Autism on spektri häire st, et sama diagnoosiga õpilastel võib olla norm intellekt või sügav vaimupuue. Õppekava valitakse lapse vaimseid võimeid arvesse võttes. Kui lasteaias on hakkama saanud ning mahajäämust kognitiivsetes võimetes ei ole, pole põhjendatud ka lihtsustatud õppele suunamine. Päris tihti aga selgub alles algklassides, et ei edene lugemine, arvutamine, õpiabist ei piisa ja sealt suunatakse vajadusel nõrgemale õppekavale. Keegi ei tee seda lapsele paha soovides ja kui ema tunneb, et ta last alahinnatakse, siis võib ta õppekava vahetuse soovitust eirata. Võimetekohane õppekava valik on oluline eelkõige lapse enesehinnangu jaoks. Mida tunneb üks õpilane, kui ta on pidevalt klassi halvim, tal ei ole võimalik eduelamust kunagi kogeda sest ta ema/ isa ei kuula spetsialistide soovitust. Kui laps tunneb tähti, veerib kokku lihtsamaid sõnu, arvutab 10 piires abivahended kasutades, orienteerub ajamõistetetes (nädalapäevad, kuud, aastaajad, eile, täna, homme), tunneb värve, kujundeid jne. on ta normintellektiga ja peaks õppima tavaõppekava alusel. Probleeme ja tagasilööke võib tulla siis, kui lapse jaoks on tavaklass liiga suur, siis tuleks targu suunata väikeklassi sest autistlik laps sageli kogub, kogub ja siis tõmbab lukku ära, tuleb osata märgata taluvuspiiri. Kapslist uuesti välja tulemine võib võtta aastaid, kui üldse õnnestub. See on muidugi üks must stsenaarium, kuid olen elus seesuguste juhtumitega kokku puutunud. Hooldusõppel õpivad need lapsed, kes sageli ei mõista kõnet ( või mõistavad lihtsaid korraldusi), sageli on ise kõnetud. Raskusi sihipärase tegevusega ( armastavad niisama ringi tuiata), tulevad toime lihtsama anna-võta-pane ülesannetega, heal juhul rühmitavad ühe tunnuse alusel ( värvid, esemed). Vahepeale jääb veel lihtstustatud ja toimetuleku õppekava.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.04 21:09; 11.04 21:16; 11.04 21:31;
