglise keel on tal 12. klassi tasemel ja vene keel 10. klassi tasemel. Antigi vastava klassi materjalid ja käis õpetajatele eraldi vastamas. Saksa keelt seal üldse ei õpetatud. Nii et need ei ole võrreldavad, vahet pole, mis täht seal on. Aga kui rääkida ABC keeltest, siis järjestus on selline, nagu eelnevalt välja tõin.
Mul siis tekib uus küsimus. Väga paljud lapsed valivad põhikooli lõpus valikeksamina inglise keele. Eksamitöö tiitellehel on valik – Õpin inglise keelt A B keelena. Sobiv siis ära märkida. VHK lapsed tõmbavad valiku maha ja kirjutavad Miikaeli ühenduse süvaõppena? Või nad ei saagi valida eksamiainena inglise keelt, sest seda ei õpeta kool, vaid õpivad nn huviharidusena?
Aga sa ütlesid ju, et laps hakkas siiski esimese võõrkeelena õppima inglise keelt. Nad võivad seda nimetada kuidas tahes, aga praktiliselt see teeb sama välja nagu enamus teistes koolides, et a-keel on inglise, b- ja c-keel vene või saksa ja kui su laps peaks kunagi kooli vahetama, siis sa ei hakka ju edasi raiuma, et ei, tema peab saama õppida a-keelena vene keelt, kui üleüldine standard on inglise keel a-keelena.
Ka teiste koolide lapsed võivad kooli kõrvalt huviharidusena kasvõi 5-aastaselt mõnd teist keelt lisaks õppida. See ei tee sellest nende jaoks kooli mõistes A-võõrkeelt. Praeguses teemas on jutt koolide poolt pakutavatest keeltest, mitte lisaõppest, vahet pole, mis vanusest peale see kellelgi on.
Kui laps kooli vahetaks, siis oleks keeleõppe mõttes raske, sest tal poleks midagi teha üheski tavakooli keeletunnis, sest seal ei õpetata ühtki neist keeltest sama vanuserühma lastele. Üks tuttav vahetas teise linna kolimise tõttu kooli, kui laps lõpetas 6. klassi. Kui ta teises koolis sügisel keeletestid tegi, siis selgus, et inglise keel on tal 12. klassi tasemel ja vene keel 10. klassi tasemel. Antigi vastava klassi materjalid ja käis õpetajatele eraldi vastamas. Saksa keelt seal üldse ei õpetatud. Nii et need ei ole võrreldavad, vahet pole, mis täht seal on. Aga kui rääkida ABC keeltest, siis järjestus on selline, nagu eelnevalt välja tõin.
Mul siis tekib uus küsimus. Väga paljud lapsed valivad põhikooli lõpus valikeksamina inglise keele. Eksamitöö tiitellehel on valik – Õpin inglise keelt A B keelena. Sobiv siis ära märkida. VHK lapsed tõmbavad valiku maha ja kirjutavad Miikaeli ühenduse süvaõppena? Või nad ei saagi valida eksamiainena inglise keelt, sest seda ei õpeta kool, vaid õpivad nn huviharidusena?
Täpselt sama mõte tekkis. Ja ametlikult see võib ju huviharidus olla, aga mulle jääb mulje, et see on siiski tavalisse tunniplaani integreeritud, seega sisulist vahet ju ei ole.