Esileht Pereelu ja suhted Mis kell teil mehed argipäeviti koju jõuavad?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 76 )

Teema: Mis kell teil mehed argipäeviti koju jõuavad?

Postitas:
Kägu

Meil lahkub kodust mees tööle pool 9, viib lapse aeda ja koju jõuab kl 8 õhtul. Mina käin samuti täiskohaga tööl. Minu peal on siis lapse toomine, koduga majandamine, suurema lapse koolitöödega aitamine kooliajal, trennidesse viimine. Õhtune lastega nn tegelemine.
Olen mehele kurtnud, tema ei saa aru, milles probleem. Teile kõrvaltvaatajana tundub selline tööjaotus normaalne? Teen mehele ülekohut, haiseb niisama?
Minu sissetulek on kusjuures kõrgem kui mehel.
Teema ei ole selles, et ma lastega tegeleda ei tahaks, vaid selles, et üksikema tunne tuleb peale.

+32
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mõttetu hala jah.

+10
-45
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis töö see on selline?

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tal on kogu aeg selline töö olnud või on tasapisi pereelu sinu kaela jäänud?

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ta ei tule töölt, kui iga päev on 9st 8ni kodust ära. töönädal eestis on 40 tundi.

+10
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Töö on kuueni, minek/tulek võtab 40 mintsa. Tundub, et mugavam on tööl kauem tiksuda, kui kodus panustada, aga kui teema tõstatan, siis tema on ju ometi iga kord enne 7 kodus. Vaid täna näed läks kauem, kuna pakilised asjad…
Reaalsus on muidugi teine 🙁

+18
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tuleb küll töölt. Olen mõnikord eksprompt vastu läinud ja seal ta istub..

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga kes arved maksab? Kui mees ööd ja päevad läbi tööl on ja kodusesse ellu ei panusta, siis minu arvates oleks õiglane, et sina – hoolimata oma suuremast sissetulekust – koduseid kulusid (majapidamine, söök, lapsed) ei kata.

+10
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on päevad ära jagatud, pooled õhtud on laste toomine ja söögitegemine mehe õlul, pooled minu õlul. See tähendab, et kui ei ole minu kord, siis võin lisatunnikese või kaks kas tööd teha või sõbrannaga kohvikust läbi käia või poes kolada või siis laste ja kokkamise pärast muretsemata otse koju minna. Meie puhul toimib. Muidu kippus samuti nii minema, et mehel oli mugavam tööl kauem tiksuda, niisama netis surfata ja rahus olla ning lõpuks mugavasti koju laekuda kui mina olin lapsed ära toonud ja õhtusöögi valmis teinud.

+29
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tuleb küll töölt. Olen mõnikord eksprompt vastu läinud ja seal ta istub..

kui ta ei tee tööd, siis ta ei tule töölt. see et ta tahab tunni peale tööd arvutis istuda, on hobi. samasugune hobi, nagu mõni läheb peale tööd jooksma, mõni teine jooma.

meie oleme mehega oma hobiõhtud ära jaganud. mõlemal on kaks hobiõhtut nädalas, erinevatel päevadel. See kellel on hobiõhtu jõuab hiljem, teine vastutab et lapsed ja loomad oleks hoolitsetud.

+21
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu mees ei tule üldse peaagu nädalavahetustel koju, seega kõik asjad on minu õlul, aga ma ise olen muidugi sellega arvestanud juba algusest peale.

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil lahkub kodust mees tööle pool 9, viib lapse aeda ja koju jõuab kl 8 õhtul. Mina käin samuti täiskohaga tööl. Minu peal on siis lapse toomine, koduga majandamine, suurema lapse koolitöödega aitamine kooliajal, trennidesse viimine. Õhtune lastega nn tegelemine.

Olen mehele kurtnud, tema ei saa aru, milles probleem. Teile kõrvaltvaatajana tundub selline tööjaotus normaalne? Teen mehele ülekohut, haiseb niisama?

Minu sissetulek on kusjuures kõrgem kui mehel.

Teema ei ole selles, et ma lastega tegeleda ei tahaks, vaid selles, et üksikema tunne tuleb peale.

Mis valikud on? Oletagem, et elaksid üksi, kas siis oleks asju, mis ainult sinu peal rohkem või vähema? Suurem laps õpeta iseseisvaks, pole vaja koduõpetajat mängida. Õpeta laps isalt nõu küsima ja seda ajal kui ta on kodus, näiteks nädalavahetustel. Tegelikult tahad sa tähelepanu ja märkamist, et sa oled olemas. Üksikema tundeni on sul veel terve valgusaasta. Siis on kõik sinu peal, viimne kui asi. Lapsed on lapsed üsna lühikest aega, varsti on sul streikivad ja protestivad lapsed kodus, vat siis saad aru, kui mõnus elu sul praegu on.

+4
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teeme mõlemad mehega kodus tööd, vahel käib tema pool päeva kontoris, vahel mina tunnikese. Seega suht koguaeg on mees kodus

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil lahkub kodust mees tööle pool 9, viib lapse aeda ja koju jõuab kl 8 õhtul. Mina käin samuti täiskohaga tööl. Minu peal on siis lapse toomine, koduga majandamine, suurema lapse koolitöödega aitamine kooliajal, trennidesse viimine. Õhtune lastega nn tegelemine.

Olen mehele kurtnud, tema ei saa aru, milles probleem. Teile kõrvaltvaatajana tundub selline tööjaotus normaalne? Teen mehele ülekohut, haiseb niisama?

Minu sissetulek on kusjuures kõrgem kui mehel.

Teema ei ole selles, et ma lastega tegeleda ei tahaks, vaid selles, et üksikema tunne tuleb peale.

Mis valikud on? Oletagem, et elaksid üksi, kas siis oleks asju, mis ainult sinu peal rohkem või vähema? Suurem laps õpeta iseseisvaks, pole vaja koduõpetajat mängida. Õpeta laps isalt nõu küsima ja seda ajal kui ta on kodus, näiteks nädalavahetustel. Tegelikult tahad sa tähelepanu ja märkamist, et sa oled olemas. Üksikema tundeni on sul veel terve valgusaasta. Siis on kõik sinu peal, viimne kui asi. Lapsed on lapsed üsna lühikest aega, varsti on sul streikivad ja protestivad lapsed kodus, vat siis saad aru, kui mõnus elu sul praegu on.

Ei ole päris nii. Toon näite.
Hommikul ärkan veidi varem, käin duši all, naudin kohvi, meigin, sätin. Naudin hommikust oma aega. Mees teoorias ärkab kellaga, mida korduvalt kinni vajutab. Hakkan meest äratama pool h enne seda, kui laps peab aias olema. Ei, ta ei ärka. Lõpuks saab silmad lahti 15 min enne aiasolemise kellaaega, siis on ta lapse peale tige, pragab, et nii kiire-kiire, kus asjad on ja miks sa pole valmis-söönud-kasitud… Kõrvalt on seda nõme vaadata, aga kui ma lapse hommikuse viimise enda peale võtaks, kaoks ka see kohustus temal.Viisin paar päeva last ise lasteaeda, laps oli nagu lilleke, kuna hommikud olid rahulikud. Taas rääkisin mehega sellest – ei, tema ei riidle lapsega, kõik on okei.
Teen õhtuks plaane, lepin hoidjaga kokku. Tean, et mees on kaheksa paiku kodus, kino algab pool 9. Ohhoo, mees jõuab koju 10 enne poolt 9. Mina olen tige, sest olen hoidja tühistanud ja õhtu mehega kahekesi rikutud. Tema jälle ei saa aru, ala miks sa ei öelnud. No, kui ta tööpäev lõpeb kl 6, siis ma ju ei eelda, et ta kl pool 9 kinno ei jõua.
Veel näide. Mõtlen, et vähe perel aega koos olla, läheks koos jalutama õhtul või spasse. Sätin asjad kokku ja taas… meest pole ja lastel oodates uneaeg kätte jõudnud. Jälle mina kuri.
Kui oleks üksikema, siis ei eeldaks mehelt, et ta pereellu panustab. Vaid lähekski lastega jalutama, spasse, ärkaks hommikuti veidi varem oma lasteaialapsega rõõmsas tujus. AGA ma ei ole üksikema ja leian, et mõlemad täiskasvanud võiks panustada.
Praeguses situatsioonis see viha ja ebaõiglus (miks alati mina!) järjest kerib ja rikub õhustikku.

+39
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Enne lapsi töötasime mõlemad kaheksani, aga praegusel ajal on mees ikka hiljemalt kell 6 kodus. Kui mingil x põhjusel läheb kauem, siis annab eelnevalt teada. Ja plaane teeme ka nii, et teavitame üksteist. Kui tahan mina kell 5 kuhugi minna, siis palun mehel varem koju tulla ja vastupidi. Suhtlemine on võti!

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teen õhtuks plaane, lepin hoidjaga kokku. Tean, et mees on kaheksa paiku kodus, kino algab pool 9. Ohhoo, mees jõuab koju 10 enne poolt 9. Mina olen tige, sest olen hoidja tühistanud ja õhtu mehega kahekesi rikutud. Tema jälle ei saa aru, ala miks sa ei öelnud. No, kui ta tööpäev lõpeb kl 6, siis ma ju ei eelda, et ta kl pool 9 kinno ei jõua.
Veel näide. Mõtlen, et vähe perel aega koos olla, läheks koos jalutama õhtul või spasse. Sätin asjad kokku ja taas… meest pole ja lastel oodates uneaeg kätte jõudnud. Jälle mina kuri.

Vaata siin see probleem ju ongi. SINA tegid plaane, mitte teie koos ja sina oled kuri sest SINU plaanid ei õnnestunud. Sa planeerid ja eeldad teiselt poolelt väga palju ja siis oled pahane miks teine osapool ei käitu nii nagu sina tahtsid. Keegi ei ole selgeltnägija ja põhiline probleem on kommunikatsioonihäire.

+26
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui ta ei tee tööd, siis ta ei tule töölt. see et ta tahab tunni peale tööd arvutis istuda, on hobi. samasugune hobi, nagu mõni läheb peale tööd jooksma, mõni teine jooma.

Lisaks sellele maailmale, kus punkt kell 17 pastakas kukub, on olemas ka teine maailm, kus inimene teeb tööd niikaua, kuni kuhugi jõuab või kuni väsib. Sinu loogika, et peale ametlikku tööaja lõppu inimene tööl tööd ei tee, vaid hobiga tegeleb, ei päde.

Aga teemaalgatajale – mul on samasugune mees ja sama probleem, isegi hullem – ta tuleb koju, sööb ja teeb jälle tööd edasi. Olen tüdinenud võitlemast, lapsed on enne suureks saanud kui mina kuhugi jõudnud. Tema vähemalt teenib ka rohkem kui mina.
Tagantjärele tarkusena – ainult vägisi oma aja vabastamine aitab. Jagate päevad ära, millal mees lapsele järele läheb, sinul on siis mõni tund vaba aega, paiguta sinna oma käigud – juuksurid, trennid, sõbrannad.

+17
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei ole päris nii. Toon näite.
Hommikul ärkan veidi varem, käin duši all, naudin kohvi, meigin, sätin. Naudin hommikust oma aega. Mees teoorias ärkab kellaga, mida korduvalt kinni vajutab. Hakkan meest äratama pool h enne seda, kui laps peab aias olema. Ei, ta ei ärka. Lõpuks saab silmad lahti 15 min enne aiasolemise kellaaega, siis on ta lapse peale tige, pragab, et nii kiire-kiire, kus asjad on ja miks sa pole valmis-söönud-kasitud… Kõrvalt on seda nõme vaadata, aga kui ma lapse hommikuse viimise enda peale võtaks, kaoks ka see kohustus temal.Viisin paar päeva last ise lasteaeda, laps oli nagu lilleke, kuna hommikud olid rahulikud. Taas rääkisin mehega sellest – ei, tema ei riidle lapsega, kõik on okei.
Teen õhtuks plaane, lepin hoidjaga kokku. Tean, et mees on kaheksa paiku kodus, kino algab pool 9. Ohhoo, mees jõuab koju 10 enne poolt 9. Mina olen tige, sest olen hoidja tühistanud ja õhtu mehega kahekesi rikutud. Tema jälle ei saa aru, ala miks sa ei öelnud. No, kui ta tööpäev lõpeb kl 6, siis ma ju ei eelda, et ta kl pool 9 kinno ei jõua.
Veel näide. Mõtlen, et vähe perel aega koos olla, läheks koos jalutama õhtul või spasse. Sätin asjad kokku ja taas… meest pole ja lastel oodates uneaeg kätte jõudnud. Jälle mina kuri.
Kui oleks üksikema, siis ei eeldaks mehelt, et ta pereellu panustab. Vaid lähekski lastega jalutama, spasse, ärkaks hommikuti veidi varem oma lasteaialapsega rõõmsas tujus. AGA ma ei ole üksikema ja leian, et mõlemad täiskasvanud võiks panustada.
Praeguses situatsioonis see viha ja ebaõiglus (miks alati mina!) järjest kerib ja rikub õhustikku.

Hommikul mitte ei hakka meest äratama vaid sätid end korda ja lähed ära. Kui tööle veel minema ei pea siis kasvõi kohvikusse hommikukohvile või niisama jalutama. Mees vastutab ise oma ärkamise ja lapse aeda jõudmise eest.
Õhtustest plaanidest loomulikult teavitad meest ja siis mitte ei jäta neid ära vaid viid ellu, kas siis koos mehega või ilma, tema valik.

+36
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil lahkub kodust mees tööle pool 9, viib lapse aeda ja koju jõuab kl 8 õhtul. Mina käin samuti täiskohaga tööl. Minu peal on siis lapse toomine, koduga majandamine, suurema lapse koolitöödega aitamine kooliajal, trennidesse viimine. Õhtune lastega nn tegelemine.

Olen mehele kurtnud, tema ei saa aru, milles probleem. Teile kõrvaltvaatajana tundub selline tööjaotus normaalne? Teen mehele ülekohut, haiseb niisama?

Minu sissetulek on kusjuures kõrgem kui mehel.

Teema ei ole selles, et ma lastega tegeleda ei tahaks, vaid selles, et üksikema tunne tuleb peale.

Mis valikud on? Oletagem, et elaksid üksi, kas siis oleks asju, mis ainult sinu peal rohkem või vähema? Suurem laps õpeta iseseisvaks, pole vaja koduõpetajat mängida. Õpeta laps isalt nõu küsima ja seda ajal kui ta on kodus, näiteks nädalavahetustel. Tegelikult tahad sa tähelepanu ja märkamist, et sa oled olemas. Üksikema tundeni on sul veel terve valgusaasta. Siis on kõik sinu peal, viimne kui asi. Lapsed on lapsed üsna lühikest aega, varsti on sul streikivad ja protestivad lapsed kodus, vat siis saad aru, kui mõnus elu sul praegu on.

Ei ole päris nii. Toon näite.

Hommikul ärkan veidi varem, käin duši all, naudin kohvi, meigin, sätin. Naudin hommikust oma aega. Mees teoorias ärkab kellaga, mida korduvalt kinni vajutab. Hakkan meest äratama pool h enne seda, kui laps peab aias olema. Ei, ta ei ärka. Lõpuks saab silmad lahti 15 min enne aiasolemise kellaaega, siis on ta lapse peale tige, pragab, et nii kiire-kiire, kus asjad on ja miks sa pole valmis-söönud-kasitud… Kõrvalt on seda nõme vaadata, aga kui ma lapse hommikuse viimise enda peale võtaks, kaoks ka see kohustus temal.Viisin paar päeva last ise lasteaeda, laps oli nagu lilleke, kuna hommikud olid rahulikud. Taas rääkisin mehega sellest – ei, tema ei riidle lapsega, kõik on okei.

Teen õhtuks plaane, lepin hoidjaga kokku. Tean, et mees on kaheksa paiku kodus, kino algab pool 9. Ohhoo, mees jõuab koju 10 enne poolt 9. Mina olen tige, sest olen hoidja tühistanud ja õhtu mehega kahekesi rikutud. Tema jälle ei saa aru, ala miks sa ei öelnud. No, kui ta tööpäev lõpeb kl 6, siis ma ju ei eelda, et ta kl pool 9 kinno ei jõua.

Veel näide. Mõtlen, et vähe perel aega koos olla, läheks koos jalutama õhtul või spasse. Sätin asjad kokku ja taas… meest pole ja lastel oodates uneaeg kätte jõudnud. Jälle mina kuri.

Kui oleks üksikema, siis ei eeldaks mehelt, et ta pereellu panustab. Vaid lähekski lastega jalutama, spasse, ärkaks hommikuti veidi varem oma lasteaialapsega rõõmsas tujus. AGA ma ei ole üksikema ja leian, et mõlemad täiskasvanud võiks panustada.

Praeguses situatsioonis see viha ja ebaõiglus (miks alati mina!) järjest kerib ja rikub õhustikku.

Sa eeldad liiga palju.
Ja no ma ei tuleks selle pealegi, et osta õhtuks kinopiletid ilma eelnevalt mehega rääkimata. Spaa näide samasugune….mine siis koos lastega, ei ole sa sellepärast veel üksikema. Või kui tahad meest rohkem kaasata, siis jaga oma plaane temaga enne, kui sinu plaanitud tegevus kätte jõuab.
Kui mehel on raske hommikuti ärgata, siis võiks ju sina selle lapse valmispaneku enda peale võtta, et selleks ajaks, kui mees ennast voodist välja veab, ongi laps juba valmis minema.
Mulle tundub, et mees tõesti varjab ennast töö juures sinu eest, sest ta ei tea, mis teda koju jõudes ees võib oodata. Ma teeks samamoodi.

+25
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil lahkub kodust mees tööle pool 9, viib lapse aeda ja koju jõuab kl 8 õhtul. Mina käin samuti täiskohaga tööl. Minu peal on siis lapse toomine, koduga majandamine, suurema lapse koolitöödega aitamine kooliajal, trennidesse viimine. Õhtune lastega nn tegelemine.

Olen mehele kurtnud, tema ei saa aru, milles probleem. Teile kõrvaltvaatajana tundub selline tööjaotus normaalne? Teen mehele ülekohut, haiseb niisama?

Minu sissetulek on kusjuures kõrgem kui mehel.

Teema ei ole selles, et ma lastega tegeleda ei tahaks, vaid selles, et üksikema tunne tuleb peale.

Mis valikud on? Oletagem, et elaksid üksi, kas siis oleks asju, mis ainult sinu peal rohkem või vähema? Suurem laps õpeta iseseisvaks, pole vaja koduõpetajat mängida. Õpeta laps isalt nõu küsima ja seda ajal kui ta on kodus, näiteks nädalavahetustel. Tegelikult tahad sa tähelepanu ja märkamist, et sa oled olemas. Üksikema tundeni on sul veel terve valgusaasta. Siis on kõik sinu peal, viimne kui asi. Lapsed on lapsed üsna lühikest aega, varsti on sul streikivad ja protestivad lapsed kodus, vat siis saad aru, kui mõnus elu sul praegu on.

Ei ole päris nii. Toon näite.

Hommikul ärkan veidi varem, käin duši all, naudin kohvi, meigin, sätin. Naudin hommikust oma aega. Mees teoorias ärkab kellaga, mida korduvalt kinni vajutab. Hakkan meest äratama pool h enne seda, kui laps peab aias olema. Ei, ta ei ärka. Lõpuks saab silmad lahti 15 min enne aiasolemise kellaaega, siis on ta lapse peale tige, pragab, et nii kiire-kiire, kus asjad on ja miks sa pole valmis-söönud-kasitud… Kõrvalt on seda nõme vaadata, aga kui ma lapse hommikuse viimise enda peale võtaks, kaoks ka see kohustus temal.Viisin paar päeva last ise lasteaeda, laps oli nagu lilleke, kuna hommikud olid rahulikud. Taas rääkisin mehega sellest – ei, tema ei riidle lapsega, kõik on okei.

Teen õhtuks plaane, lepin hoidjaga kokku. Tean, et mees on kaheksa paiku kodus, kino algab pool 9. Ohhoo, mees jõuab koju 10 enne poolt 9. Mina olen tige, sest olen hoidja tühistanud ja õhtu mehega kahekesi rikutud. Tema jälle ei saa aru, ala miks sa ei öelnud. No, kui ta tööpäev lõpeb kl 6, siis ma ju ei eelda, et ta kl pool 9 kinno ei jõua.

Veel näide. Mõtlen, et vähe perel aega koos olla, läheks koos jalutama õhtul või spasse. Sätin asjad kokku ja taas… meest pole ja lastel oodates uneaeg kätte jõudnud. Jälle mina kuri.

Kui oleks üksikema, siis ei eeldaks mehelt, et ta pereellu panustab. Vaid lähekski lastega jalutama, spasse, ärkaks hommikuti veidi varem oma lasteaialapsega rõõmsas tujus. AGA ma ei ole üksikema ja leian, et mõlemad täiskasvanud võiks panustada.

Praeguses situatsioonis see viha ja ebaõiglus (miks alati mina!) järjest kerib ja rikub õhustikku.

Sa eeldad liiga palju.

Ja no ma ei tuleks selle pealegi, et osta õhtuks kinopiletid ilma eelnevalt mehega rääkimata. Spaa näide samasugune….mine siis koos lastega, ei ole sa sellepärast veel üksikema. Või kui tahad meest rohkem kaasata, siis jaga oma plaane temaga enne, kui sinu plaanitud tegevus kätte jõuab.

Kui mehel on raske hommikuti ärgata, siis võiks ju sina selle lapse valmispaneku enda peale võtta, et selleks ajaks, kui mees ennast voodist välja veab, ongi laps juba valmis minema.

Mulle tundub, et mees tõesti varjab ennast töö juures sinu eest, sest ta ei tea, mis teda koju jõudes ees võib oodata. Ma teeks samamoodi.

Jah, kõige lihtsam on tööl peidus olla, et mitte koju tuld purskava draakoni ette sattuda. Samuti igat probleemi eitada millest naine rääkida tahab. Muidugi peab naine oma plaane arutama mehega ( see kino variant ). Aga kui naine on kurtnud mehele, et sa jõuad iga päev kell 8 koju ja kodusesse ellu ei panusta üldse siis on see probleem, millele võiks reageerida. Reageerimine pole see, et mees ütleb, et ma jõuan kell 7. Kui naine ( või mees ) on rahulolematu, tige, siis võiks ka teine pool ka mõelda mida annab teha, et kodune õhustik oleks parem . Vältimine ja eitamine ei paranda küll midagi.

+24
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil lahkub kodust mees tööle pool 9, viib lapse aeda ja koju jõuab kl 8 õhtul. Mina käin samuti täiskohaga tööl. Minu peal on siis lapse toomine, koduga majandamine, suurema lapse koolitöödega aitamine kooliajal, trennidesse viimine. Õhtune lastega nn tegelemine.

Olen mehele kurtnud, tema ei saa aru, milles probleem. Teile kõrvaltvaatajana tundub selline tööjaotus normaalne? Teen mehele ülekohut, haiseb niisama?

Minu sissetulek on kusjuures kõrgem kui mehel.

Teema ei ole selles, et ma lastega tegeleda ei tahaks, vaid selles, et üksikema tunne tuleb peale.

Mis valikud on? Oletagem, et elaksid üksi, kas siis oleks asju, mis ainult sinu peal rohkem või vähema? Suurem laps õpeta iseseisvaks, pole vaja koduõpetajat mängida. Õpeta laps isalt nõu küsima ja seda ajal kui ta on kodus, näiteks nädalavahetustel. Tegelikult tahad sa tähelepanu ja märkamist, et sa oled olemas. Üksikema tundeni on sul veel terve valgusaasta. Siis on kõik sinu peal, viimne kui asi. Lapsed on lapsed üsna lühikest aega, varsti on sul streikivad ja protestivad lapsed kodus, vat siis saad aru, kui mõnus elu sul praegu on.

Ei ole päris nii. Toon näite.

Hommikul ärkan veidi varem, käin duši all, naudin kohvi, meigin, sätin. Naudin hommikust oma aega. Mees teoorias ärkab kellaga, mida korduvalt kinni vajutab. Hakkan meest äratama pool h enne seda, kui laps peab aias olema. Ei, ta ei ärka. Lõpuks saab silmad lahti 15 min enne aiasolemise kellaaega, siis on ta lapse peale tige, pragab, et nii kiire-kiire, kus asjad on ja miks sa pole valmis-söönud-kasitud… Kõrvalt on seda nõme vaadata, aga kui ma lapse hommikuse viimise enda peale võtaks, kaoks ka see kohustus temal.Viisin paar päeva last ise lasteaeda, laps oli nagu lilleke, kuna hommikud olid rahulikud. Taas rääkisin mehega sellest – ei, tema ei riidle lapsega, kõik on okei.

Teen õhtuks plaane, lepin hoidjaga kokku. Tean, et mees on kaheksa paiku kodus, kino algab pool 9. Ohhoo, mees jõuab koju 10 enne poolt 9. Mina olen tige, sest olen hoidja tühistanud ja õhtu mehega kahekesi rikutud. Tema jälle ei saa aru, ala miks sa ei öelnud. No, kui ta tööpäev lõpeb kl 6, siis ma ju ei eelda, et ta kl pool 9 kinno ei jõua.

Veel näide. Mõtlen, et vähe perel aega koos olla, läheks koos jalutama õhtul või spasse. Sätin asjad kokku ja taas… meest pole ja lastel oodates uneaeg kätte jõudnud. Jälle mina kuri.

Kui oleks üksikema, siis ei eeldaks mehelt, et ta pereellu panustab. Vaid lähekski lastega jalutama, spasse, ärkaks hommikuti veidi varem oma lasteaialapsega rõõmsas tujus. AGA ma ei ole üksikema ja leian, et mõlemad täiskasvanud võiks panustada.

Praeguses situatsioonis see viha ja ebaõiglus (miks alati mina!) järjest kerib ja rikub õhustikku.

Armas jumal, miks sa organiseerid lapsehoidjat ja kinoõhtut ilma teise osapoolega kooskõlastamata. Kuna koju minemine üldjuhul ei ole kella pealt jooksmine, mida aga on kinno minemine, siis need ei ole võrreldavad. Võib-olla otsustasin just sel õhtul ühe projekti lõpuni viimistleda. Oleks mulle keegi poole sõnagagi lausunud, et tänaseks kinopiletid on, oleksin oma aega teisiti planeerinud, kuid ma ju ei teadnud!!! Kui keegi minuga nii käituks, oleks tüli garanteeritud. Mulle ei meeldi, kui minu aega planeeritakse nagu mõistuseta pupujukul, ilma mulle mingit sõna- või otsustusõigust jätmata. Kui juba enne suhted pingelised, tekitaks selline käitumine vaid mulle trotsi juurde (ja ma olen naine, mitte mees).

Vaid sülelalastega saad asju ja tegemisi planeerida nii, et sõnakestki pole vaja kellegagi vahetada. Kui sa teise inimesega ei suhtle, ei saa tal ju aimugi olla, milliseid plaane sa oma peakeses teinud oled. Tänapäeval, kui olemas on mobiiltelefonid ning netiühendus, peaks omavaheline kommunikeerumine olema ju imelihtne.

+22
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Täiesti suvalisel ajal, nagu ka mina. Vahel läheb tööl kauem, vahel on töö linnast väljas, vahel on kolleegidega või sõpradega mingid üritused. Kui laps oli väiksem või kui oli teada, et teda vaja viia või tuua, siis leppisime nädala algul kokku, kes ja millal. Suuremana sama asi, õppeained on jagatud ja kes milles tugevam, juhendab last. Kui teada, et tal töö tulemas või vaja teha suuremahulisi asju, siis see lapsevanem planeerib aja. Mingeid naiste ja meeste töid meil pole. Mõlemad teevad süüa ja koristavad kui vaja. Seega siit ei tule mingit probleemi. Vahel jõuab tema varem, vahel mina, vahel samal ajal. Kui tahame sööme väljas kui vaja, tellime toidu koju. Kunagi pole mingeid tunde lugenud, vaid lihtsalt üksteisega suhelnud, et kes on kus ja millal ja millal teeme ühiseid reise ja asju. Ausaltöeldes ei saa seega arugi vist täpselt Sinu probleemist. Aga kui probleem on, siis räägi enda mehega. Pered ja soovid on ju erinevad. Mul on tuttavaid, kes töötavad nädalate viisi välismaal ja on tuttavaid, kes on üldse 24/7 kodused. Seega tegelikult ei lahenda Sinu muret see, kuidas teistel on. Ikka omavahel peate kokku leppima.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teen õhtuks plaane, lepin hoidjaga kokku. Tean, et mees on kaheksa paiku kodus, kino algab pool 9. Ohhoo, mees jõuab koju 10 enne poolt 9. Mina olen tige, sest olen hoidja tühistanud ja õhtu mehega kahekesi rikutud. Tema jälle ei saa aru, ala miks sa ei öelnud. No, kui ta tööpäev lõpeb kl 6, siis ma ju ei eelda, et ta kl pool 9 kinno ei jõua.

Veel näide. Mõtlen, et vähe perel aega koos olla, läheks koos jalutama õhtul või spasse. Sätin asjad kokku ja taas… meest pole ja lastel oodates uneaeg kätte jõudnud. Jälle mina kuri.

Aga oled Sa mehele ka öelnud, et sellised plaanid õhtuks tegid või omaette plaanisid? Kui mees ei tea, siis ei ole ka ühtegi põhjust, miks tige olla?

Minu mees suhtub tööaegadesse üsna loominguliselt – jõuab õhtul 8-10 paiku (vahel hiljemgi), aga ta on ka hommikul pika unega ja läheb tavaliselt 10-11 paiku. Töö iseloom võimaldab ise aega planeerida, aga tema puhul tähendab see, et ta pigem planeerib omale rohkem tegemisi, kui eeldatakse. Ta oli töönarkomaan juba enne mind.
Alguses ma ka üritasin meile nädala sees mingeid üllatusõhtusööke vms korraldada, aga iga kord lõppes see pettumusega, sest kui ta muidu oli näiteks terve nädal iga õhtu kell 8 kodus olnud, siis sellel õhtul, kui mul plaan oli, tuli ta loomulikult kümnest.

Aga praegu, kui ma talle varem välja pakun, et kas ta saaks näiteks reede õhtul tulla varem koju, et nädalavahetuseks kuskile ära sõita või kas talle sobiks, kui läheme kolmapäeva õhtul kinno, siis ta alati arvestab ning sätib oma graafiku selle järgi ümber. Ja kui pole võimalik, pakub ise mingi teise päeva välja, millal ta saaks lihtsamini.
Tõsi, on olnud paar üksikut juhtumit, kus mina kodus kleit seljas ja soeng peas linna sööma minemist oodanud ja ta ei jõua, aga siis ta eranditult helistab ja alati põhjendab ära, miks seekord ei saa.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks kumab TA mehe hoolimatus, nii oma naise,kui laste suhtes. Tänapäeval ei pea minema kõrval külla, et telegramm saata. On siis nii keeruline saata messengeri sõnum, et saabun hiljem või kell x?! Või korra helistada.
Kõlab ehk veidralt, aga meil on kombeks üksteist teavitada, kui tullakse oodatust hiljem või oma päeva/õhtuplaanid päeva jooksul arutada. Eks selleni läks meilgi palju aega ja närve (oli samasugune nagu TA mees, kes ei saanud probleemist aru).
Samas on mu sõbranna eksmees suht sarnane- tuli endale sobival ajal, kokkulepitud aegadest kinni ei pidanud. Vahel ootasime mitu tundi teda ja kui sõbranna helistas, ütles “kohe jõuan” ja see kohe oli 1-2h. Sõbrannal sai siiber ja nüüd ta eks ongi.

+10
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on väiksem lasteaiaeelne laps, aga kui mees jõuaks iga päev kell 8 koju, siis ta nädala sees last põhimõtteliselt ei näekski. Ehk üks asi on kodutöödesse panustamine, teine asi on oma lastega aja veetmine, mida su mees praegu ju põhimõtteliselt ei tee.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mehel on tööobjektid üle Eesti, lisaks on tal veel hobi, mis võtab õhtud käest. Ka minul on tööpäevi, mis võivad venida 7ni välja, lisaks trennid. Seega ei eelda ammu enam midagi – arutame pikemalt ette, et millal sõidame vanemaid vaatama (siis läheme reedel juba lõunast), kinno ja teatrisse teeme ka plaanid varakult valmis. Lapsed on juba suured, aga selles, kumb saab enne lasteaeda minna – selles osas leppisime päeva jooksul kokku. Trennidesse, proovidesse viis ka see, kellel päeval rohkem aega oli.
Kõik on läbirääkimiste küsimus, mitte ei osteta pileteid ära ja siis solvutakse, kui mees jääb hiljaks. Ega mees ei ole selgeltnägija.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hetkel on üldse kodukontoris ja lõpetab 17:00 või ka varem. Eelnevalt oli alati 17:30 kodus, kui ikkagi rongile ei jõudnud (üsna napikas), teavitas kohe (tihti juba kontoris olles), et hilineb 15 min, siis teadsin toiduga arvestada ja väikelast mitte liiga vara aknale lehvitama saata. Igasugused suuremad hilinemised olid üldjuhul juba pikemalt ette teada.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

no minu mees on nt tööl veel. ja ei, see ei ole ebatavaline. tõsi, meil ei ole väikseid lapsi. sellal kui lapsed väiksed olid, elasime üldse teises ajavööndis ja kui ta kl 19-20 paiku tuli (suurlinn, sõit võttis 1-2 tundi), siis läks kodus tööpäev edasi, sest euroopa peakontoris oli töö täies hoos. nüüd on tööl kiiremaid ja mitte nii kiireid aegu, samas on ka teadustöö oma palgatöö kõrvalt ja minu jaoks on pigem kummaline, et inimesed ei taju teistsuguseid rütme, sest nii palju on ameteid, kus tööpäev ei lõpe pastaka kukkumisega kl 1700. ilmselt on oma osa ka selles, et mu ema oli teadlane, kes töötas igal vabal hetkel ja ka isa sellises ametis, kus tööpäev ei kestnud 9-18. see, et eestis on 40-tunnine töönädal… no andke olla, sellised töötunnid on meie tutvusringkonnast ikka vähestel. mu oma abikaasa võib kiirel ajal ka 16 tundi päevas teha. taluvustasu on palga sisse arvestatud muidugi.

samas, kui mina teist korda ülikooli läksin, tõi mees lapsed lasteaiast, tegi süüa ja õppis suurematega, kui vaja. mõnikord läks hilisõhtul veel tööle tagasi…

aga muidu ühinen nendega, kes leiavad, et õhtused ühised plaanid võiks ikka läbi rääkida, mitte eeldamisega tegeleda ja siis solvunud olla.

+12
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleneb, mis tööd ta teeb ja kas ta naudib oma tööd. Tean näiteks mitmeid teadlaseid, it-mehi jms. fanaatikuid, kes tulevad töölt samal ajal. Nende jaoks ei ole oluline mitte tööl istutud tundide arv vaid mingi tulemuseni jõudmine. Lisaks on tööl hea ja rahulik, keegi ei karju, ei taha sonust pidevalt midagi..

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

16.00 lõpetab.
16.30,hiljemalt, on kodus.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 76 )


Esileht Pereelu ja suhted Mis kell teil mehed argipäeviti koju jõuavad?