Teema: Mis kitsaskohad või probleemid distantsõppes veel jäänud?

#3704962:

Olen täiskasvanud õppija ja sain ka nüüd veebitunde katsetada.

Ajab asja ära, aga kindlasti ei asenda kontaktõpet. Puudub voolavus, asi venib. Õpetaja ei tea, kas teda on kuulda ja õpilased ei tea, kas neid on kuulda. Vastamine võtab aega, kuna mikrofone ei saa kogu aeg sees hoida (taustamüra, kaja). Puhtalt loenguvormis tund töötab hästi, õpetaja peab lihtsalt monoloogi, aga mitte nö praktiline tund, kus õpilased ka kaasa töötavad (lahendavad ülesannet vms). Õpetajal puudub ülevaade, kui kaugel klass oma tööga on. Peab kogu aeg üle küsima. Õpilastel ei ole mugav täpsustavaid küsimusi küsida.

No ja tehnilised probleemid- kas heli hakib või ei pääse üldse veebitundi kuna süsteem on ülekoormatud.

Jah, tegelikult oleks sellist lahendust vaja, kus õpetaja kogu aeg saab jooksvalt kerida õpilaste ekraanide ja digilaudade vahet ja vaadata, mida mingi laps hetkel vihikusse või ekraanile kirjutab, et jooksvalt kohe vigu parandada ja näha, kui keegi ei tee tööd kaasa.

#3705061:

#3704899:

Tagasisidet õpilane, õpetaja, õpilane on nende vaheline asi,

Kas on? Kui tagasiside kitsaskohad oleks tehniliselt lahendatavad, nagu see, et õpilane paranduste ta töölehte ei näe, kas siis ei oleks see just hoopis igasuguste tehniliste lahenduste väljatöötajate asi?

Kui selleks, et õpilase tööle piisav tagasiside anda, peab õpetaja tema töö (enamasti kehva kvaliteediga foto) 1.välja trükkima, 2. parandama ja 3.ise üles pildistama või skaneerima ja siis 4.õpilasele edasi saatma, siis see on juba mitu ülearust liigutust iga õpilase kohta. Ise küsisid tehniliste kitsaskohtade kohta, mis sa siis nüüd turtsud, siin on sulle üks.

See oleks isegi tehtav, kui õpilasi oleks 4 või viis. Aga kujutage ette, et neid on 60. Või 100. Paljas skannimine ja saatmine võtaks aega kui palju?

#3705095:

Arvutis saab ju blokeerida ligipääsu teatud lehtedele ilma lisarakendustetagi. Võtad lapse kasutatud arvutil ajaloo lahti ja vaatad, mis lehed õppetöösse ei puutu ja on meelelahutuslik blokeeri ära.

Millistest lastest sa räägid? Iga laps alates 10. eluaastast oskab kõiksuguseid blokeeringuid maha võtta. Kas sul pole aimugi, millised IT-spetsialistid on praegusaja lapsed?

#3705095:

Võtad lapse kasutatud arvutil ajaloo lahti ja vaatad, mis lehed õppetöösse ei puutu ja on meelelahutuslik blokeeri ära.

Sa tõsiselt arvad, et ma ei tea seda või?

Ma räägin hoopis muudest probleemidest. Ja ma räägin ka sellest, et pole õige meelelahutust lapsele TÄIELIKULT keelata. See pole õiglane, see pole pedagoogiline. Oluline on saada laps arvuti taha ÕPPIMA õigel kellaajal. Sellist süsteemi, sellist digiassistenti oleks vaja. Minul on sellele oma lahendus, aga minu lahendus ei sobi kõigile.

Teemaalgataja küsis, millised on tehniliselt lahendatavad kitsaskohad. Sellise digiassistendi puudumine oleks tehniliselt lahendatav – luua programm, mis oleks lapsevanematele õppeperioodi vältel TASUTA, sest meil on koolikohustus, mis hakkaks hommikul nt kell 7 plärisema ja mida laps ei saaks ennetavalt summutada, mis tuletaks lapsele meelde, et mine kööki, söö, pane riidesse ja tule istu arvuti taha õppima; mis õppetöö ajaks keeraks kinni igasuguse meelelahutuse aga avaks selle siis, kui lapsel on õpitud, ent samas tuletaks ka meelde, et arvuti tagant tuleb üles tõusta iga tunni aja tagant. Et vett tuleb juua. Et lõunat tuleb süüa, mis talle kööki valmis jäeti. Kuni neljanda klassini vist võivad õpilased koolis käia, jah? Ma ei tea, mul on üheksandik. Aga selge on see, et ka viienda klassi õpilane; ja kuuenda klassi õpilane ei ole veel ennastjuhtiv ja käest ära läheb lastel mitte ainult õppimine vaid ka tervis.

#3705132:

ega neid siis eraldi järgi utsitat.

Neile tehakse koolis pidevalt  järelaitamistunde.

Teeme väikese nimekirja eespool pakutust:

1. tagasiside andmise süsteem, mis võimaldaks kiiresti ja ilma paberit raiskamata õpilasele tema töö koos parandustega tagastada

2. digitaalne assistent, mis võimaldaks arvuti häälestada õppetöö ajaks ainult õppetööd lubavaks ning pärast õppetöö lõppu jälle meelelahutuse avada

3. digitaalne assistent väiksematele õppuritele, mis tuletaks neile meelde ka ärkamist, pauside tegemist, söömist ja joomist

4. eestpool mainitud probleem –  õppetöö voolavuse parandamise lahendus, mis võimaldaks jooksvalt näha õpilase nn mõttekäiku või töövõtteid ja neid sama jooksvalt parandada.

Hetkel ma ei saa päris hästi aru, kas teemaalgataja on tudeng, kes üritab mõne seminaritöö asjus perekoolikate seljas liugu lasta, poliitik, kes harrastab vinguvat populismi, või keegi mõne kooli juhtkonnast või haridusametist, kes peab lihtsalt ajurünnaku linnukese tööplaani kirja saama. Igal kümnel juhul aga – kui sa küsid: “mis on teie probleemid”, siis lahendus ei ole see, mida sina siin harrastanud oled – enamike probleemide puhul oled sa vastanud, et selle lahendamine ei ole sinu asi. Miks sa küsid, kui sa vastusi ei taha?

#3704899:

Vaja oleks teha üks ajurünnak distantsõppe kitsaskohtadest ja seepärast uuringi, mis inimesed arvavad. Senini midagi väga leidnud ei ole, millega aidata saaks. Opik.ee peab ise oma probleemid lahendama, kui kurtja neile kurdaks ja probleemist kirjutaks/räägiks. Tagasisidet õpilane, õpetaja, õpilane on nende vaheline asi, tundide valel ajal toimumine või ära jäämine jällegi korraldaja probleem. Saaks/tahaks mingi tehnilise korraldusega õppetöös aidata aga ei teagi kuidas või millega

Aga tehnika ei saagi aidata selle juures, et kaugõpe on põhimõtteliselt väga vale asi enamikule alla 16-aastastele. Selle illusiooni loomine, et teeme aga kõik vinged keskkonnad ja siis paari aasta pärast ongi kõik tunnid hübriidsed, on laste suhtes kuritegelik. Kui väga suurt pilti vaadata – siis kõige suurem jama on arvutisõltuvus ja tähelepanu hajumine ja see et hädavajalik suhtlemine eakaaslastega toimub ainult ekraani kaudu. Siin Sa aidata ei saa.

Järgmine jama suures pildis on see, et meil on koolidel väga suur autonoomia, ei ole nii, et veebruari 2. nädalal õpib kogu Eesti seitsmendike armee raudpolt võrratust murdudega vms teemat, nagu paljudes teistes riikides. See on meie haridussüsteemi tugevus, muide. Aga teeb automatiseerimise keeruliseks. Nendes ainetes, kus on mingigi ühtsus, on ka Opiq olemas, aga näiteks võõrkeeltega on iga õpetaja ikka üksi, sest iga kool alustab eri klassist, eri tundide arvuga, eri õppekomplektidega. Ainuke asi, mida saaks teha, oleks mingitel väga üldistel teemadel standardülesannete pankade loomine (matemaatikas posu tehteid, avaldisi teemae kaupa, võõrkeeltes grammatikateemade kaupa laused automaatkontrolliga loomulikult jne). Nüüd ütlevad kõik, et nett on selliseid asju täis – ongi – probleem on selles, et sealt otsimine,  valimine ja kvaliteedi hindamine (nt kas A1 grammatikateema  harjutsues on piirdutud õpitud sõnavaraga või on ee A2st) võtab meeletu aja, mida õpetajal ei ole või tuleb ööune arvelt, kõige kiirem on ise konkreetsete õpilaste teadmisi arvestades nullist teha. Ja, palju õnne, selliste kogude koostamine on tohutult kallis ja ajamahukas – nagu tavaliselt on Eestis odavaim viis selle töö tegemiseks lasta see üksikult omaette ära teha igal madalapalgaliselt tööjõuühikul (loe: õpetajal) üksi.

Loodusainetes võib telekooli teha, aga õpetaja tööst kõige suurem osa on siiski asjale õpilase poolelt vaatamine – millest need konkreetsed 25 tk aru ei saanud, mida nad peavad juurde õppima jne. Seda ei automatiseeri jällegi mingi nipiga enne kui õpilased ajju kiibid saavad 😛

Ajakulu seisukohalt – Stuudiumisse ja e-Kooli võiks tekitada Google Classroomi sarnase funktsiooni, kus igale õpilasele on võimalik jagada isiklik täidetav tööleht, mitte, et ma panen ainult loetavaid materjale üles (tänapäeval ei prindi enam keegi midagi välja, inimestel pole kodus printeritki). E-tundide tegemiseks võiks olla selline rakendus, kus kõik õpilased on korraga nähtaval, mitte et pidevalt peab seadetega sudima, normaalselt saab ka väliselt andekandjalt video- ja helifaili lasta, rakendus registreerib ära mitmes aknas tegutsemise (Nearpodil on selline lahendus). Üldse oleks tore, kui koolid ei peaks kogu oma ja laste infot Googlile kinkima, et tööd teha, aga see on vist juba läinud rong.

Aga üldiselt kõige parem ravim distantsõppe hädade vastu oleks kontaktõppe võimalikult kiire taastamine.

#3705164:

Aga tehnika ei saagi aidata selle juures, et kaugõpe on põhimõtteliselt väga vale asi enamikule alla 16-aastastele.

Tehnikaga saab olukorda õige natuke paremaks teha, kui aga tehnikate juurutajad viiksid ennast kurssi tegelike probleemidega. No umbes nagu ratastool ei pane jalutut kõndima, aga võimaldab tal siiski mingil määral ringi liikuda.

Kaugõppe peamine viga ongi see, et mõned inimesed on endale väga sügavale alateadvusesse programmeerinud selle aksioomi, et õpetaja asi on õpetada ehk siis edastada õpilasele informatsiooni. Tegelikult on informatsioon tänapäeval netist ja tehniliste vahendtiega leitav absoluutselt ilma õpetaja abita. Õpetaja ülesanne seisneb hoopis muus ja selle muu jaoks on ülioluline vahetu kontakt, suhtlemine ja juuresolek. Kaugõppe teine probleem tuleneb juba varasemast õppetöö “optimeerimisest”, kus on ühte klassi kokku surutud liiga palju õpilasi. Vahel tundub mulle, et üle 15 inimese klassis ei peaks üldse olema, aga meil on ju 30. Olles nende kolmekümnega samas ruumis, on küll hädapärast võimalik kiirreageerida, aga hallata neid kolmekümmet üle veebi ja ebaühtlaste ühenduste on juba peaaegu võimatu.

#3705083:

Jah, tegelikult oleks sellist lahendust vaja, kus õpetaja kogu aeg saab jooksvalt kerida õpilaste ekraanide ja digilaudade vahet ja vaadata, mida mingi laps hetkel vihikusse või ekraanile kirjutab, et jooksvalt kohe vigu parandada ja näha, kui keegi ei tee tööd kaasa.

Jah, see oleks ainus hea edusamm, kui oleks võimalik saada lapsed kirjutama ekraanile, nii et õpetaja jooksvalt kõike näeb. Täpsemalt – sinna peaks saama anda töölehti muudest programmidest (word, google docs, ideaalis ka pdf, kuigi praegused pdf-töölehtede täitmise variandid (Kami) on nii nõmedad ja ebamugavad, et lapsed löövad sageli käega). Helesinises unistuses peaks see võtma mugavalt sisendit PCst, tahvlist ja telefonist (igal lapsel on ise seade ja alati on kellelgi väga ebamugav toimetada). Ja see materjal, mis lapsed kirjutavad, peaks neile endale automaatselt säilima, mitte nii et pärast on kadunud nagu Google Meeti chat.

Ja mis lahendus on sul nendele tudengitele, kes ühiselamu asemel tervislikel kaalutlustel oma vanemate juurde maakoju on jäänud, aga kelle ainus netiühendus ripub üksildase mobiilimasti otsas?

Passin linnas, sest maakodu netis ei saa kindel olla. Mis need tervislikud kaalutlused on? Tänapäeva ühikates pole ju ühiskööke kus kogu korruse rahvas koos käib.

#3705183:

Ja mis lahendus on sul nendele tudengitele, kes ühiselamu asemel tervislikel kaalutlustel oma vanemate juurde maakoju on jäänud, aga kelle ainus netiühendus ripub üksildase mobiilimasti otsas?

Passin linnas, sest maakodu netis ei saa kindel olla. Mis need tervislikud kaalutlused on? Tänapäeva ühikates pole ju ühiskööke kus kogu korruse rahvas koos käib.

Tervislikud kaalutlused on näiteks need, et kui niikuinii ei saa loengus kohal käia, siis maal metsa vahel on värskem õhk ja rohkem ruumi jalutamiseks ja vähem kiusatusi inimestega kohtumisteks. Tegelikult on majanduslikud kaalutlused ka – milleks ülal pidada ühiselamukohta või erakat, kui niikuinii ei toimu kontaktõpet?

Milles kool süüdi on, kui õpilane on vabatahtlikult läinud kohta, kus on halb netiühendus? See on teie probleem.

Tegelikult õpilane ei ole süüdi, tema vanemad on. Aga jällegi, ühtluskooli eesmärk, on tagada lastele võrdne stardipunkt elus vaatamata nende vanemate valikutele. Meie vallas näiteks vald aitab koolilapsi internetiühendusega, kui sotsiaalosakonna poole pöörduda.

Aga täiskasvanud õppija jah peab seda üürikorteri maksu juba seepärast maksma, et ta peab ise endale tagama õppekoha, kus on internett, mis õppimist võimaldab.

#3705218:

#3705166:

#3705160:

Ma olen siin sulle päris mitu ideed välja pakkunud, kas nende teostamine käiks sulle üle jõu? Miks sa siis üldse küsisid?

Et püüda aidata lahendada kitsaskohti. Sinu keevalisus ja isiklik arvamus ei huvita tõesti ja ei pea ju vastama, kui tundub sinu lapse ahistamisena. Mina arutlen teemat nii nagu mina seda näen ja tahan. See, et sulle see ei meeldi on sinu probleem.

Esiteks minu lapse ahistamine pole siin üldse teemaks, kui sa selle praegu sisse tood, siis on su peas midagi väga nihkes. Ole nii kena ja paranda oma loll viga.

Teiseks oled sa tagasi tõrjunud ka teiste inimeste poolt välja toodud kitsaskohtade nimetamised, öeldes, et nende lahendamine on kellegi teise – õpetaja, lapsevanema, kooli asi. Kui sa pea kõikide kitsaskohtade kohta ütled, et need kas pole üldse kitsaskohad või et nende lahendamine on kellegi teise asi, siis sul väga ilmselgelt ei ole mitte mingit huvi tegeliku elu vastu, tegelike kitsaskohtade vastu ja ammugi mitte nende lahendamise vastu. Kui sulle ei meeldi, et ma sellele SINU kitsaskohale osutan, siis on see sinu probleem. Kui sulle meeldib elada, pea liiva all, siis on see sinu probleem ja minu vastuste miinustamine sind siin ei aita.

Probleem on täielikult sinus ja sinu peas. MA EI tõrju midagi tagasi vaid annan tagasisidet mida saab mõnede probleemide puhul teha laosevanem või õpetaja või kooli IT. Lapsevanem peab ise pöörduma kooli poole ka ja sama probleemi kurtma ning saab abi. Õpetaja tagasid probleem on täielikult kooli ja õpetaja vaheline teema. Kui õpetajal oleks mis tahes rakendus või digilehe lahendus siis ta ei annaks ka siis tagasisidet, kui ei viitsi või pea vajalikuks.

Mis küsid siis kitsaskohtade kohta, kui ükski sulle ei sobi? Igapäevased kasutajad (õpilased, õpetajad, lapsevanemad) vast teavad kõige paremini, millega neil raskusi on. Ja sellest ei ole kasu, kui sa üled, et ei, sellega teil ei ole raskusi.