Mina ei soovi, et minuga sama juhtuks, aga sina tee mis tahad, mind ei koti.
Super. Mina tahan väga kiired asjad ise teha tõesti. Varasematel aastatel olen korra kapitaalselt ja üks kord kergemalt läbi põlenud ja ei taha seda. See juhtus , kui tulin 3-nädalaselt puhkuselt ja pidin 2 ööpäeva, otseses mõttes, ka ööd, rapsima paar nädalat vanu probleeme lahendada, öösiti selgitavaid kirju kirjutama, klientide pahameelt kuulama, vabandust paluma, kolleegi viha taluma. Viimast seetõttu, et tema projektid ju seisid, tema raha ei teeninud, samal ajal kui pidi minu asju lahendama. Loomulikult rääkisin ülemusega asendamise perioodil tekkinud probleemidest ja loomulikult ülemuse eest kolleeg rääkis, et kui tore ja vahva kõik on ja kui suutlikult ja libedalt ta kõik lahendas. Muidugi, sest ta kartis korraga kaht asja – et ülemus laseb ta suutmatuse pärast lahti. Või et mina keeldun vajadusel teda asendamast. Põlesin läbi esimene kord nii, et veetsin kaks ööd EMOS ja nädala kodus – infarkti siiski ei saanud. Kolleeg ka palus vabandust ja saame seni hästi läbi. Teine kord piirdus asi ainult päevase EMOs viibimisega kas kolmandal või teisel päeval pärast puhkust, kui nägin, mis kõik on tegemata. Kõik ajakriitiline ja suhtekriitiline.
Enam ei taha tööl teadvust kaotada. Need 2-3 telefonikõnet puhkuse ajal, mis võtavad 20 minutit, vastupidi, õnnestavad mind. Tean, et asjad jooksevad ja töökaaslane ei vahi mind nagu fuuria, sest lapsed kodus näljas ja oma töö tegemata vms…
Sinu kottimisest ma ei tahaks tegelikult midagi teada, kes seda teeb ja mis asendist, minul pole seda soovi ja foorum on vist ka vale.
