Esileht Pereelu ja suhted Mis mul viga olla võib?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )

Teema: Mis mul viga olla võib?

Postitas:

Räägin siis asja tuumast kohe. Olen elukaaslasega koos olnud 2aastat, natuke oleme elanud ka lahus, võtsin endale teise üürikorteri. Ei saanud tema tunnetest aru sest talle ei meeldi väga nunnutada, on pigem omaette (minuga ka muidugi) ja sõnadega välja ei näita. (ala kui tülitseme jääb tema rahulikuks (külmaks) ega jookse sind otsima).Kui korterigi võtsin ütles mingu ma siis, kuigi sama päev selle võttes olime juba õhtuks koos 😀 ) Küll aga käis palju ikka lahus olles minu juures ka ja nõus oli koos olema. Päris lahkuminek see polnud. Meil veel endiselt korterid eraldi, kuid ööbin rohkem tema pool ja pole veel  oma korterist lahkunud ka, kuigi peaks, sest ka mees palju kordi kutsunud tagasi. Oleme hakanud nõks paremini läbi saama ka. Veidi kardan ka, et asjad hakkavad taas allamäge minema,kuid see pole hetkel suurem probleem…

Juba suhte algusest saati olen ma pidevalt temaga koos 24/7. Harva, kui ära käisin üksi ööseks, siis ka tülitsedes, sest kardan hülgamist tema poolt + madal enesehinnang. Mitte kunagi ei suuda ma tal lasta ennast igatseda ise ja ühendust võtta, kui olen ntks tööl. (tema sellist tüüpi nagu ülal kirjutasin ,et pigem tuimem) Jah elasime lahus siis ka olin ise pidevalt ühenduses, kuigi ei saa öelda, et ei usalda, sest ma suutsin ju eraldi elada ja vahel ei näinud mitu päeva, isegi nädal. Enda peas mõtlen et läheks teeks omi asju ja elaks oma elu aga samas kardan ta kõrvalt lahkuda. Mul pole sõpru (töötan ka sellises kohas kus mina olen noor ja teised vanad), hobisi ega huvisi. Mis minuga toimub?

 

 

+3
-22
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No sa ise kirjutasid ju juba välja, mis sul viga on: madal enesehinnang ja null oma elu.
Ilmselt oled väga noor. Mina oma 45+ vanuses võin öelda, et kui suhte esimese aasta lõpuks on juba mingid probleemid, tülid jms selline, siis see ei ole jätkusuutlik suhe, mis võib inertsist veel mõned aastad venida, aga pigem lõhub hinge. See nurkade mahalihvimine ei peaks käima läbi tülitsemiste ja kokku-lahkuminekute, seda saab ka täiesti normaalselt teha.
Proovi omale leida mingid hobid ja sõpruskond või esialgu kasvõi tegele iseendaga(loe raamatuid, kuula head muusikat ja vaata filme, käi jalutamas), võta kasvõi lemmikloom. Suhe ei peaks elus olema mingi ülivajalik asi, vaid pigem nagu boonus, mis hea elu teeb veelgi paremaks.

+24
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii segane teemaalgatus.

+11
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii segane teemaalgatus.

Inimene kirjutas nagu oskas, aga aru saab küll.
Sinuga toimub see, et sa ei tunne ennast täisväärtuslikuna, kui sul poisssõpra pole. Hakka sellest pihta. Sa ei armasta teda, vaid klammerdud tema külge, peaasi, et keegi oleks. Vean kihla, et ta on vägivaldne ka või siis varsti muutub. Tema ei armasta sind. Lase tast lahti, leia endale hobi ja elu mõte, millega iga vaba hetk tegelda ja asu iseseisvuma.
Mitte millestki  teil ilmselt omavahel rääkida ei ole peale oma “suhte” ja “tunnete”, mis on ka ainult sinu jaoks olemas.
Ära riku oma elu ära, arenda ennast vaimses mõttes, õpi midagi uut ja unusta see kutt. Kui sa aga ise ei ole suuteline arenema ja muutuma, siis jääbki eluks ajaks nii – sa riputad end järjest erinevate meeste külge, kes sind tüdinult tõrjuvad või siis leiad endale lõpuks mingi kontrollifriigi, kes sind hea meelega alistab ja kelle käest lõpuks ka peksa saad.
See ei ole elu. Hakka elama, saa ise kellekski ja siis alles vaata, kas keegi sind väärib.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.11 14:09; 29.11 14:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii segane teemaalgatus.

Vean kihla, et ta on vägivaldne ka või siis varsti muutub.

Mulle tundub, et pigem on selles suhtes vägivaldne just teemaalgataja – ei tule oma ebakindlusega toime ja siis kisub meelega tüli üles, et saada mingit kinnitust, et teine ikka armastab. Tõenäoliselt kujutab ette, et kui on ikka tõeline armastus, siis peaks olema nagu filmis, et naine tormab uksest välja ja mees jookseb järele vms.

Võibolla ka mees pole emotsionaalselt kõige küpsem aga ega emotsionaalselt küps ja tasakaalukas inimene ilmselt sellise naisega jännata ei viitsikski.

Mõistlik lahendus oleks mõlemal poolel mõnda aega üksi olla ning suureks kasvada.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

klassikaline juhtum, kus igatsed tegelikult vägivaldset meest

+2
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii segane teemaalgatus.

Vean kihla, et ta on vägivaldne ka või siis varsti muutub.

Mulle tundub, et pigem on selles suhtes vägivaldne just teemaalgataja – ei tule oma ebakindlusega toime ja siis kisub meelega tüli üles, et saada mingit kinnitust, et teine ikka armastab. Tõenäoliselt kujutab ette, et kui on ikka tõeline armastus, siis peaks olema nagu filmis, et naine tormab uksest välja ja mees jookseb järele vms.

Võibolla ka mees pole emotsionaalselt kõige küpsem aga ega emotsionaalselt küps ja tasakaalukas inimene ilmselt sellise naisega jännata ei viitsikski.

Mõistlik lahendus oleks mõlemal poolel mõnda aega üksi olla ning suureks kasvada.

Mulle tunduvad nad paar parajaid, aga tervislikum oleks igatahes omaette lahus olla.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.11 14:09; 29.11 14:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Räägin siis asja tuumast kohe. Olen elukaaslasega koos olnud 2aastat, natuke oleme elanud ka lahus, võtsin endale teise üürikorteri.

Ma võin ka sulle kohe ja tuumast rääkida.

Te olete kaks titat, kes on juhuslikult saanud kokku ja ei tea teist kumbki, mida te õieti elult tahate. Ja siis otsustasite, et veedate koos aega.
MILLE KÄIGUS hakkasid sina dikteerima kohe, et peab ikka nunnutama ja ma ei tea, mida tegema. Ega ikka ei pea küll.
FWB on teie suhte nimi ja seal ei pea mitte midagi sellist tegema.
Ja kui sulle ei sobi, astu sealt suhtest minema.

Aga omavahel öeldes – mehena mulle absoluutselt ei tunduks atraktiivne ega isegi sümpaatne selline noor naine, kellel pole mitte mingeid huvisid, pole sõpru, pole oma elu.
Täiesti nullnaine ju. Sellisega pole koos olles isegi huvitav, isegi millestki rääkida pole, ma kujutan ette.
Ehk siis, kuna su kaaslane on tõenäoliselt minust palju, palju madalamate nõudmistega naiste suhtes, kui minusugune, siis ole õnnelik, et üldse ta sinuga koos on nõus olema. Ära esita talle mingeid tingimusi. Lihtne peast maamees nagu ta on.

AGA üldiselt – hakka elama, naine. Ja asi polegi nooruses, et ei oska.
Milles see selgita ise välja.

PS. Juhul, kui see “mees” on kasvõi kordki langenud põlvili, või kasvõi põlvitades su jalgade ümbert kinni hoides teada andnud, et sa oled kõik tema jaoks ja ta tahab kogu ülejäänud elu koos sinuga veeta – siis jah, võiks teatavat “nunnutamist” juba eeldada….
Ja sellisel juhul ma vabandan.
Kui ei, siis ka ei.

+6
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 17:22; 30.11 12:57; 30.11 18:51;
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Kui korterigi võtsin ütles mingu ma siis, kuigi sama päev selle võttes olime juba õhtuks koos ???? ) Küll aga käis palju ikka lahus olles minu juures ka ja nõus oli koos olema. Päris lahkuminek see polnud.

Minule jäi segaseks see asi. Millal ja miks sa korteri võtsid? Kas mees on üldse teinud ettepanekut kooseluks? Niisama külas käia on ka okei kui saab vahest seksi. Paistab et mees pole enam nii kinni sinus, et vaja koguaeg koos olla.

Minu soovitus on ka alustada enda avastamisest. Lähedki üksi ja vaatad kursuseid, harrastusi mis huvitavad. Sealt tekivad uued tuttavad. Väga kahjulik on panustada ainult elukaaslasele. Sest 24/7 koos olemine on täiesti suhtele surm. Esimene tutvuse kuu vbl.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülbe ja üleolev vastus see eelviimane.

Aga omavahel öeldes – mehena mulle absoluutselt ei tunduks atraktiivne ega isegi sümpaatne selline noor naine, kellel pole mitte mingeid huvisid, pole sõpru, pole oma elu.

Oi, kui palju on neid mehi, kel pole otseselt mingeid hobisid ega ka huvisid. Mingid sõbrad, õllekaaslased on. Huviks on heal juhul autod ja tehnika. Põhiline vaba aja tegevus sellistel meestel on teleka/arvuti taga vedeleda ja sõpradega veedetakse aega alkoholi tarbides ning pidutsedes. Selliseid “oma eluta” mehi on küllalt ka pereinimeste hulgas. Meeste puhul pole see just väga haruldan, et hobisid pole. Ometi on neil naised olemas. Samas, kui on mõni selline naine, siis on kohe “nullinimene”, eks.

Kahjuks mina tunnen ennast selles teemapüsituses täiesti ära. Olin 25aastaselt oma esimeses suhtes samasugune…Kõik oli väga sarnane teemaalgataja suhtele. Kuigi esimene aasta aega siiski mees külvas tähelepanu ja hellusega (ka sõnades) üle. Siis polnud ise ka nii ebakindel, mõned tülid välja arvata. Pärast armumisfaasi lõppu ja mõnda elulist muutust läks ta palju külmemaks, mina oluliselt ebakindlamaks ja nii ta läks. Paar aastat kokku-lahku ja pidevat minu stressi ja ärevust.

Nüüd ma olen juba 2 aastat üksi, paaniliselt suhet ei otsi, pole kedagi tekkinud ka selle aja vältel, aga midagi see üksiolek mu elus muutnud pole. 30+ ja ei oska elada, nagu siin öeldakse. St ega mul suurt elu peale töö, kodu ja trenni polegi. Huvid ikka loomulikult on ja on alati olnud. Mitmed asjad, mida teha meeldib, vahel ikka harrastan jne. Aga mingit suuremat hobi (peale trenni) regulaarselt otseselt ei ole, tõtt-öelda ei suuda selleks aega ja energiat leidagi töö ja trenni kõrvalt. Sõpru pole juba ülikoolist saadik, st üle 10 aasta.

Nii siis üksi vegeteerin, samas enam sellisesse seisu sattuda kindlasti ei soovi, et teise inimese tunnetest, käitumisest täielikult sõltuda. Vähemalt on nüüd rahulik elu.

Tean ise ka, et olen ilmselt igav inimene ja tunnengi, et ega mul kellelegi midagi pakkuda pole. Mida huvitavat või põnevat mul rääkida olekski. Noh jah, palju töökaaslasi vähemalt on ja tööl juhtub kogu aeg midagi huvitavat, sellest ongi ainult rääkida. Kuna kuskil ei käi, kellegagi väljaspool tööd ei suhtle, siis ei ole ka võimalust kuskil kellegagi tutvuda.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 29.11 17:54; 01.12 08:45; 01.12 14:46; 01.12 17:32; 01.12 20:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kaaslase külge klammerdumine. See lämmatab üsna ruttu paarisuhte. Ehk oleks abi psühholoogilt.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Räägin siis asja tuumast kohe. Olen elukaaslasega koos olnud 2aastat, natuke oleme elanud ka lahus, võtsin endale teise üürikorteri.

Ma võin ka sulle kohe ja tuumast rääkida.

Te olete kaks titat, kes on juhuslikult saanud kokku ja ei tea teist kumbki, mida te õieti elult tahate. Ja siis otsustasite, et veedate koos aega.

MILLE KÄIGUS hakkasid sina dikteerima kohe, et peab ikka nunnutama ja ma ei tea, mida tegema. Ega ikka ei pea küll.

FWB on teie suhte nimi ja seal ei pea mitte midagi sellist tegema.

Ja kui sulle ei sobi, astu sealt suhtest minema.

Aga omavahel öeldes – mehena mulle absoluutselt ei tunduks atraktiivne ega isegi sümpaatne selline noor naine, kellel pole mitte mingeid huvisid, pole sõpru, pole oma elu.

Täiesti nullnaine ju. Sellisega pole koos olles isegi huvitav, isegi millestki rääkida pole, ma kujutan ette.

Ehk siis, kuna su kaaslane on tõenäoliselt minust palju, palju madalamate nõudmistega naiste suhtes, kui minusugune, siis ole õnnelik, et üldse ta sinuga koos on nõus olema. Ära esita talle mingeid tingimusi. Lihtne peast maamees nagu ta on.

AGA üldiselt – hakka elama, naine. Ja asi polegi nooruses, et ei oska.

Milles see selgita ise välja.

PS. Juhul, kui see “mees” on kasvõi kordki langenud põlvili, või kasvõi põlvitades su jalgade ümbert kinni hoides teada andnud, et sa oled kõik tema jaoks ja ta tahab kogu ülejäänud elu koos sinuga veeta – siis jah, võiks teatavat “nunnutamist” juba eeldada….

Ja sellisel juhul ma vabandan.

Kui ei, siis ka ei.

Pähh. Kui on õige mees, siis nunnutab kogu aeg. Loomulikult on naisel õigus seda soovida. Naine ei peaks suhtlema mehega, kes on teda kasvõi korra maha jätnud, või suhte osas öelnud, et ei tea. Naine ei pea mängima kedagi teist, kaduma, otsima kunstlikult huvitegevusi. Kui on õige inimene, siis ollakse koos igapäevaselt.

Jäta see mees, ta ei hooli sinust.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.11 18:06; 30.11 18:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pähh. Kui on õige mees, siis nunnutab kogu aeg.

Ei nunnuta iga mees ikka midagi. Võib ka ilma nunnutamata õige mees olla.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mehel on sinust ükskõik ja see mees pole sinu jaoks õige mees. Õige mehe nimel sa ei pea niimoodi võimlema ega tundlema. Õige mehega on asjad kuidagi paigas ja ise oled ka tasakaalus.  Selle tunned ise ära. Kasutab sind ära, sest on liiga mugav, et uut otsida. Nõus, et sel suhtel pole tulevikku.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.11 20:06; 02.12 09:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas nüüd on tegemist tugevalt alaealistega või siis minimaalse haridusega ja peast väga lihtsate inimestega . Vabandust, aga normintellektiga täiskasvanud lihtsalt ei kirjuta selliseid kirjutisi ega koge sellist elu.

Siin lihtsalt ei oskagi kuskilt alustada, kõik on nii valesti:)

Kus su õpingud on, kus su töö ja karjäär on, kus su ambitsioonid on? Sõbrad, trennid, enesearendus? Meesolevuse kohta samad küsimused.

Täidate teineteise auke, mis vastastikku on tühjad.

Hakka kõigepealt endaga elama ja endaga tegelema. Jõua kuhugi, õpi ennast hindama.

Tegelt ikka jube kurb, kui päriselt sellised inimesed on olemas.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule kõlab nagu mees on üks normaalne inimene, kes laseb teisel inimsel omaette olla, kui ta seda soovib – ära jooksmine tüli käigus tähendabki ju seda, et sul on sõnad otsas ja vaja järgi mõelda. Mulle küll ei meeldiks, kui mind otsima tuldaks nii ja ei lasta rahus olla. Su mees lihtsalt austab sinu privaatsust. Et endale korteri orgunnisid näitab ju ka su vajadust omaette olla – miks peaks keegi sellele kuidagi keelavalt reageerima või pidevalt ukse taga kopsima?

Või tõesti oled ise manipulaator ja tahad, et teine sinu “pilli” järgi jookseks?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Samas mina oma mehega esimese aasta ainult tültsesin.

Nüüdseks oleme 11 aastat koos olnud ja vahest on perioode kus tülitsem samas võime mitu aastat pea tülitemata olla. Samas need tülid pole kindlasti sellised enam nagu esimese aasta. Ma usun, et see oleneb inimeste temperamentidest kas nad suudavad nö. nurki maha lihvida ilma tülitsemata või mitte.

Aga teemaalgataja peab oma ebakindlusest rääkima eelkõige oma poissõbraga.

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülbe ja üleolev vastus see eelviimane.

Sulle muidugi tundus, et ülbe ja üleolev.
Sest sa kohe hakkasid end samastama ja miskipärast sulle hakkas ka tunduma, et ma räägin sinust.
Aga ma ei rääkinud sinust. Sest sa oskad vähemalt rääkida ja saad asjadest aru, mida vist ei saa päris kõigi siin teemas osalejate kohta öelda.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 17:22; 30.11 12:57; 30.11 18:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

sul ei ole midagi viga. psühholoogias on selline teooria nagu kiindumusteooria. meil kõigil areneb lapseeas oma esmaste hooldajatega välja kiindumusstiil, neid on mitut tüüpi: ärev, vältiv, turvaline ja ebakindel.

https://armastuseakadeemia.ee/2018/07/12/kiindumusteooria-ja-selle-kasitlus-taiskasvanute-suhetes/

sinu stiil tundub olevat ärev ja sinu partneril vältiv.

ma olen sinust nähtavasti tunduvalt vanem, olen ka 20ndates ärevust tundnud, aga sellises suhtes nagu sinul, ma olnud pole.

minu soovitus oleks: 1. lõpeta see suhe, sest selge on, et sa pole sellega rahul, mitte keegi ei peaks tundma suhtes kaaslaste poolt ärevust, tuimust jne. milleks leppida sellise suhtega, kui sa oled hoopis teistsugust, hoolivat kaaslast väärt.

2. mine terapeudi juurde, näiteks holistilise regressiooni terapeut. saad oma hirmudes selgust, saad neist läbi minna, nad seljatada ja elu juba hoopis uute silmadega vaadata. vaatad seal oma hirmudele ja ärevusele otsa ja vabastad need ning elu on edasi hoopis teine, hoopis ilusam ja sa ise õpid ennast tundma, mitte ei väärtusta ennast läbi kaaslaste. enda realistlik tundmine ja väärtustamine ongi elus kõige olulisem, sealt edasi hakkad tegema õigeid valikuid nii töises mõttes kui ka kaaslaste mõttes.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 14:47; 01.12 15:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma pole oma elus ühtegi sellist meest kohanud, kes mind nunnutaks. Pole ka väga sõbrannadelt ja mujalt kuulnud nunnutajatest meestest.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

sul ei ole midagi viga. psühholoogias on selline teooria nagu kiindumusteooria. meil kõigil areneb lapseeas oma esmaste hooldajatega välja kiindumusstiil, neid on mitut tüüpi: ärev, vältiv, turvaline ja ebakindel.

https://armastuseakadeemia.ee/2018/07/12/kiindumusteooria-ja-selle-kasitlus-taiskasvanute-suhetes/

sinu stiil tundub olevat ärev ja sinu partneril vältiv.

ma olen sinust nähtavasti tunduvalt vanem, olen ka 20ndates ärevust tundnud, aga sellises suhtes nagu sinul, ma olnud pole.

minu soovitus oleks: 1. lõpeta see suhe, sest selge on, et sa pole sellega rahul, mitte keegi ei peaks tundma suhtes kaaslaste poolt ärevust, tuimust jne. milleks leppida sellise suhtega, kui sa oled hoopis teistsugust, hoolivat kaaslast väärt.

2. mine terapeudi juurde, näiteks holistilise regressiooni terapeut. saad oma hirmudes selgust, saad neist läbi minna, nad seljatada ja elu juba hoopis uute silmadega vaadata. vaatad seal oma hirmudele ja ärevusele otsa ja vabastad need ning elu on edasi hoopis teine, hoopis ilusam ja sa ise õpid ennast tundma, mitte ei väärtusta ennast läbi kaaslaste. enda realistlik tundmine ja väärtustamine ongi elus kõige olulisem, sealt edasi hakkad tegema õigeid valikuid nii töises mõttes kui ka kaaslaste mõttes.

Teemaalgatajal pole midagi viga, lihtsalt mees ei armasta ega hooli. Pole mõtet psühholoogidele ega mingitele terapeutidele raha viia – see ei muuda seda meest ega ka sind. Kui tuleb õige mees, oled tasakaalus, aga seda juba keegi siin mainis.

Olen kogenud mõlemat suhet ja kahetsen oma aja ja raha raiskamist psühholoogidele.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.11 18:06; 30.11 18:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Need mõned kaaslased, mis mul elu jooksul on olnud, olid kõik nunnutajad. Tavalised Eesti mehed. Mingit tuima inimeselooma ma ei tahakski, ennem oleks üksinda. Eriti hull tundub olukord, kus inimene ei suuda sõnadega armastustki avaldada. Praegune kauaaegne partner on ikka väga nunnutav ja ootab sama ka minult vastu, nii et saame oma tähelepanuvajaduse rahuldatud.

Ma paneks jooksu, kui mingi nunnutaja mind kodus ootaks. Mul ei ole vaja oma enesehinnangut tõsta sellega, et keegi mind vasikasilmadega vaatab ja nonstop seljas elab. Kõige õudsam, kui tal sõpru ka poleks.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 18:41; 30.11 19:24; 30.11 22:05; 30.11 22:52; 01.12 02:32; 01.12 12:45; 01.12 16:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi, kui palju on neid mehi, kel pole otseselt mingeid hobisid ega ka huvisid. Mingid sõbrad, õllekaaslased on. Huviks on heal juhul autod ja tehnika. Põhiline vaba aja tegevus sellistel meestel on teleka/arvuti taga vedeleda ja sõpradega veedetakse aega alkoholi tarbides ning pidutsedes. Selliseid “oma eluta” mehi on küllalt ka pereinimeste hulgas. Meeste puhul pole see just väga haruldan, et hobisid pole.

Siit jätkates:

Oi, kui palju on neid naisi, kel pole mitte mingeid hobisid ega huvisid. Mingi kaks sõbrannat, kes koolipõlvest, reeglina näotud ja vallalised.
Naistel huviks heal juhul internet. Kunstküüned on must go.
Põhiline vaba aja tegevus sellistel naistel on teleka/arvuti taga vedeleda ja oma ühe sõbrannaga kogu maailma taga klatšides.
Sellised “eluta” naisi on siin elus väga palju. Neid ei taha mitte keegi.

Aga nende kisa, et mehed on sead, on kogu perekool täis.

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 17:22; 30.11 12:57; 30.11 18:51;
To report this post you need to login first.

Need mõned kaaslased, mis mul elu jooksul on olnud, olid kõik nunnutajad. Tavalised Eesti mehed. Mingit tuima inimeselooma ma ei tahakski, ennem oleks üksinda. Eriti hull tundub olukord, kus inimene ei suuda sõnadega armastustki avaldada. Praegune kauaaegne partner on ikka väga nunnutav ja ootab sama ka minult vastu, nii et saame oma tähelepanuvajaduse rahuldatud.

Ma paneks jooksu, kui mingi nunnutaja mind kodus ootaks. Mul ei ole vaja oma enesehinnangut tõsta sellega, et keegi mind vasikasilmadega vaatab ja nonstop seljas elab. Kõige õudsam, kui tal sõpru ka poleks.

Huh, minu meelest on ka ninnu-nännu, punased südames ja imalad armastuslaulud paarisuhtes täiega jube!

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No see oligi point ju, et tuleb omasugune leida? Mitte nunnutaja + tuim.

Mittenunnutaja ei pea ometi tuim olema 🙂 Mittenunnutaja on ka enesekindel mees, kes jumaldab oma naist ja julgeb tundeid välja näidata.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 18:41; 30.11 19:24; 30.11 22:05; 30.11 22:52; 01.12 02:32; 01.12 12:45; 01.12 16:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sulle muidugi tundus, et ülbe ja üleolev.
Sest sa kohe hakkasid end samastama ja miskipärast sulle hakkas ka tunduma, et ma räägin sinust.

Ei tundnud, et minust räägitakse, vaid pean teise inimese nullinimeseks nimetamist ülbeks niikuinii. Ja “hakka elama” on samuti ülbe ja üleolev. Tunnen häirituna end ka siis , kui teistele halvasti öeldakse, mitte ainult mulle.

Paljus tundsin ära, aga just selles osas, mis toimus suhte viimastel aastatel. Esimesed aasta aega oli suhtes pigem just vastupidi. Mees oli see, kes nö taga ajas, mina olin rohkem selline eemalolev ja tuimem. Tahtis kõik vabad hetked ja ööd minuga koos veeta. Solvus, kui ma ei kutsunud teda endaga oma vanemate juurde külla kaasa jne. Mul olid enne temaga tutvumist mõned tegevused, mida olin nautinud ja harrastanud pool elu. Need jäid kõik tagaplaanile, sest veetsime ju kogu vaba aja koos. Talle need minu tegevused ei meeldinud. Esimesed pool aastat tundsin frustratsiooni, et enda aega ja oma tegemisi enam teha ei saa, hiljem harjusin. Tekkis nagu mingi haige sõltuvus ja vajadus kogu vaba aeg kaaslasegs koos veeta. Eks me täitsimegi koos teineteise tühimikke, sain sellest toona juba aru.

Pärast aastat hakkas tema poolt aga korraga jutt, kuidas tal vaja oma aega, oma hobisid, oma elu. Sellest hetkest hakkas ja üha süvenes minu ebakindlus, ärevus. Sest ta muutus ka üleüldiselt palju külmemaks ja kaugemaks. Senimaani oli külvanud läheduse ja armastusavaldustega üle, nii sõnades kui tegudes. Siis jäi seda järsku aga üha vähemaks ja vähemaks. Armastusavaldused kadusid ka ära ja enam mingeid tulevikujutte ei kuulnud. Ühel hetkel sai esialgsest jutust “tahan olla elu lõpuni sinuga koos, ei kujuta enam elu ette ilma sinuta” hoopis sõna otseses mõttes lause “parem olen elu lõpuni üksi, kui koos sinuga”.

Pärast kaht aastat ütles, et soovib lahku minna, kuna me üldse ei sobivat, midagi ühist ei pidanud olema jne. Pärast seda hakkas lõputu kokku-lahku jada. Olime samamoodi kumbki oma elamises, kuigi enamus ajast emma-kumma juures.

Ka enne seda lahku kolimist harrastas ta tülide korral sellist “pilt on, häält pole” olukorda, kus võis vabalt nädal mööda minna nii, et ta ise mind sõnagagi ei kõnetanud. Kui meil olid juba erladi elamised, tekkisid tülid, arusaamatused, siis tõmbus eemale ja vältis pärast päevi ning ei võtnud pea kordagi ise esimesena ühendust. Ei näinud teda ega kuulnud temast päevi. Neid juhuseid oli väga palju. Terve see aeg olin mina tohutult ärevil, ei suutnud rahuneda, ülihirmutav tundus mõte, et teda ei pruugi enam mu elus olla. Tema tundus olevat rahulik ja hoopis nautivat seda minust eemaolekut, rahulikult elas oma elu. Kõik need paar aastat möödusid mu jaoks alalõpmata tohutus ärevuses, närvipinges, ebakindluses. Magadagi tülide ajal ei suutnud. Tagantjärgi tundub muidugi absurdne enesealandamine.

Siin mõned halvustavad “vasikasilmadega vaatamist” ja “seljas elamist” ja et neile küll ei meeldiks, kui keegi kogu aeg nunnutaks. Pole oluline, mis TEILE meeldiks ja sobiks. Inimesed on ju erinevad. Mõni ei talugi füüsilist lähedust ja helluseavaldusi, tunneb end ahistatuna. Aga teine vajab neid nagu õhku, et üldse tunneks end armastatuna. Pealegi, on suurema tõenäosusega miskit viga (trauma, läheduse, armastuseta lapsepõlv) pigem sellel, kellele ei meeldi kui kaaslane imetlevalt vaatab ja puudutada tahab kui sellel, kes sellist asja vajab.

Mina isiklikult unistasin kõik need aastad ja siianigi kaaslasest, kelle puhul ma ikkagi igapäevaselt tunneksin ja teaksin, et ta mind armastab ja oluliseks peab. Kes väljendaks seda regulaarslet tegudes ja sõnades. Omal algatusel tuleks kallistama, silitama, ütleks mõne hea sõna, mitte et ma tunnen pidevalt, et pean armastuse justkui välja teenima, pressima. Kui on konfliktid ja siis teine pool kunagi ei näita huvi nende lahendamise suhtes, selleks, et läbisaamine hea oleks – siis tõesti ei usu, et suhe talle oluline on.

Kiindumusteooriaid lugesin ka tollal ja sain aru, et olen äreva kiindumusstiiliga. Ja sellised inimesed pidid end hästi tundma vaid turvalise kiindumusstiiliga inimesega suhtes olles. Kuid pahatihti satuvad kokku just ärev-vältiv nagu ka mul juhtus.

Kahjuks olen üpris kindel,et teemaalgataja suhe varem või hiljem lõpeb ning tõenäoliselt teemaalgataja närvivapustuse ning mehe ükskõiksusega.

Minu jaoks oleks nunnutav mees just ideaalne. Külmus ja tuimus hirmutavad.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.11 21:44; 30.11 22:20; 30.11 23:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga teine vajab neid nagu õhku, et üldse tunneks end armastatuna. Pealegi, on suurema tõenäosusega miskit viga (trauma, läheduse, armastuseta lapsepõlv) pigem sellel, kellele ei meeldi kui kaaslane imetlevalt vaatab ja puudutada tahab kui sellel, kes sellist asja vajab.

Vastupidi-see, kellele see on nii oluline, on pigem armastuseta lapsepõlvest, klammerduv ja ebakindel inimene. Enesekindel ning ennast armastav inimene ei ole koos inimesega, kes teda ei väärtusta ega armasta. Armastamine ei võrdu nunnutamine. Puudutamine ja lähedus ei võrdu nunnutamine. Nunnutamine on mingi haige väljendus. Normaalne väikeste laste suhtes.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 18:41; 30.11 19:24; 30.11 22:05; 30.11 22:52; 01.12 02:32; 01.12 12:45; 01.12 16:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vastupidi-see, kellele see on nii oluline, on pigem armastuseta lapsepõlvest, klammerduv ja ebakindel inimene. Enesekindel ning ennast armastav inimene ei ole koos inimesega, kes teda ei väärtusta ega armasta. Armastamine ei võrdu nunnutamine. Puudutamine ja lähedus ei võrdu nunnutamine. Nunnutamine on mingi haige väljendus. Normaalne väikeste laste suhtes.

Nunnutamise all ilmselt mõeldigi puudutamist, sõnades helluse väljendamist jms. Mitte mingit mähkmete vahetamist ja toidu lusikalt suhu toppimist…

Ma üritasin öelda, et see on täiesti normaalne ja tavaline, et inimene soovib oma partneriga lähedust ning tunda ennast armastatuna. Samuti meeldib, kui sõnades armastust väljendatakse. Enamus inimesi soovib kogeda armastust ja olla kellelegi oluline. See ei võrdu mitte kuidagi klammerdumise ja ebakindlusega.

Need, keda häirib teise inimese lähedus, puudutamine, jms tunnete teemad, on need, kes kindlasti tulevad armastuseta lapsepõlvest, kus tundeid ei väljendatud, need olid taunitud, vanemad olid külmad, lähedus puudus, üleüldine kauge ja ebaturvaline õhkkond. Ja teise inimese lähedus tundubki siis hirmutav ja ebameeldiv. Turvaline on teisi kogu aeg distantsil hoida, emotsionaalselt tuim ja natuke kalestunud isiksus.

Inimesed, kes partneri lähedusepüüdeid ja puudutusi halvustavalt “seljas elamiseks” ning tema kiindunud imetlust “vasikasilmadega jõllitamiseks” nimetavad, ei ole tõenäoliselt eriti emotsionaalsed ja kiinduvad, südamlikud inimesed.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.11 21:44; 30.11 22:20; 30.11 23:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Inimesed, kes partneri lähedusepüüdeid ja puudutusi halvustavalt “seljas elamiseks” ning tema kiindunud imetlust “vasikasilmadega jõllitamiseks” nimetavad, ei ole tõenäoliselt eriti emotsionaalsed ja kiinduvad, südamlikud inimesed.

Ohjah, rohkem mööda sa ei saagi panna. No ei tunne sa inimesi.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 18:41; 30.11 19:24; 30.11 22:05; 30.11 22:52; 01.12 02:32; 01.12 12:45; 01.12 16:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ohjah, rohkem mööda sa ei saagi panna. No ei tunne sa inimesi.

Südamlikud ja heatahtlikud, kiinduvad inimesed kasutavad fraase “seljas elama” ja “vasikasilmadega vaatama” selle peale, kui kaaslane lähedust soovib ja armastav pilguga vaatab. Jee rait…räägi seda oma vanaemale.

Aga no kes see ikka iseennast õelaks või külmaks peaks.

Enesearmastus pole ka tingimata hea nähtus. Mõni võib end liigagi palju armastada.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.11 21:44; 30.11 22:20; 30.11 23:23;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 46 )


Esileht Pereelu ja suhted Mis mul viga olla võib?