Mul on nii kahju sinust ????
Siin tõesti ei aita enam see, kui sa lapsele tegevust otsid, sa pead ennast aitama hakkama.
Räägi äkki siiski emaga, et sa oled täiesti läbi omadega. Ehk ta saaks sulle võimaldada mingid mõningad tunnidki nädalas vaba aega. Ja saada kuu peale see koristamine, las jääda. Täiesti ükskõik. Ja kui ei suuda sesa laga kodus vaadata, siis mine ära selleks paariks tunniks, mine kohvikusse, kaubanduskeskusesse, minupoolest istu kasvõi autos ja loe raamatut rahulikult paar tundi.
Emale võid ju öelda samuti, et see olukord on ajutine. Kuni kevadeni, sest ma saan aru, et siis lähed nagunii tööle ja see on juba iseenesest vaheldus.
Ja mehega räägi samuti. Kohe tõsiselt. Ütle talle ometi, et sa oled läbipõlemise äärel. Ütle sedaaama, mida sa meilegi ütlesid, et sul on juba siitilmast lahkumise mõtted peas!
Palju kallistusi ja jõudu sulle, su laps kasvab, see kõik on ajutine! Läheb paremaks, varsti-varsti, pead lihtsalt natuke veel vastu pidama!
Aitäh armsa postituse eest 🙂
Juba on tuju parem. Eile mees küsis, mis ma jõuludeks tahan. Tuletasin talle meelde, et alles mõni nädal tagasi ta ütles, et ühtegi jõulukingitust me ei tee. Talle ei tulnud meeldegi, et ta midagi sellist oli öelnud. Ma siis rääkisin oma õppimisplaanidest. Ega ta neist vaimustuses polnud. Ütles, et kui mul raha on, siis võin õppida. Tema minu õppimisi kinni ei maksa ja ise pean hakkama saama. See on loogiline. Ütlesin siis, et niipalju ma siiski sooviks, et ta jõuludeks mulle kursused kingiks. Hakkan ettevalmistuma matemaatika riigieksamiks. Sellega ta oli nõus ja see on juba suur asi minu jaoks.
Tööle saan minna alles järgmisel sügisel. Loodetavasti laps saab lasteaiakoha.
Emaga ma enda muredest ei räägi. See oleks väga suur viga. Siis teaks minu asjadest kogu suguvõsa. Pealegi mu ema ja mees ei saa omavahel üldse läbi. Siis kukuks ema tänitama ja meest veel rohkem maha tegema. Kunagi ma oma lastega ema juurde alati jooksingi, kui kodus riiud olid. See on pea liiva alla peitmine. Probleemid tuleb ära lahendada, mitte ära joosta. Ma olen oma vigadest õppinud.
