Tookord serveeriti meie firma e-mailid veel kümmekond päeva IT-kuti köögi laua all olevast serverist/arvutist, mille ta hommikuks kokku klopsis. Tööpäeva alguses olid olemas, aga aeglasemad. Kuna ma ei ole IT inimene, siis ei oska täpselt öelda, mida ta selleks pidi tegema.
Nojah, pisike firma, siis saab nii. Ja siis on ka tõesti loogiline sellele IT-kutile öösel helstamine. Veidike suuremas firmas ei ole kellegi koduarvuti mingi variant. Jah, IT-tegelased on ikka need, keda vajadusel ka öösel üles aetakse, kui probleem on selline, mida nemad lahendada suudavad. Seal on tegelikult valveaeg tööaja sees. St nt pangas on monitooringu osakond. Ja kui netipank nt peaks maha kukkuma, siis monitooring märkab seda, helistab sellele adminnile, kes hetkel valves on, et tema probleemi lahendaks. Ja nii on kõikide pisutki suuremate firmade ja olulisemate teenustega. On ette teada, kellele sel kriisi hetkel helistada. Aga sina oma väikefirma kogemusega muidugi ei suudagi eristada. Siis seletadki, et suvalisel ajal helistamine on normaalne.
Sõnastaks siis teema vastuse nii. Tööasjus helistada on normaalne ikka tööaegadel – sõltub asutusest, aga ütleme, et keskmiselt 9.00-17.00 esmaspäevast reedeni. Juhul, kui on mingi ootamatu olukord või kriis, võib helistada ka muul ajal. Aga seda ainult siis, kui see muul ajal helistamine annab mingi kasuteguri. St helistada ainult neile, kes seda kriisi lahendada suudavad (nt lasteaias asendusetöötaja leidmine või sissehäkitud veebilehe korral selle parandmaine) ja kui on teada, et meil või SMS ei ole sama effektiivne. St kui kontoris on veeuputus või tulekahju, piisab tavatöötajale SMS-ist. Aga need, kes kriisi lahendama hakkavad, saavad kõne ja hakkavad kohe tegelema. Tavalise kontoritöö korral (kus ei ole asendajaid niikuinii teisest vahtusest võtta), peaks oma haigestumisest teada andma e-mailiga – aga see sõltub muidugi konkreetse asutuse töökorraldusest. Kui ülemus on öelnud, et helistage mulle sel puhul, siis helistategi. Enamasti eelsitavad ülemused ise ka maili.