Esileht Koolilaps Mis kitsaskohad või probleemid distantsõppes veel jäänud?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )

Teema: Mis kitsaskohad või probleemid distantsõppes veel jäänud?

Postitas:
Kägu

Olen täiskasvanud õppija ja sain ka nüüd veebitunde katsetada.

Ajab asja ära, aga kindlasti ei asenda kontaktõpet. Puudub voolavus, asi venib. Õpetaja ei tea, kas teda on kuulda ja õpilased ei tea, kas neid on kuulda. Vastamine võtab aega, kuna mikrofone ei saa kogu aeg sees hoida (taustamüra, kaja). Puhtalt loenguvormis tund töötab hästi, õpetaja peab lihtsalt monoloogi, aga mitte nö praktiline tund, kus õpilased ka kaasa töötavad (lahendavad ülesannet vms). Õpetajal puudub ülevaade, kui kaugel klass oma tööga on. Peab kogu aeg üle küsima. Õpilastel ei ole mugav täpsustavaid küsimusi küsida.

No ja tehnilised probleemid- kas heli hakib või ei pääse üldse veebitundi kuna süsteem on ülekoormatud.

Jah, tegelikult oleks sellist lahendust vaja, kus õpetaja kogu aeg saab jooksvalt kerida õpilaste ekraanide ja digilaudade vahet ja vaadata, mida mingi laps hetkel vihikusse või ekraanile kirjutab, et jooksvalt kohe vigu parandada ja näha, kui keegi ei tee tööd kaasa.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen täiskasvanud õppija ja sain ka nüüd veebitunde katsetada.

Ajab asja ära, aga kindlasti ei asenda kontaktõpet. Puudub voolavus, asi venib. Õpetaja ei tea, kas teda on kuulda ja õpilased ei tea, kas neid on kuulda. Vastamine võtab aega, kuna mikrofone ei saa kogu aeg sees hoida (taustamüra, kaja). Puhtalt loenguvormis tund töötab hästi, õpetaja peab lihtsalt monoloogi, aga mitte nö praktiline tund, kus õpilased ka kaasa töötavad (lahendavad ülesannet vms). Õpetajal puudub ülevaade, kui kaugel klass oma tööga on. Peab kogu aeg üle küsima. Õpilastel ei ole mugav täpsustavaid küsimusi küsida.

No ja tehnilised probleemid- kas heli hakib või ei pääse üldse veebitundi kuna süsteem on ülekoormatud.

Jah, tegelikult oleks sellist lahendust vaja, kus õpetaja kogu aeg saab jooksvalt kerida õpilaste ekraanide ja digilaudade vahet ja vaadata, mida mingi laps hetkel vihikusse või ekraanile kirjutab, et jooksvalt kohe vigu parandada ja näha, kui keegi ei tee tööd kaasa.

Saame 5G siis saab ilmselt ka
Ja digilaua lahendust sekkumisega kasutada. Praegu ja paljudel niisamagi ühenduvuse probleemid. Põhimõtteliselt on ju kaugtöö haldus sama ülesehitusega, kus asutuse it saab sinu koduarvutisse sisse. Õpetaja saaks ka aga kui lastele pole digitaalseid töid anda lahendada vaid saadetakse fotodel paberile tehtud töid siis seda praegu ja kohe automatiseerida saab vaid assistendi(inimese kujul) palkamisega.
Tegelikult, kui õpetajad ja kooli it viitsiks tegeleda saaks selle kaughalduse kaudu õpetaja ka neid õpilase arvutisse tõmmatud pilt tema arvutis parandada selle Paint programmi või millega sarnasega aga see mu meelest sama ebamugav ju kui ta kodus tööd välja prindib või siis oma arvutis järjest parandab. Miks nad neid tagasi ei saada peaks siiski õpetajalt küsima.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tagasisidet õpilane, õpetaja, õpilane on nende vaheline asi,

Kas on? Kui tagasiside kitsaskohad oleks tehniliselt lahendatavad, nagu see, et õpilane paranduste ta töölehte ei näe, kas siis ei oleks see just hoopis igasuguste tehniliste lahenduste väljatöötajate asi?

Kui selleks, et õpilase tööle piisav tagasiside anda, peab õpetaja tema töö (enamasti kehva kvaliteediga foto) 1.välja trükkima, 2. parandama ja 3.ise üles pildistama või skaneerima ja siis 4.õpilasele edasi saatma, siis see on juba mitu ülearust liigutust iga õpilase kohta. Ise küsisid tehniliste kitsaskohtade kohta, mis sa siis nüüd turtsud, siin on sulle üks.

See oleks isegi tehtav, kui õpilasi oleks 4 või viis. Aga kujutage ette, et neid on 60. Või 100. Paljas skannimine ja saatmine võtaks aega kui palju?

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt selline formaat eriti ei soosigi vahele segamist ja küsimist, igaüks oma kodus nosserdab ise.

Hea on kui ise nosserdab. minu poiss on kaotanud igasuguse huvi õppimise vastu, arvab, et kogu aeg on vaheaeg, isegi üles ei märka tõusta hommikul 8-ks.

Jah, see on probleem. Olen asja lahendanud nii, et ajan lapse üles kell kuus, kui ise ärkan et tööle minna. Lisaks olen tema arvutisse ja muudesse seadmetesse paigutanud vanemliku järelevalve rakendusi. Paraku pole ükski neist vanemliku järelevalve rakendustest täiuslik. Väiksematele lastele kuluks ilmselgelt ära midagi tugevama digiassistendi taolist, kes takistaks neil arvutit õppetöö ajal meelelahutuseks kasutamaks ja meenutaks ka aegajalt püsti tõusmisel ja liigutamise vajadust. Aga ka käsutaks nad pausilt arvuti taha tagasi.

Noh ja oma vabadel päevadel, mida on küll harva, saan vahetult kontrollida, et õppetöö käiks, ja lüngad ära täita. Selles osas on jälle probleemiks õpetajate puudulik tagasiside.

https://answers.microsoft.com/en-us/windows/forum/windows_10-security-winpc/blocking-websites-under-child-user-accounts/0faf70fb-ab78-45d1-b3e4-c81e9410d04a

Arvutis saab ju blokeerida ligipääsu teatud lehtedele ilma lisarakendustetagi. Võtad lapse kasutatud arvutil ajaloo lahti ja vaatad, mis lehed õppetöösse ei puutu ja on meelelahutuslik blokeeri ära. Pead muidugi selgeks tegema milliseid ka koolis kasutatakse, sest mõned õpetajad ju kasutavad ka lisamaterjali filmide või YouTube videote näitamist.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvutis saab ju blokeerida ligipääsu teatud lehtedele ilma lisarakendustetagi. Võtad lapse kasutatud arvutil ajaloo lahti ja vaatad, mis lehed õppetöösse ei puutu ja on meelelahutuslik blokeeri ära.

Millistest lastest sa räägid? Iga laps alates 10. eluaastast oskab kõiksuguseid blokeeringuid maha võtta. Kas sul pole aimugi, millised IT-spetsialistid on praegusaja lapsed?

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvutis saab ju blokeerida ligipääsu teatud lehtedele ilma lisarakendustetagi. Võtad lapse kasutatud arvutil ajaloo lahti ja vaatad, mis lehed õppetöösse ei puutu ja on meelelahutuslik blokeeri ära.

Millistest lastest sa räägid? Iga laps alates 10. eluaastast oskab kõiksuguseid blokeeringuid maha võtta. Kas sul pole aimugi, millised IT-spetsialistid on praegusaja lapsed?

Sellised blokeeringud saab tõesti isegi esimese klassi laps maha, mis on tehtud sellestsamast arvutist.

Ainuke enamvähem töötav meetod on selline, kus sa kasutad nt Microsofti vanemlikku kontrolli, registreerid lapse kasutaja konto tema õige sünniaastaga, lisad ta oma Microsoft Family-sse, omandad seeläbi õigused tema arvutikäitumist piirata ja paned kõik teised kontod parooli alla. Ja siis OMA, mitte lapse kasutaja alt keerad lapse kasutaja jaoks kinni kõik selle, mida sa ei taha teda kasutavat ja sead ajalised piirangud.

Kuna need vanemliku kontrolli süsteemid on kõik mitut jalga lombakad, on mul tehtud lapse jaoks kaks kontot, üks on õppimiseks – ja seal on kinni keeratud kõik meelelahutus ning kahtlased lingid – teine on meelelahutuseks, see avaneb alles teatud kellaajast ja läheb tund enne uneaega lukku.  On küll tasulisi rakendusi, mis võimaldavad öelda, et tee meelelahutus lahti alles sellest kellast ja selle kellani, mis võimaldaks piirduda ühe kontoga, aga ma ei taha maksta, kui ilma saab, lisaks on Microsofti süsteem üsna häkkimiskindel.

Aga see töötab teismelisega ja töötab tänu sellele, et ta on ise asjaga nõus ja ka tänu sellele, et ma ei keela talle meelelahutust täielikult vaid ainult teatud kellaaegadest. Väiksemate lastega oleks vaja hoopis teist tüüpi vanemlikku kontrolli. Muuhulgas ka sellist, mis neile meelde tuletab, et mine joo köögis vett ja mine kõnni toas ringi. Ja isegi see ei ole tegelikult piisav. Aga kõik vanemad ei saa praegu kodus istuda.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võtad lapse kasutatud arvutil ajaloo lahti ja vaatad, mis lehed õppetöösse ei puutu ja on meelelahutuslik blokeeri ära.

Sa tõsiselt arvad, et ma ei tea seda või?

Ma räägin hoopis muudest probleemidest. Ja ma räägin ka sellest, et pole õige meelelahutust lapsele TÄIELIKULT keelata. See pole õiglane, see pole pedagoogiline. Oluline on saada laps arvuti taha ÕPPIMA õigel kellaajal. Sellist süsteemi, sellist digiassistenti oleks vaja. Minul on sellele oma lahendus, aga minu lahendus ei sobi kõigile.

Teemaalgataja küsis, millised on tehniliselt lahendatavad kitsaskohad. Sellise digiassistendi puudumine oleks tehniliselt lahendatav – luua programm, mis oleks lapsevanematele õppeperioodi vältel TASUTA, sest meil on koolikohustus, mis hakkaks hommikul nt kell 7 plärisema ja mida laps ei saaks ennetavalt summutada, mis tuletaks lapsele meelde, et mine kööki, söö, pane riidesse ja tule istu arvuti taha õppima; mis õppetöö ajaks keeraks kinni igasuguse meelelahutuse aga avaks selle siis, kui lapsel on õpitud, ent samas tuletaks ka meelde, et arvuti tagant tuleb üles tõusta iga tunni aja tagant. Et vett tuleb juua. Et lõunat tuleb süüa, mis talle kööki valmis jäeti. Kuni neljanda klassini vist võivad õpilased koolis käia, jah? Ma ei tea, mul on üheksandik. Aga selge on see, et ka viienda klassi õpilane; ja kuuenda klassi õpilane ei ole veel ennastjuhtiv ja käest ära läheb lastel mitte ainult õppimine vaid ka tervis.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvutis saab ju blokeerida ligipääsu teatud lehtedele ilma lisarakendustetagi. Võtad lapse kasutatud arvutil ajaloo lahti ja vaatad, mis lehed õppetöösse ei puutu ja on meelelahutuslik blokeeri ära.

Millistest lastest sa räägid? Iga laps alates 10. eluaastast oskab kõiksuguseid blokeeringuid maha võtta. Kas sul pole aimugi, millised IT-spetsialistid on praegusaja lapsed?

Sellised blokeeringud saab tõesti isegi esimese klassi laps maha, mis on tehtud sellestsamast arvutist.

Ainuke enamvähem töötav meetod on selline, kus sa kasutad nt Microsofti vanemlikku kontrolli, registreerid lapse kasutaja konto tema õige sünniaastaga, lisad ta oma Microsoft Family-sse, omandad seeläbi õigused tema arvutikäitumist piirata ja paned kõik teised kontod parooli alla. Ja siis OMA, mitte lapse kasutaja alt keerad lapse kasutaja jaoks kinni kõik selle, mida sa ei taha teda kasutavat ja sead ajalised piirangud.

Kuna need vanemliku kontrolli süsteemid on kõik mitut jalga lombakad, on mul tehtud lapse jaoks kaks kontot, üks on õppimiseks – ja seal on kinni keeratud kõik meelelahutus ning kahtlased lingid – teine on meelelahutuseks, see avaneb alles teatud kellaajast ja läheb tund enne uneaega lukku. On küll tasulisi rakendusi, mis võimaldavad öelda, et tee meelelahutus lahti alles sellest kellast ja selle kellani, mis võimaldaks piirduda ühe kontoga, aga ma ei taha maksta, kui ilma saab, lisaks on Microsofti süsteem üsna häkkimiskindel.

Aga see töötab teismelisega ja töötab tänu sellele, et ta on ise asjaga nõus ja ka tänu sellele, et ma ei keela talle meelelahutust täielikult vaid ainult teatud kellaaegadest. Väiksemate lastega oleks vaja hoopis teist tüüpi vanemlikku kontrolli. Muuhulgas ka sellist, mis neile meelde tuletab, et mine joo köögis vett ja mine kõnni toas ringi. Ja isegi see ei ole tegelikult piisav. Aga kõik vanemad ei saa praegu kodus istuda.

Minu teada koolis õpetajad ei tegele ka lapsehoiuga. Selleks on lasteaiad või kodus lapsehoidja.
Ega siis see laps, kes kodus ei suuda kaugõooes kaasa teha ei tegele kooliski tõsiselt õppimisega. Need ongi tavaliselt õpetajale koormaks ja ega neid siis eraldi järgi utsitat. Lihtsalt taltsutatakse, et ta tundi ei segaks. Nõrgematele, kes aru ei saa on järeleaitamise tunnid. Kulli pilguga õpetaja neid kahte sihtrühma üldjuhul ei aita nii ehk naa olgu nad siis koolis klassis kohapeal või kodus Zuumis või Teamsis.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ega neid siis eraldi järgi utsitat.

Neile tehakse koolis pidevalt  järelaitamistunde.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu teada koolis õpetajad ei tegele ka lapsehoiuga

Sinu teadmised ja tegelikkus on kardinaalselt erinevad asjad. Koolis on tunnid rangelt ajaliselt piiratud. Õpilastel ei ole kaasas suuri ja võimsaid arvuteid, millega videomänge mängida, samuti on tunnis keelatud (enamasti) telefonide ja tahvlite kasutamine, see juba ise sunnib inimesi tegelema sellega, mida tunnis õpetatakse. Kui õpilane tunnis kõrvaliste asjadega tegeleb, siis õpetaja näeb seda ja reageerib kohe. Kui see ei ole nn lapsehoid või kui täpne olla, siis kasvatamine, siis mis see sinu arust õige on?

Lisaks on koolis vahetunnid, söögivahetund, rütmistatud ja loogilisteks osadeks jagatud päev, kellaajaliselt täpne päevaplaan, see kõik distsiplineerib rohkem, kui sa ette kujutadagi oskad. Isegi unehäirete raviks soovitatakse kindlat kellaajalist rutiini, loomulikult mõjub selline rutiin ka õppetöös. Kuid – ja see on oluline – koolis valvavad selle rutiini üle täiskasvanud inimesed, õpetajad. Kodus, kui vanemad on tööl, pole selliseid järelevalvajaid ja pole ka kaaslaste eeskuju.

Ega siis see laps, kes kodus ei suuda kaugõooes kaasa teha ei tegele kooliski tõsiselt õppimisega.

See on laialt levinud ja väga rumal eksiarvamus. mida kasutavad kas vaimselt laisad ja mugavad inimesed oma tegematajätmiste õigustamiseks, või sama mentaliteediga poliitikud ja koolidirektorid. On mitmeid hiilgavaid ja lahtise peaga õpilasi, kelle jaoks koduarvutis saavad õppetööd segavaks teguriks peamiselt just mängud ja foorumid ning teisi, kes koolis kohapeal õpivad täitsa hästi – sest kõik õpivad – aga kodus unustavad õpiku üldse avada.

Kulli pilguga õpetaja neid kahte sihtrühma üldjuhul ei aita

Mis aastal sina kooli lõpetasid ja mis su emakeele hinne oli ka? Või milleks sa selle käesoleva teema üldse tegid – tegelikult? Selleks et nõrgemate õpilaste kallal iriseda või selleks, et saada teada, millised tehnilised probleemid on olemas ja mis oleks nende lahendamise ideed?

Ma olen siin sulle päris mitu ideed välja pakkunud, kas nende teostamine käiks sulle üle jõu? Miks sa siis üldse küsisid?

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teeme väikese nimekirja eespool pakutust:

1. tagasiside andmise süsteem, mis võimaldaks kiiresti ja ilma paberit raiskamata õpilasele tema töö koos parandustega tagastada

2. digitaalne assistent, mis võimaldaks arvuti häälestada õppetöö ajaks ainult õppetööd lubavaks ning pärast õppetöö lõppu jälle meelelahutuse avada

3. digitaalne assistent väiksematele õppuritele, mis tuletaks neile meelde ka ärkamist, pauside tegemist, söömist ja joomist

4. eestpool mainitud probleem –  õppetöö voolavuse parandamise lahendus, mis võimaldaks jooksvalt näha õpilase nn mõttekäiku või töövõtteid ja neid sama jooksvalt parandada.

Hetkel ma ei saa päris hästi aru, kas teemaalgataja on tudeng, kes üritab mõne seminaritöö asjus perekoolikate seljas liugu lasta, poliitik, kes harrastab vinguvat populismi, või keegi mõne kooli juhtkonnast või haridusametist, kes peab lihtsalt ajurünnaku linnukese tööplaani kirja saama. Igal kümnel juhul aga – kui sa küsid: “mis on teie probleemid”, siis lahendus ei ole see, mida sina siin harrastanud oled – enamike probleemide puhul oled sa vastanud, et selle lahendamine ei ole sinu asi. Miks sa küsid, kui sa vastusi ei taha?

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen siin sulle päris mitu ideed välja pakkunud, kas nende teostamine käiks sulle üle jõu? Miks sa siis üldse küsisid?

Et püüda aidata lahendada kitsaskohti. Sinu keevalisus ja isiklik arvamus ei huvita tõesti ja ei pea ju vastama, kui tundub sinu lapse ahistamisena. Mina arutlen teemat nii nagu mina seda näen ja tahan. See, et sulle see ei meeldi on sinu probleem.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaja oleks teha üks ajurünnak distantsõppe kitsaskohtadest ja seepärast uuringi, mis inimesed arvavad. Senini midagi väga leidnud ei ole, millega aidata saaks. Opik.ee peab ise oma probleemid lahendama, kui kurtja neile kurdaks ja probleemist kirjutaks/räägiks. Tagasisidet õpilane, õpetaja, õpilane on nende vaheline asi, tundide valel ajal toimumine või ära jäämine jällegi korraldaja probleem. Saaks/tahaks mingi tehnilise korraldusega õppetöös aidata aga ei teagi kuidas või millega

Aga tehnika ei saagi aidata selle juures, et kaugõpe on põhimõtteliselt väga vale asi enamikule alla 16-aastastele. Selle illusiooni loomine, et teeme aga kõik vinged keskkonnad ja siis paari aasta pärast ongi kõik tunnid hübriidsed, on laste suhtes kuritegelik. Kui väga suurt pilti vaadata – siis kõige suurem jama on arvutisõltuvus ja tähelepanu hajumine ja see et hädavajalik suhtlemine eakaaslastega toimub ainult ekraani kaudu. Siin Sa aidata ei saa.

Järgmine jama suures pildis on see, et meil on koolidel väga suur autonoomia, ei ole nii, et veebruari 2. nädalal õpib kogu Eesti seitsmendike armee raudpolt võrratust murdudega vms teemat, nagu paljudes teistes riikides. See on meie haridussüsteemi tugevus, muide. Aga teeb automatiseerimise keeruliseks. Nendes ainetes, kus on mingigi ühtsus, on ka Opiq olemas, aga näiteks võõrkeeltega on iga õpetaja ikka üksi, sest iga kool alustab eri klassist, eri tundide arvuga, eri õppekomplektidega. Ainuke asi, mida saaks teha, oleks mingitel väga üldistel teemadel standardülesannete pankade loomine (matemaatikas posu tehteid, avaldisi teemae kaupa, võõrkeeltes grammatikateemade kaupa laused automaatkontrolliga loomulikult jne). Nüüd ütlevad kõik, et nett on selliseid asju täis – ongi – probleem on selles, et sealt otsimine,  valimine ja kvaliteedi hindamine (nt kas A1 grammatikateema  harjutsues on piirdutud õpitud sõnavaraga või on ee A2st) võtab meeletu aja, mida õpetajal ei ole või tuleb ööune arvelt, kõige kiirem on ise konkreetsete õpilaste teadmisi arvestades nullist teha. Ja, palju õnne, selliste kogude koostamine on tohutult kallis ja ajamahukas – nagu tavaliselt on Eestis odavaim viis selle töö tegemiseks lasta see üksikult omaette ära teha igal madalapalgaliselt tööjõuühikul (loe: õpetajal) üksi.

Loodusainetes võib telekooli teha, aga õpetaja tööst kõige suurem osa on siiski asjale õpilase poolelt vaatamine – millest need konkreetsed 25 tk aru ei saanud, mida nad peavad juurde õppima jne. Seda ei automatiseeri jällegi mingi nipiga enne kui õpilased ajju kiibid saavad 😛

Ajakulu seisukohalt – Stuudiumisse ja e-Kooli võiks tekitada Google Classroomi sarnase funktsiooni, kus igale õpilasele on võimalik jagada isiklik täidetav tööleht, mitte, et ma panen ainult loetavaid materjale üles (tänapäeval ei prindi enam keegi midagi välja, inimestel pole kodus printeritki). E-tundide tegemiseks võiks olla selline rakendus, kus kõik õpilased on korraga nähtaval, mitte et pidevalt peab seadetega sudima, normaalselt saab ka väliselt andekandjalt video- ja helifaili lasta, rakendus registreerib ära mitmes aknas tegutsemise (Nearpodil on selline lahendus). Üldse oleks tore, kui koolid ei peaks kogu oma ja laste infot Googlile kinkima, et tööd teha, aga see on vist juba läinud rong.

Aga üldiselt kõige parem ravim distantsõppe hädade vastu oleks kontaktõppe võimalikult kiire taastamine.

 

 

 

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen siin sulle päris mitu ideed välja pakkunud, kas nende teostamine käiks sulle üle jõu? Miks sa siis üldse küsisid?

Et püüda aidata lahendada kitsaskohti. Sinu keevalisus ja isiklik arvamus ei huvita tõesti ja ei pea ju vastama, kui tundub sinu lapse ahistamisena. Mina arutlen teemat nii nagu mina seda näen ja tahan. See, et sulle see ei meeldi on sinu probleem.

Esiteks minu lapse ahistamine pole siin üldse teemaks, kui sa selle praegu sisse tood, siis on su peas midagi väga nihkes. Ole nii kena ja paranda oma loll viga.

Teiseks oled sa tagasi tõrjunud ka teiste inimeste poolt välja toodud kitsaskohtade nimetamised, öeldes, et nende lahendamine on kellegi teise – õpetaja, lapsevanema, kooli asi. Kui sa pea kõikide kitsaskohtade kohta ütled, et need kas pole üldse kitsaskohad või et nende lahendamine on kellegi teise asi, siis sul väga ilmselgelt ei ole mitte mingit huvi tegeliku elu vastu, tegelike kitsaskohtade vastu ja ammugi mitte nende lahendamise vastu. Kui sulle ei meeldi, et ma sellele SINU kitsaskohale osutan, siis on see sinu probleem. Kui sulle meeldib elada, pea liiva all, siis on see sinu probleem ja minu vastuste miinustamine sind siin ei aita.

 

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga tehnika ei saagi aidata selle juures, et kaugõpe on põhimõtteliselt väga vale asi enamikule alla 16-aastastele.

Tehnikaga saab olukorda õige natuke paremaks teha, kui aga tehnikate juurutajad viiksid ennast kurssi tegelike probleemidega. No umbes nagu ratastool ei pane jalutut kõndima, aga võimaldab tal siiski mingil määral ringi liikuda.

Kaugõppe peamine viga ongi see, et mõned inimesed on endale väga sügavale alateadvusesse programmeerinud selle aksioomi, et õpetaja asi on õpetada ehk siis edastada õpilasele informatsiooni. Tegelikult on informatsioon tänapäeval netist ja tehniliste vahendtiega leitav absoluutselt ilma õpetaja abita. Õpetaja ülesanne seisneb hoopis muus ja selle muu jaoks on ülioluline vahetu kontakt, suhtlemine ja juuresolek. Kaugõppe teine probleem tuleneb juba varasemast õppetöö “optimeerimisest”, kus on ühte klassi kokku surutud liiga palju õpilasi. Vahel tundub mulle, et üle 15 inimese klassis ei peaks üldse olema, aga meil on ju 30. Olles nende kolmekümnega samas ruumis, on küll hädapärast võimalik kiirreageerida, aga hallata neid kolmekümmet üle veebi ja ebaühtlaste ühenduste on juba peaaegu võimatu.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisaksin veel, et need kitsaskohad peaksid olema lahendatavad koolipoolselt, sest selleks just kooli vaja on, et kõigi laste vanemad paraku ei ole adekvaatsed ja et kõik lapsed saaksid enam-vähemgi võrdse stardipositsiooni, on vaja arvestada, et lapsevanemad võivad olla üsna kesiste võimetega. Mitmed neist ei oska üldse arvutit seadistada, paljudele on familylingi äpi kasutamine liiga keeruline paljud neist ei oma ise mingit distsipliini ega oska seda ka lastelt nõuda, paljud kardavad oma lapsi, ei oska piire seada jne.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, tegelikult oleks sellist lahendust vaja, kus õpetaja kogu aeg saab jooksvalt kerida õpilaste ekraanide ja digilaudade vahet ja vaadata, mida mingi laps hetkel vihikusse või ekraanile kirjutab, et jooksvalt kohe vigu parandada ja näha, kui keegi ei tee tööd kaasa.

Jah, see oleks ainus hea edusamm, kui oleks võimalik saada lapsed kirjutama ekraanile, nii et õpetaja jooksvalt kõike näeb. Täpsemalt – sinna peaks saama anda töölehti muudest programmidest (word, google docs, ideaalis ka pdf, kuigi praegused pdf-töölehtede täitmise variandid (Kami) on nii nõmedad ja ebamugavad, et lapsed löövad sageli käega). Helesinises unistuses peaks see võtma mugavalt sisendit PCst, tahvlist ja telefonist (igal lapsel on ise seade ja alati on kellelgi väga ebamugav toimetada). Ja see materjal, mis lapsed kirjutavad, peaks neile endale automaatselt säilima, mitte nii et pärast on kadunud nagu Google Meeti chat.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisaksin veel, et need kitsaskohad peaksid olema lahendatavad koolipoolselt, sest selleks just kooli vaja on, et kõigi laste vanemad paraku ei ole adekvaatsed ja et kõik lapsed saagsid enam-vähemgi võrdse stardipositsiooni, on vaja arvestada, et lapsevanemad võivad olla üsna kesiste võimetega. Mitmed neist ei oska üldse arvutit seadistada, paljudele on familylingi äpi kasutamine liiga keeruline paljud neist ei oma ise mingit distsipliini ega oska seda ka lastelt nõuda, paljud kardavad oma lapsi, ei oska piire seada jne.

Ja kuna ka koolid on üsna ebaühtlase õpetajaskonnaga ja sugugi iga kooli juhtkond pole väga võimekas keerulises olukorras kiiresti lahendusi leidma, tuleks suuremaid probleeme lahendada haridusameti poolt, kasvõi tellides ise koolidele pädevaid õpetajate digikoolitajaid.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja mis lahendus on sul nendele tudengitele, kes ühiselamu asemel tervislikel kaalutlustel oma vanemate juurde maakoju on jäänud, aga kelle ainus netiühendus ripub üksildase mobiilimasti otsas?

Passin linnas, sest maakodu netis ei saa kindel olla. Mis need tervislikud kaalutlused on? Tänapäeva ühikates pole ju ühiskööke kus kogu korruse rahvas koos käib.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen siin sulle päris mitu ideed välja pakkunud, kas nende teostamine käiks sulle üle jõu? Miks sa siis üldse küsisid?

Et püüda aidata lahendada kitsaskohti. Sinu keevalisus ja isiklik arvamus ei huvita tõesti ja ei pea ju vastama, kui tundub sinu lapse ahistamisena. Mina arutlen teemat nii nagu mina seda näen ja tahan. See, et sulle see ei meeldi on sinu probleem.

Esiteks minu lapse ahistamine pole siin üldse teemaks, kui sa selle praegu sisse tood, siis on su peas midagi väga nihkes. Ole nii kena ja paranda oma loll viga.

Teiseks oled sa tagasi tõrjunud ka teiste inimeste poolt välja toodud kitsaskohtade nimetamised, öeldes, et nende lahendamine on kellegi teise – õpetaja, lapsevanema, kooli asi. Kui sa pea kõikide kitsaskohtade kohta ütled, et need kas pole üldse kitsaskohad või et nende lahendamine on kellegi teise asi, siis sul väga ilmselgelt ei ole mitte mingit huvi tegeliku elu vastu, tegelike kitsaskohtade vastu ja ammugi mitte nende lahendamise vastu. Kui sulle ei meeldi, et ma sellele SINU kitsaskohale osutan, siis on see sinu probleem. Kui sulle meeldib elada, pea liiva all, siis on see sinu probleem ja minu vastuste miinustamine sind siin ei aita.

Probleem on täielikult sinus ja sinu peas. MA EI tõrju midagi tagasi vaid annan tagasisidet mida saab mõnede probleemide puhul teha laosevanem või õpetaja või kooli IT. Lapsevanem peab ise pöörduma kooli poole ka ja sama probleemi kurtma ning saab abi. Õpetaja tagasid probleem on täielikult kooli ja õpetaja vaheline teema. Kui õpetajal oleks mis tahes rakendus või digilehe lahendus siis ta ei annaks ka siis tagasisidet, kui ei viitsi või pea vajalikuks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja mis lahendus on sul nendele tudengitele, kes ühiselamu asemel tervislikel kaalutlustel oma vanemate juurde maakoju on jäänud, aga kelle ainus netiühendus ripub üksildase mobiilimasti otsas?

Passin linnas, sest maakodu netis ei saa kindel olla. Mis need tervislikud kaalutlused on? Tänapäeva ühikates pole ju ühiskööke kus kogu korruse rahvas koos käib.

Tervislikud kaalutlused on näiteks need, et kui niikuinii ei saa loengus kohal käia, siis maal metsa vahel on värskem õhk ja rohkem ruumi jalutamiseks ja vähem kiusatusi inimestega kohtumisteks. Tegelikult on majanduslikud kaalutlused ka – milleks ülal pidada ühiselamukohta või erakat, kui niikuinii ei toimu kontaktõpet?

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Probleem on täielikult sinus ja sinu peas. MA EI tõrju midagi tagasi vaid annan tagasisidet mida saab mõnede probleemide puhul teha laosevanem või õpetaja või kooli IT. Laosevanem peab ise pöörduma kooli poole ka ja sama probleemi kurtma ning saab abi. Õpetaja tagasid probleem on täielikult kooli ja õpetaja vaheline teema. Kui õpetajal oleks mis tahes rakendus või digilehe lahendus siis ta ei annaks ka siis tagasisidet, kui ei viitsi või pea vajalikuks.

Probleem on siiski sinu peas, kui sa ei saa aru, et need probleemid, millele sa oled enda meelest “tagasisidet andnud” ei ole nende võtetega, mida sa möödaminnes ja pealiskaudselt soovitad, lahendatavad. Näiteks seetõttu, et need teevad õpetajale mitmekümnekordset lisatööd, mis tegelikult oleks tehniliselt lahendatav. Just nimelt see kiire, sujuva ja vahetu tagasiside probleem on üks nendest vähestest, mis ON tehniliselt lahendatav nii, et õpetaja ka selle juures ellu jääks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, see oleks ainus hea edusamm, kui oleks võimalik saada lapsed kirjutama ekraanile, nii et õpetaja jooksvalt kõike näeb. Täpsemalt – sinna peaks saama anda töölehti muudest programmidest (word, google docs, ideaalis ka pdf, kuigi praegused pdf-töölehtede täitmise variandid (Kami) on nii nõmedad ja ebamugavad, et lapsed löövad sageli käega). Helesinises unistuses peaks see võtma mugavalt sisendit PCst, tahvlist ja telefonist (igal lapsel on ise seade ja alati on kellelgi väga ebamugav toimetada). Ja see ma
terjal, mis lapsed kirjutavad, peaks neile endale automaatselt säilima, mitte nii et pärast on kadunud nagu Google Meeti chatis.

Kasutagu Teamsi. Seal säilib vestlus ja saab tunni video salvestada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hakkimise ja pildi hangumise taga või olla paljuski ka igaühe kodune interneti levi. WiFi puhul kipubki tihtilugu suhtluskeskkonnakõne hakkima või pilt hakkima. Selle vastu aitab alati arvuti juhtmega ühendamine. Võimalusel ka WiFi võrgu laiendajaga võrgu võimendamine. See aga pole alati korteritingimustes kõige parem lahendus. Pigem siiski ise ruuterile lähemal ja parema “nähtavuse” peal olla. Vaheuks teises toas olles lahti hoida. Betoonseinade taga istumist vältida.

Ja mis lahendus on sul nendele tudengitele, kes ühiselamu asemel tervislikel kaalutlustel oma vanemate juurde maakoju on jäänud, aga kelle ainus netiühendus ripub üksildase mobiilimasti otsas?

Milles kool süüdi on, kui õpilane on vabatahtlikult läinud kohta, kus on halb netiühendus? See on teie probleem.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kasutagu Teamsi. Seal säilib vestlus ja saab tunni video salvestada

Legacy issues 🙂 Kui kogu koolis on kõik süsteemid Guugel ja mitte Microsoft, siis ei hakata (loodetavasti siiski kunagi lõppeva) ajutise distantsõppe pärast “võõrnähtusi” sisse viima. Kui õpilased on juba aasta Meeti kasutanud, siis jällegi, põhimõtteliselt lock-in, see ei ole nii suur teema, et selle pärast uuesti nullist uut asja õppima hakkama, õpetaja ujub alati välja, tal pole varianti 🙂

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Milles kool süüdi on, kui õpilane on vabatahtlikult läinud kohta, kus on halb netiühendus? See on teie probleem.

Tegelikult õpilane ei ole süüdi, tema vanemad on. Aga jällegi, ühtluskooli eesmärk, on tagada lastele võrdne stardipunkt elus vaatamata nende vanemate valikutele. Meie vallas näiteks vald aitab koolilapsi internetiühendusega, kui sotsiaalosakonna poole pöörduda.

Aga täiskasvanud õppija jah peab seda üürikorteri maksu juba seepärast maksma, et ta peab ise endale tagama õppekoha, kus on internett, mis õppimist võimaldab.

 

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kasutagu Teamsi. Seal säilib vestlus ja saab tunni video salvestada.

Kes see täpselt on, kellele sa ütled, et kasutagu? Õpilane? Õpetaja? Mitte kumbki neist ei saa otsustada kasutatava keskkonna valikut.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kasutagu Teamsi. Seal säilib vestlus ja saab tunni video salvestada.

Kes see täpselt on, kellele sa ütled, et kasutagu? Õpilane? Õpetaja? Mitte kumbki neist ei saa otsustada kasutatava keskkonna valikut.

Mõlemad neist saavad nõuda selle keskkonna kasutamist. Mis hetkest on Zuumi kasutamine koolis kohustuslik? Kes Käsib? See on hiinlaste süsteem ja tuleks võimaluses vältida selle kasutamist.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mõlemad neist saavad nõuda selle keskkonna kasutamist. Mis hetkest on Zuumi kasutamine koolis kohustuslik? Kes Käsib? See on hiinlaste süsteem ja tuleks võimaluses vältida selle kasutamist.

Sisuliselt kool käseb. Üldiselt on sellel õppeaastal paljud koolid pannud ametlikult paika, milliseid süsteeme tohib distansõppe korraldamiseks kasutada. See võimaldas sügisel keskkondade kasutamist harjutada ja tagada, et iga õpilane saab sisse, tal on vajalikud kontod jmt. Lisaks kasutavad paljud koolid mõistlike funktsioonide saamiseks platvormide tasulisi versioone ja ei ole võimalik kõiki platvorme kokku osta. Koolid, kus enne oli kasutatud G Suite, kasutavad Meet’i ja nüüd on lisandunud ka Zoomi integreerimise võimalus. Microsofti pilveteenust kasutavad koolidkasutavad Teamsi. Siiani pilveteenuseta hakkama saanud koolid on siis leiutanud, mis neile rohkem sobib, aga reaalselt on neid koole vähe ja kõigil on praeguseks fikseeritud süsteemid, mida kasutatakse.

Koolid on saanud ka juhiseid, mis on lubatud, Zoom on hetkel aktsepteeritav.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma tooks kaks asja välja:

1) Töölehtede digitaliseerimine, mis muidu on paberkandjal. Õpilane võiks saada arvutis täita töölehte, mis muidu tuleb lihtsalt pildina.

2) Moodle pakub failide üleslaadimise võimalust, aga minu teada parandatud töid sinnasamma enam tagasi lisada ei saa ehk esitamine on ainult ühepoolne. Õpetaja saab vaid kommenteerida või siis parandatud töö mingi muu kanali kaudu tagasi saata.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )


Esileht Koolilaps Mis kitsaskohad või probleemid distantsõppes veel jäänud?