Kas see huvihariduse (MTÜ) teema pole VHKs mitte seetõttu, et siis on keele- jm õppe eest raha küsimine JOKK? Sellest siis ka ebatraditsiooniline A-B-C järjestus.
Meil Tallinna suures koolis on A keel inglise, B keel vene. Valida ei saa.
Kui ise koolis käisin siis oli sama. Keskkoolis oli C keel saksa, mida ei saanud valida, vaid see oli 5 tundi nädalas kohustuslik kõigile. Valida sai ainult D keelt, mis oli siis rootsi või prantsuse 3 tundi nädalas.
Kui vene keelt B-keeleks pole valinud, jääbad mitmed eliitkoolid gümnaasiumis kättesaamatuks. Avastasin seda üllatusega sel aastal, kui laps 9. klassis. Õnneks meil vene keel. Inglise keel süvaõppena.
Maailm on küll valla, aga plaanib siia rlama jääda, siis saksa keelt küll kuskil kasutada pole. Vene keelt aga küll.
Kui vene keelt B-keeleks pole valinud, jääbad mitmed eliitkoolid gümnaasiumis kättesaamatuks. Avastasin seda üllatusega sel aastal, kui laps 9. klassis. Õnneks meil vene keel. Inglise keel süvaõppena.
Lisaks veel need, kes seitsmendas GAG’i või Reaali soovivad minna. Seal on b-võõrkeel vene keel. Ühe aasta materjali jõuab ilmselt suvega endale küll selgeks teha. Reaalis ja 21.kk on ka gümnaasiumis b-võõrkeel vene keel, samuti GAG’i reaalklassis. Gümnaasiumit silmas pidades on vene keel igatahes parem valik.
Ei saanud valida, kuna koolis oli ainult vene keele õpetaja (lisaks inglise keelele).
Tõenäoliselt oleksin võimaluse korral muu keele valinud, kuid nüüd kasutan meditsiinivaldkonnas töötades vene keelt pea igapäevaselt.
Jah, aga tema reaalne A-keel on siiski tema esimene võõrkeel.
Mingisugust reaalset A-võõrkeelt ei ole ju olemas, oluline on see, mis on õppekavas.
Minu laps hakkas esimesena õppima prantsuse keelt, siis tulid õppekavajärgsed inglise k kolmandast ja vene k kuuendast. Gümnaasiumikatsetele registreerides arvasid nad klassikaaslastega, et keelte jagamine A-, B- ja C-võõrkeeleks käib keeleoskuse järgi. Siis said teada, et selle järgi, mis määral seda konkreetset keelt õppinud oled, mille tagajärjel tekkis neil veel suurem segadus — prantsuse keel tuli esimesena, see siis A-keel? No ei ole, see hoopis huviharidus. Lõpuks õige oli kandideerimisavaldusel A-keel inglise ja B-keel vene ning prantsuse keelt ei saanudki kuskile kirja panna, sest seda pole õpitud õppekava järgi.
Nüüd selle teema järgi vaatan, et paljudele lapsevanematele tuleb selgitada sama asja nagu minu 15-aastasele…
Praegu 8. klassis olev laps valis saksa keele. Hetkel oskab juba kenasti lihtsamaid lauseid rääkida – endast, perest, ilmast, koolist ???? Vene keel on väga raske ja erinev. Kui su laps pole keeleliselt kõige andekam ja kool pakub valikut, soovitan valida saksa keele, mille saab inglise keele alusteadmisi omades kiiremini ja kergemini selgeks.
Just sellel põhjusel, et vene keel võib ehk raskem olla, peakski seda varem õppima hakkama. Alates 6-7 eluaastast läheb uue keele õppimine järjest raskemaks. Minu lapse koolis B-võõrkeelt valida ei saanud, neil on selleks vene keel. Alustas õppimist sellel õppeaastal ja oskab samamoodi lihtsamaid lauseid rääkida.
prantsuse keel tuli esimesena, see siis A-keel? No ei ole, see hoopis huviharidus. Lõpuks õige oli kandideerimisavaldusel A-keel inglise ja B-keel vene ning prantsuse keelt ei saanudki kuskile kirja panna, sest seda pole õpitud õppekava järgi.
Ehk siis sinu kirjutatust võib järeldada, et VHK-s ei saa keegi thea põhikooli lõpus inglise keele eksamit, sest seda on õpitud huviharidusena? Miskipärast kahtlen selles….
prantsuse keel tuli esimesena, see siis A-keel? No ei ole, see hoopis huviharidus. Lõpuks õige oli kandideerimisavaldusel A-keel inglise ja B-keel vene ning prantsuse keelt ei saanudki kuskile kirja panna, sest seda pole õpitud õppekava järgi.
Ehk siis sinu kirjutatust võib järeldada, et VHK-s ei saa keegi thea põhikooli lõpus inglise keele eksamit, sest seda on õpitud huviharidusena? Miskipärast kahtlen selles….
VHK on ilmselt riik riigis, nagu neil ikka kombeks. Neile on paljud asjad lubatud, mis teistele ei ole.
Mingisugust reaalset A-võõrkeelt ei ole ju olemas, oluline on see, mis on õppekavas.
VHK õppekavas ei ole inglise keelt. On A-võõrkeel – vene keel ja B-võõrkeel – saksa keel. http://www.colleduc.ee/tjp.htm
Ehk siis sinu kirjutatust võib järeldada, et VHK-s ei saa keegi thea põhikooli lõpus inglise keele eksamit, sest seda on õpitud huviharidusena? Miskipärast kahtlen selles….
Valesti järeldad. Eksamit saab loomulikult teha. Teema oli sellest, milline on teie lapse kooli poolt pakutav A ja B võõrkeel. VHK pakub vene ja saksa keelt.
Mingisugust reaalset A-võõrkeelt ei ole ju olemas, oluline on see, mis on õppekavas.
VHK õppekavas ei ole inglise keelt. On A-võõrkeel – vene keel ja B-võõrkeel – saksa keel. http://www.colleduc.ee/tjp.htm
Seda ma ju kirjutasingi, et ei ole oluline, millist keelt kõige varem õpetama hakatakse, vaid see, mis on kirjas õppekavas.
Kui VHKs ei ole tõesti inglise keel õppekavas, siis kerkibki uuesti üles ühe käo eilne küsimus – mida VHK õpilased kirjutavad eksamitööle kohtadesse, kus tuleb märkida, kas õpilane on seda keelt õppinud A- või B-võõrkeelena?
mida VHK õpilased kirjutavad eksamitööle kohtadesse, kus tuleb märkida, kas õpilane on seda keelt õppinud A- või B-võõrkeelena?
Kahjuks ei tea, enda laps ei ole veel eksamiteni jõudnud.
Mingisugust reaalset A-võõrkeelt ei ole ju olemas, oluline on see, mis on õppekavas.
VHK õppekavas ei ole inglise keelt. On A-võõrkeel – vene keel ja B-võõrkeel – saksa keel. http://www.colleduc.ee/tjp.htm
Seda ma ju kirjutasingi, et ei ole oluline, millist keelt kõige varem õpetama hakatakse, vaid see, mis on kirjas õppekavas.
Kui VHKs ei ole tõesti inglise keel õppekavas, siis kerkibki uuesti üles ühe käo eilne küsimus – mida VHK õpilased kirjutavad eksamitööle kohtadesse, kus tuleb märkida, kas õpilane on seda keelt õppinud A- või B-võõrkeelena?
Ju nad siis kohandavad seda mõistet vastavalt ja panevad oma A-keeleks ikkagi inglise keele, mida on juba esimesest klassist õppinud.
Päris kaval muidugi MTÜtada ja osade õppeainete eest sel viisil raha küsida. Stabiilne sissetulek ju. Mu laps sai VHK gümnaasiumisse sisse ja siis sai seda teemat veidi uuritud. Samas need tasud pole üleliia suured, päris erakooli mõõtu vist välja ei anna.
Päris kaval muidugi MTÜtada ja osade õppeainete eest sel teel raha küsida. Stabiilne sissetulek ju.
Miikaeli Ühenduse keeltekeskus on erahuvikool, mis pakub keelekursuseid kõigile soovijatele.
Päris kaval muidugi MTÜtada ja osade õppeainete eest sel teel raha küsida. Stabiilne sissetulek ju.
Miikaeli Ühenduse keeltekeskus on erahuvikool, mis pakub keelekursuseid kõigile soovijatele.
ja-jah, ja seotus VHKga on täiesti juhuslik 🙂 Kas on mõni VHK õpilane, kes ei soovi inglise keelt õppida?
MTÜ pole ainult keeltekeskus, vaid ka ntx MTÜ Miikaeli Ühenduse Arengukeskus, mille kaudu käivad mingid muud õppeained peale keelte.
Päris kaval muidugi MTÜtada ja osade õppeainete eest sel teel raha küsida. Stabiilne sissetulek ju.
Miikaeli Ühenduse keeltekeskus on erahuvikool, mis pakub keelekursuseid kõigile soovijatele.
Väga tore. Mingil põhjusel teised munitsipaakoolid ei tohi anda läbi mtü koolipäeva integreeritud keeletunde (ega ka mitte mingeid muid tunde).
Minu laps ütles, et tahab kindlasti saksa keele valida, nüüd aga kui pidime kirja panem, ütles hoopis, et tema valib vene keele, kuna tema klassist enamus valisid vene keele ja jäi endale kidlaks. Kusjuures inglise keelega on tal juba raskusi, vene keel ju veel raskem, eks paistab mis saab.
Valikus olid vene, saksa, prantsuse (4. kl). Minu laps valis prantsuse keele, sest selle õpetaja oli kõige toredam. Nüüd juba 8. klass, laps siiani suur prantsuse keele huviline ja räägib juba üsna kenasti. Eks näha ole, mis probleeme see gümnaasiumis kaasa toob, aga esialgu ma olen rahul …
Valikus olid vene, saksa, prantsuse (4. kl). Minu laps valis prantsuse keele, sest selle õpetaja oli kõige toredam. Nüüd juba 8. klass, laps siiani suur prantsuse keele huviline ja räägib juba üsna kenasti. Eks näha ole, mis probleeme see gümnaasiumis kaasa toob, aga esialgu ma olen rahul …
Probleemid on olenevalt elukohast ja lapse edasiõppimise soovidest. Osadesse koolidesse ei saa ilma vene k oskuseta minna ja suures osas ei ole võimalust prantsuse keele kui B-keelega jätkata.
Ma saan aru, et koolid ei suuda lõpmatuseni keelevalikuid pakkuda, aga suuremates linnades võiks kasvõi mitme kooli peale avada keelerühmi.
Minu laps valis b-keeleks hispaania keele, b-keel tuli 4. klassis. A-võõrkeel ehk inglise keel alates 1. klassist.
Minu laps valis b-keeleks hispaania keele, b-keel tuli 4. klassis. A-võõrkeel ehk inglise keel alates 1. klassist.
Millises koolis saab alustada võõrkeelega 1. klassist ja B-keeleks hisp k võtta?
Minu laps valis b-keeleks hispaania keele, b-keel tuli 4. klassis. A-võõrkeel ehk inglise keel alates 1. klassist.
Millises koolis saab alustada võõrkeelega 1. klassist ja B-keeleks hisp k võtta?
Tallinna Inglise Kolledz
Minu laps valis b-keeleks hispaania keele, b-keel tuli 4. klassis. A-võõrkeel ehk inglise keel alates 1. klassist.
Millises koolis saab alustada võõrkeelega 1. klassist ja B-keeleks hisp k võtta?
Tallinna Inglise Kolledz
Aitäh! Ma teadsin, et TIKis saab valida vene k ja prantsuse k vahel, aga hispaania k kohta tõesti ei teadnud.
Minu laps valis b-keeleks hispaania keele, b-keel tuli 4. klassis. A-võõrkeel ehk inglise keel alates 1. klassist.
Millises koolis saab alustada võõrkeelega 1. klassist ja B-keeleks hisp k võtta?
Tallinna Inglise Kolledz
Aitäh! Ma teadsin, et TIKis saab valida vene k ja prantsuse k vahel, aga hispaania k kohta tõesti ei teadnud.
Lisan ka, et tegelikult on neil ka veel neljas valik, saksa keel:)
Läheb TIKi teemaks kätte ära, aga mul tekkis veel küsimus, et kas keelegrupi avamiseks peab olema ka mingi minimaalne soovijate arv? Kui kahe paralleeli peale on valikus neli keelt, siis peakski tavalise suurusega keelegrupi samiseks valima kõiki keeli võrdselt – aga kas valitakse? Või on kes ees, see mees ja ülejäänud on sunnitud õppima keelt, kus on vabu kohti?
Meil on üldse selline kool, kus esimene võõrkeel algab alles kolmandast klassist. Tallinna kesklinna piirkonnakool
Meil on üldse selline kool, kus esimene võõrkeel algab alles kolmandast klassist. Tallinna kesklinna piirkonnakool
Riikliku õppekava järgi algabki võõrkeeleõpe kolmandst klassist.
Läheb TIKi teemaks kätte ära, aga mul tekkis veel küsimus, et kas keelegrupi avamiseks peab olema ka mingi minimaalne soovijate arv? Kui kahe paralleeli peale on valikus neli keelt, siis peakski tavalise suurusega keelegrupi samiseks valima kõiki keeli võrdselt – aga kas valitakse? Või on kes ees, see mees ja ülejäänud on sunnitud õppima keelt, kus on vabu kohti?
Tegelikult on kolm paralleeli, kolmas on see inglise keelne klass, kes aga samamoodi võtavad oma b-keele.
TIK hoiab keelerühmad väikesed ja kõikide soovidega on võimalik arvestada. Keeleõpe kujundatakse täpselt nii, nagu pered oma keeled valivad.
Meie aastal avati hispaania keeles ja vene keeles mitu gruppi, prantsuse ning saksa keeltes üks, kuna soovijaid oli vähem.
Mingit aja peale broneerimist ei toimu. Gruppe avatakse vastavalt vajadusele nii palju, kui on soovijaid.
Kui nüüd tõesti mingi keele osas oleks vaid üks soovija, ma ei tea, mis siis tehtaks, aga minu kogemuse järgi pole sellist olukorda tekkinud.
Lapse A-keel inglise keel, B-keeleks valisime saksa keele ning kui tuleb aeg C-keel valida, siis ilmselt valikute puudumisel vene keel. Vene keel on teadlikult viimane valik, kuna laps suhtleb mõningate Venemaalt sisserännanutega ja seega praktiseeribki lisaks inglise keelele vene keelt kõnekeelena. Lisaks on tulevikus oluliseim osata pigem inglise+saksa keelt, ideaalis prantsuse keelt lisaks, sest minu praktikas väliskonsultandina ei ole olnud ühtegi korda, kus oleks olnud vaja vene keelt – ei Lõuna-Koreas, USAs, Aafrikas (Ghana), Itaalia erinevad piirkonnad, Saksamaal ega mujal Euroopas. Vene keelt kasutasin viimati 3-aastat tagasi St. Peterburis, sedagi viisakusest.
