Esileht Koolilaps Mis kitsaskohad või probleemid distantsõppes veel jäänud?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 71 )

Teema: Mis kitsaskohad või probleemid distantsõppes veel jäänud?

Postitas:
Kägu

Palju igasuguseid arendusi ka äppe üritatud ja ka tehtud distantsõppe paremaks läbiviimiseks aga mis siis siiani logisema on jäänud? Siin portaalis jäi silma, et õpetajad ootaks keelte ainete puhul automaatset grammatika parandamist ja ühe klikiga veale osundmist ning õigekirjas märget. Mõned koolid tahaks oma lõputööde sisestamiseks ja kinnitamise automatsieerimiseks mingit sisendid. Mis veel võiks olla? Oma lapselt küsisin siis ta ei osanud enam midagi uut soovida. Ütles, et kõik toimib.

+3
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainukeseks probleemiks on õpetajad, kes ei ole suutnud uuendustega kaasa käia ja kelle digipädevus ei vasta nõuetele. Vanematelt seda nõuda ei saa, aga õpetajad peaksid küll juba suutma. Kitsaskohaks on see, et paljudes kodudes ei jätku digivahendeid ja internetimahtu.

+13
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tagasisidestamise värk on ikka veel kohmakas jah. Teams ei ole ka siiski piisavalt võimekas, et üleklassitööd hästi teha saaks. Ekraani jagamisel kaovad lapsed ära jms.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Distantsõppe kitsaskoht on minu jaoks see, et ma ei näe mida õpilased vihikusse kirjutavad ja seetõttu ei saa ma neid õigel ajal parandada. Tegemist matemaatikaga. Klassis saan ma tiiru peale teha,näen vihikutes põhi vead ära ja seletan kogu klassile vajadusel mõnda kohta uuesti.
Distantsi puhul lihtsalt loodan, et ju teevad õigesti. Vigu näen siis, kui nad töid saadavad päeva lõpuks.

+20
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

1 – Opiq võib lugeda valeks vastuse, mis sisuliselt on õige  (lisatakse juurde mõni täiendav sõna, loetakse vastus valeks)

2- ei saa tagasisidet, õpime ju lapsega koos ja tahaks teada, mida valesti tegime st. peaks saama tagasi parandatud töö (ainult ebaõnnestunud tööd saadetakse tagasi)

3- veebi tunnid ei toimu tunniplaani järgi sp. oli esimene nädal segadus, kui esimene veebitund oli tunniplaani lõpus. Nüüd juba teame seda, et oskame jälgida.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kogu distantsõpe on üksainus suur kitsaskoht. Tunnistagem – väikeseid lapsi, keda on 24, EI OLE VÕIMALIK üle neti tulemuslikult õpetada. Neile on vaja kõigepealt õpioskused selgeks teha. Ei ole normaalne, et sellega peavad tegelema vanemad.

Loodetavasti saab see hullumaja sügiseks läbi.

Ainsad, kes praegu õilmitsevad, on igasugu haridustehnoloogid ja muud itivennad, kes inimkatseid teevad.

*Õpetaja

+22
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kogu distantsõpe on üksainus suur kitsaskoht. Tunnistagem – väikeseid lapsi, keda on 24, EI OLE VÕIMALIK üle neti tulemuslikult õpetada. Neile on vaja kõigepealt õpioskused selgeks teha. Ei ole normaalne, et sellega peavad tegelema vanemad.

Loodetavasti saab see hullumaja sügiseks läbi.

Ainsad, kes praegu õilmitsevad, on igasugu haridustehnoloogid ja muud itivennad, kes inimkatseid teevad.

*Õpetaja

See tähendab, et distantsõppes ei ole õppeprogrammi sellist koostatud, mis köidaks nooremaid õppematerjali juurde, et oleks huvitav ja tahaks lugeda/kuulata teemat.

+2
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Distantsõppe kitsaskoht on minu jaoks see, et ma ei näe mida õpilased vihikusse kirjutavad ja seetõttu ei saa ma neid õigel ajal parandada. Tegemist matemaatikaga. Klassis saan ma tiiru peale teha,näen vihikutes põhi vead ära ja seletan kogu klassile vajadusel mõnda kohta uuesti.

Distantsi puhul lihtsalt loodan, et ju teevad õigesti. Vigu näen siis, kui nad töid saadavad päeva lõpuks.

Minu meelest on interneti põhised materjale matemaatika õpetamiseks, kus tehes testi ära annab kohe ka tagasisidet õpilasele, et millise ülesande vastus vale mis õige. Sama õpetajale. Kool ei osta siis neid materjale või milles asi?

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kogu distantsõpe on üksainus suur kitsaskoht. Tunnistagem – väikeseid lapsi, keda on 24, EI OLE VÕIMALIK üle neti tulemuslikult õpetada. Neile on vaja kõigepealt õpioskused selgeks teha. Ei ole normaalne, et sellega peavad tegelema vanemad.

Loodetavasti saab see hullumaja sügiseks läbi.

Ainsad, kes praegu õilmitsevad, on igasugu haridustehnoloogid ja muud itivennad, kes inimkatseid teevad.

*Õpetaja

See tähendab, et distantsõppes ei ole õppeprogrammi sellist koostatud, mis köidaks nooremaid õppematerjali juurde, et oleks huvitav ja tahaks lugeda/kuulata teemat.

Juntsu peab kõigepealt lugema ÕPPIMA.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest on interneti põhised materjale matemaatika õpetamiseks, kus tehes testi ära annab kohe ka tagasisidet õpilasele, et millise ülesande vastus vale mis õige. Sama õpetajale. Kool ei osta siis neid materjale või milles asi?

Saage aru, tarkpead, et paljas info, kas vastus on õige või vale, ei ole õpetamine. Enne kui laps saab hakata neid vastuseid saama, tuleb talle midagi õpetada. Õpetamine käib klassis nii, et kui keegi ei saa aru või lahenduskäik kisub viltu, saab kohe jooksvalt abi anda või üle seletada. Üks õpetaja siin ju juba rääkis.
Ekraani taga sa ei näe, mis ta teeb, temaga eraldi tegelemine aga vajab kas seda, et kõik teised lülitavad ennast kuuldelt välja või kolid temaga teise netituppa. Lisaks tuleb tal oma tööd kas dokumendikaameraga võtta (mida lastel reeglina pole) või kaamera ees lehvitada või sellest foto saata, mida sa siis analüüsid. Mis aja see võtab?
Samal ajal aga ei saa sa jooksvalt vastata mõne teise lapse võib-olla lühikest vastust vajavale küsimusele. Ühesõnaga, kõik venib nagu tatt, on kohmakas ja ülevaade puudub. Pluss tehnilised probleemid. Lastel, lastel, mitte mul.

See tähendab, et distantsõppes ei ole õppeprogrammi sellist koostatud, mis köidaks nooremaid õppematerjali juurde, et oleks huvitav ja tahaks lugeda/kuulata teemat.

Jah. Ei ole. Nii, milles etteheide seisneb?
Kui oleks teada, et aasta otsa on distantsõpe, küll siis teeks mingeid kavu ja programme, mis töötavad järjepidevalt. Aga kuni me täna ei tea, kus homme õpe toimub, siis ei saa kahjuks selliseid programme eriti luua, sest kontakt- ja distantsõppe nõudmised ja vajadused on täiesti erinevad.

Kõik on nii targad …

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Õpetaja jaoks on kõige kohutavam, kui peab eemale jääma. Asendused ei tööta, õigemini seda varianti lihtsalt pole, aga vahel ei saa õpetaja lihtsalt mitte kuidagi tundi anda.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest on interneti põhised materjale matemaatika õpetamiseks, kus tehes testi ära annab kohe ka tagasisidet õpilasele, et millise ülesande vastus vale mis õige. Sama õpetajale. Kool ei osta siis neid materjale või milles asi?

Saage aru, tarkpead, et paljas info, kas vastus on õige või vale, ei ole õpetamine. Enne kui laps saab hakata neid vastuseid saama, tuleb talle midagi õpetada. Õpetamine käib klassis nii, et kui keegi ei saa aru või lahenduskäik kisub viltu, saab kohe jooksvalt abi anda või üle seletada. Üks õpetaja siin ju juba rääkis.

Ekraani taga sa ei näe, mis ta teeb, temaga eraldi tegelemine aga vajab kas seda, et kõik teised lülitavad ennast kuuldelt välja või kolid temaga teise netituppa. Lisaks tuleb tal oma tööd kas dokumendikaameraga võtta (mida lastel reeglina pole) või kaamera ees lehvitada või sellest foto saata, mida sa siis analüüsid. Mis aja see võtab?

Samal ajal aga ei saa sa jooksvalt vastata mõne teise lapse võib-olla lühikest vastust vajavale küsimusele. Ühesõnaga, kõik venib nagu tatt, on kohmakas ja ülevaade puudub. Pluss tehnilised probleemid. Lastel, lastel, mitte mul.

See tähendab, et distantsõppes ei ole õppeprogrammi sellist koostatud, mis köidaks nooremaid õppematerjali juurde, et oleks huvitav ja tahaks lugeda/kuulata teemat.

Jah. Ei ole. Nii, milles etteheide seisneb?

Kui oleks teada, et aasta otsa on distantsõpe, küll siis teeks mingeid kavu ja programme, mis töötavad järjepidevalt. Aga kuni me täna ei tea, kus homme õpe toimub, siis ei saa kahjuks selliseid programme eriti luua, sest kontakt- ja distantsõppe nõudmised ja vajadused on täiesti erinevad.

Kõik on nii targad …

Millest nii ründav? Närvid läbi?
Lihtsalt uurin. Vaja oleks teha üks ajurünnak distantsõppe kitsaskohtadest ja seepärast uuringi, mis inimesed arvavad. Senini midagi väga leidnud ei ole, millega aidata saaks. Opik.ee peab ise oma probleemid lahendama, kui kurtja neile kurdaks ja probleemist kirjutaks/räägiks. Tagasisidet õpilane, õpetaja, õpilane on nende vaheline asi, tundide valel ajal toimumine või ära jäämine jällegi korraldaja probleem.
Saaks/tahaks mingi tehnilise korraldusega õppetöös aidata aga ei teagi kuidas või millega.

+2
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eriolukord on nüüd aasta kestnud ja kõige nukram distantsõppe juures on minu kogemuse põhjal õpetajate (mitte kõigi kohta) äärmiselt kehv digipädevus.

Kui õpetaja ei oska üle Teamsi tundi teha (koosolekukutset saata), leppida seal kokku reeglid ja sellest ma ei räägigi, et harjutusest iseseivalt jpg faili teha ja meilitsi saata. Minu lapse õpetaja eest teeb neid pilte tema pereliige.

Muidu on tore õpetaja ja saab lastega suhteliselt hästi läbi, aga  need “arvutiasjad”  nagu ta ise ütleb….:(

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Distantsõppe kitsaskoht on minu jaoks see, et ma ei näe mida õpilased vihikusse kirjutavad ja seetõttu ei saa ma neid õigel ajal parandada. Tegemist matemaatikaga. Klassis saan ma tiiru peale teha,näen vihikutes põhi vead ära ja seletan kogu klassile vajadusel mõnda kohta uuesti.

Distantsi puhul lihtsalt loodan, et ju teevad õigesti. Vigu näen siis, kui nad töid saadavad päeva lõpuks.

Ma ükspäev vaatasin oma lapse matemaatikatundi. Õpetaja vuristas nii kiiresti kõik asjad ära, minu laps lihtsalt ei jõudnud järele ja jäidki osad asjad vihikusse kirjutamata. Oligi  aru saada, et õpetajal pole aimugi, kas lapsed saavad aru ja   kas jõuavad järgi, keegi midagi ei küsinud ka. Ilmselt selline formaat eriti ei soosigi   vahele segamist ja küsimist, igaüks oma kodus nosserdab ise.  No muidugi võib see kontakttunnis ka juhtuda aga ma kujutan ette, et seal on ikkagi vahetum suhtlemine ja  saab teiste pealtki vaadata- ühesõnaga jama jah.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Probleem on see, et paljud lapsed on kodus pikki päevi täiesti omapäi, neil pole võimalik kelkeltki abi küsida. Zoomi tund 11-aastastel on ikka sihuke… Noh parem kui mitte midagi aga kindlasti mitte võrdväärne kontakttunniga. Kindlasti on palju tublisid kohusetundlikke lapsi, kes saavad suurepäraselt hakkama, aga need, kes päris “õhust ei haara” ning vajavad asjade korralikku lahtiseletamist (nt matemaatikas) on ikka puhtal kujul vanemate õpetada.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eriolukord on nüüd aasta kestnud ja kõige nukram distantsõppe juures on minu kogemuse põhjal õpetajate (mitte kõigi kohta) äärmiselt kehv digipädevus.

Kui õpetaja ei oska üle Teamsi tundi teha (koosolekukutset saata), leppida seal kokku reeglid ja sellest ma ei räägigi, et harjutusest iseseivalt jpg faili teha ja meilitsi saata. Minu lapse õpetaja eest teeb neid pilte tema pereliige.

Muidu on tore õpetaja ja saab lastega suhteliselt hästi läbi, aga need “arvutiasjad” nagu ta ise ütleb….:(

Nii on. Siin Perekoolis paistab väga palju õpetajaid käivat, see justkui mingi tabuteema, kui keegi distantsõppe teemades mainib, et õpetajad nt vanuse tõttu hakkama ei saa.

 

Edit: no näed, miinused tulevad juba. Ei saa nii, et distantsõppe probleemid lihtsalt maha vaikitakse. Kahjuks on õpetaja puudulik digipädevus 1 suuremaid probleeme ja ilmselgelt on see halvem just vanematel õpetajatel.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Distantsõppe kitsaskoht on minu jaoks see, et ma ei näe mida õpilased vihikusse kirjutavad ja seetõttu ei saa ma neid õigel ajal parandada. Tegemist matemaatikaga. Klassis saan ma tiiru peale teha,näen vihikutes põhi vead ära ja seletan kogu klassile vajadusel mõnda kohta uuesti.

Distantsi puhul lihtsalt loodan, et ju teevad õigesti. Vigu näen siis, kui nad töid saadavad päeva lõpuks.

Ma ükspäev vaatasin oma lapse matemaatikatundi. Õpetaja vuristas nii kiiresti kõik asjad ära, minu laps lihtsalt ei jõudnud järele ja jäidki osad asjad vihikusse kirjutamata. Oligi aru saada, et õpetajal pole aimugi, kas lapsed saavad aru ja kas jõuavad järgi, keegi midagi ei küsinud ka. Ilmselt selline formaat eriti ei soosigi vahele segamist ja küsimist, igaüks oma kodus nosserdab ise. No muidugi võib see kontakttunnis ka juhtuda aga ma kujutan ette, et seal on ikkagi vahetum suhtlemine ja saab teiste pealtki vaadata- ühesõnaga jama jah.

Sul oleks justkui sama matemaatikaõpetaja, kes minu lapselgi. Jah, ka tunnis vuristab ta nii, et lapsed ei jõua järge pidada ega aru saada. Sel põhjusel on minu lapsel matemaatika 4. Rääkimine ei aita, pigem tuleb siis lisaks veel kius.  Konsultatsiooni ka laps minna ei taha sest siis seletab see õpetaja väga lähedal ja teeb seda ülemäära “mahlakalt”, pärast on vihik tatipritsmeid täis. Olemegi leppinud, et kuna õpetaja ei sobi, on see aine siis lihtsalt 4.

Meesterahvaga on tegemist.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt selline formaat eriti ei soosigi   vahele segamist ja küsimist, igaüks oma kodus nosserdab ise.

Hea on kui ise nosserdab. minu poiss on kaotanud igasuguse huvi õppimise vastu, arvab, et kogu aeg on vaheaeg, isegi üles ei märka tõusta hommikul 8-ks.

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt selline formaat eriti ei soosigi vahele segamist ja küsimist, igaüks oma kodus nosserdab ise.

Hea on kui ise nosserdab. minu poiss on kaotanud igasuguse huvi õppimise vastu, arvab, et kogu aeg on vaheaeg, isegi üles ei märka tõusta hommikul 8-ks.

Selliste lastega ongi lugu kõige hullem, kuidas see õpetaja teda õpetab kui veebitundi ei jõua ja töid ei esita. Osades KOVides tegelevad selliste lastega sotsiaaltöötajad sest koolikohustuse mittetäitmine on juba seadusega vastuolus.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen täiskasvanud õppija ja sain ka nüüd veebitunde katsetada.

Ajab asja ära, aga kindlasti ei asenda kontaktõpet. Puudub voolavus, asi venib. Õpetaja ei tea, kas teda on kuulda ja õpilased ei tea, kas neid on kuulda. Vastamine võtab aega, kuna mikrofone ei saa kogu aeg sees hoida (taustamüra, kaja). Puhtalt loenguvormis tund töötab hästi, õpetaja peab lihtsalt monoloogi, aga mitte nö praktiline tund, kus õpilased ka kaasa töötavad (lahendavad ülesannet vms). Õpetajal puudub ülevaade, kui kaugel klass oma tööga on. Peab kogu aeg üle küsima. Õpilastel ei ole mugav täpsustavaid küsimusi küsida.

No ja tehnilised probleemid- kas heli hakib või ei pääse üldse veebitundi kuna süsteem on ülekoormatud.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen täiskasvanud õppija ja sain ka nüüd veebitunde katsetada.

Ajab asja ära, aga kindlasti ei asenda kontaktõpet. Puudub voolavus, asi venib. Õpetaja ei tea, kas teda on kuulda ja õpilased ei tea, kas neid on kuulda. Vastamine võtab aega, kuna mikrofone ei saa kogu aeg sees hoida (taustamüra, kaja). Puhtalt loenguvormis tund töötab hästi, õpetaja peab lihtsalt monoloogi, aga mitte nö praktiline tund, kus õpilased ka kaasa töötavad (lahendavad ülesannet vms). Õpetajal puudub ülevaade, kui kaugel klass oma tööga on. Peab kogu aeg üle küsima. Õpilastel ei ole mugav täpsustavaid küsimusi küsida.

No ja tehnilised probleemid- kas heli hakib või ei pääse üldse veebitundi kuna süsteem on ülekoormatud.

Mida sa õpid, et õpetajal on vaja kogu aeg ülevaadet tehtavast? Minu kogemuse põhjal antakse täiskasvanu õppel ülesanded kätte ja siis lahendad ning saadad ära ja saad tagasisidet. Kui saad.
Hakkimise ja pildi hangumise taga või olla paljuski ka igaühe kodune interneti levi. WiFi puhul kipubki tihtilugu suhtluskeskkonnakõne hakkima või pilt hakkima. Selle vastu aitab alati arvuti juhtmega ühendamine. Võimalusel ka WiFi võrgu laiendajaga võrgu võimendamine. See aga pole alati korteritingimustes kõige parem lahendus. Pigem siiski ise ruuterile lähemal ja parema “nähtavuse” peal olla. Vaheuks teises toas olles lahti hoida. Betoonseinade taga istumist vältida.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Palju igasuguseid arendusi ka äppe üritatud ja ka tehtud distantsõppe paremaks läbiviimiseks aga mis siis siiani logisema on jäänud? Siin portaalis jäi silma, et õpetajad ootaks keelte ainete puhul automaatset grammatika parandamist ja ühe klikiga veale osundmist ning õigekirjas märget. Mõned koolid tahaks oma lõputööde sisestamiseks ja kinnitamise automatsieerimiseks mingit sisendid. Mis veel võiks olla? Oma lapselt küsisin siis ta ei osanud enam midagi uut soovida. Ütles, et kõik toimib.

Jäänud on see, et kui laps viilida tahab, siis tal on kordades suuremad võimalused seda distantsi pealt teha. Samuti kui aru ei saa, siis lüngad suurenevad.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu  lapsel on põhiprobleem see, et osad kontrolltööd on sellised, kus pead saatma foto või skanneeringu ja siis õpetaja hindab. Tagasiside on  aga kehv. No saad hinde aga parandatud tööd ei näe, nii et ei saagi teada, mus täpselt viltu oli.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu lapsel on põhiprobleem see, et osad kontrolltööd on sellised, kus pead saatma foto või skanneeringu ja siis õpetaja hindab. Tagasiside on aga kehv. No saad hinde aga parandatud tööd ei näe, nii et ei saagi teada, mus täpselt viltu oli.

Kas olete palunud õpetajalt tagasisidet? Ilma ei ole ju võimalik tõesti õppida oma vigadest.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eriolukord on nüüd aasta kestnud ja kõige nukram distantsõppe juures on minu kogemuse põhjal õpetajate (mitte kõigi kohta) äärmiselt kehv digipädevus.

Kui õpetaja ei oska üle Teamsi tundi teha (koosolekukutset saata), leppida seal kokku reeglid ja sellest ma ei räägigi, et harjutusest iseseivalt jpg faili teha ja meilitsi saata. Minu lapse õpetaja eest teeb neid pilte tema pereliige.

Muidu on tore õpetaja ja saab lastega suhteliselt hästi läbi, aga need “arvutiasjad” nagu ta ise ütleb….:(

Ma õpin hetkel ülikoolis IT-d ja minu suureks üllatuseks leidub ka seal vanakooli õppejõude, kelle jaoks zoomi kõne organiseerimine käib üle mõistuse. IT eriala õppejõul! Mis siis maakooli biloloogiõpetajalt veel tahta.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma õpin hetkel ülikoolis IT-d ja minu suureks üllatuseks leidub ka seal vanakooli õppejõude, kelle jaoks zoomi kõne organiseerimine käib üle mõistuse. IT eriala õppejõul! Mis siis maakooli biloloogiõpetajalt veel tahta.

Miks sa arvad, et see maakooli õpetaja probleem on? Minu lapse koolis Tallinnas on õpetajaid, kes keelduvad üldse zoomiga tundi andmast. Hea veel, et stuudiumisse ülesanded kirja panevad.

 

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hakkimise ja pildi hangumise taga või olla paljuski ka igaühe kodune interneti levi. WiFi puhul kipubki tihtilugu suhtluskeskkonnakõne hakkima või pilt hakkima. Selle vastu aitab alati arvuti juhtmega ühendamine. Võimalusel ka WiFi võrgu laiendajaga võrgu võimendamine. See aga pole alati korteritingimustes kõige parem lahendus. Pigem siiski ise ruuterile lähemal ja parema “nähtavuse” peal olla. Vaheuks teises toas olles lahti hoida. Betoonseinade taga istumist vältida.

Ja mis lahendus on sul nendele tudengitele, kes ühiselamu asemel tervislikel kaalutlustel oma vanemate juurde maakoju on jäänud, aga kelle ainus netiühendus ripub üksildase mobiilimasti otsas?

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu lapsel on põhiprobleem see, et osad kontrolltööd on sellised, kus pead saatma foto või skanneeringu ja siis õpetaja hindab. Tagasiside on aga kehv. No saad hinde aga parandatud tööd ei näe, nii et ei saagi teada, mus täpselt viltu oli.

See oleks tõesti tehniliselt lahendatav kasvõi paintilaadse programmi ja digilaua abiga, kus õpetaja saaks kirjutada nagu käsitsi punase joonega otse foto peale ja selle õpilasele tagasi saata. Digilaua/graafikalauda tuleks õpetajad õpetada kasutama ja selle seadme peaks õpetajale tagama kool.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tagasisidet õpilane, õpetaja, õpilane on nende vaheline asi,

Kas on? Kui tagasiside kitsaskohad oleks tehniliselt lahendatavad, nagu see, et õpilane paranduste ta töölehte ei näe, kas siis ei oleks see just hoopis igasuguste tehniliste lahenduste väljatöötajate asi?

Kui selleks, et õpilase tööle piisav tagasiside anda, peab õpetaja tema töö (enamasti kehva kvaliteediga foto) 1.välja trükkima, 2. parandama ja 3.ise üles pildistama või skaneerima ja siis 4.õpilasele edasi saatma, siis see on juba mitu ülearust liigutust iga õpilase kohta. Ise küsisid tehniliste kitsaskohtade kohta, mis sa siis nüüd turtsud, siin on sulle üks.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt selline formaat eriti ei soosigi vahele segamist ja küsimist, igaüks oma kodus nosserdab ise.

Hea on kui ise nosserdab. minu poiss on kaotanud igasuguse huvi õppimise vastu, arvab, et kogu aeg on vaheaeg, isegi üles ei märka tõusta hommikul 8-ks.

Jah, see on probleem. Olen asja lahendanud nii, et ajan lapse üles kell kuus, kui ise ärkan et tööle minna. Lisaks olen tema arvutisse ja muudesse seadmetesse paigutanud vanemliku järelevalve rakendusi. Paraku pole ükski neist vanemliku järelevalve rakendustest täiuslik. Väiksematele lastele kuluks ilmselgelt ära midagi tugevama digiassistendi taolist, kes takistaks neil arvutit õppetöö ajal meelelahutuseks kasutamaks ja  meenutaks ka aegajalt püsti tõusmisel ja liigutamise vajadust. Aga ka käsutaks nad pausilt arvuti taha tagasi.

Noh ja oma vabadel päevadel, mida on küll harva, saan vahetult kontrollida, et õppetöö käiks, ja lüngad ära täita. Selles osas on jälle probleemiks õpetajate puudulik tagasiside.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 71 )


Esileht Koolilaps Mis kitsaskohad või probleemid distantsõppes veel jäänud?