Teema: Mis mul viga olla võib?

#3606899:

Südamlikud ja heatahtlikud, kiinduvad inimesed kasutavad fraase “seljas elama” ja “vasikasilmadega vaatama” selle peale, kui kaaslane lähedust soovib ja armastav pilguga vaatab. Jee rait…räägi seda oma vanaemale.

Seda ma ütlesin nunnutamise kohta, mis minu jaoks tähendabki haiglast tähelepanu pööramist, kui just tegu pole lapsega. See, et inimesed puudutavad/kallistavad teineteist,  armastavad, austavad ja teineteisest hoolivad, on elementaarne suhte osa. Nagu ma ütlesin, terve inimene teistsuguse suhtega ei lepikski.

Minu arust oled sa teemaalgatajaga sarnane klammerduja, kellega pikemas perspektiivis ei jaksa ükski inimene koos olla. Anna õhku ja õpi kõigepealt iseennast armastama. Hea kaaslase saad siis, kui sul endal on kõik olemas ning hea suhe oleks vaid boonuseks.

#3606978:

Sinu jaoks tähendab nunnutamine haiglast, aga see on su oma tõlgendamine. Minu jaoks jällegi tähendab, et teine inimene on su jaoks nunnu ja armas, hellitad teda, pöörad talle tähelepanu. M.o.t.t. sinu väidetava südamlikkuse osas. Inimene väidab, et see on kõige suurema südamlikkuse ja emotsionaalsuse tunnus, kui ta partneri tähelepanu “seljas elamiseks” ja “vasikasilmadega vaatamiseks” nimetab. Samas enda suure südamlikkuse tõestamiseks ja õigustamiseks hakkab kuskil foorumis võõraste inimeste pihta silte ja hinnanguid jagama. Lisaks ütlema, et “sellistega” ei jaksakski keegi pikemalt koos olla. Väga armas ja südamlik inimene tõesti…Minu jaoks on oluliselt ebameeldivam inimene, kes enda ebakindlust ja enesehinnangut püüab tõsta teisi halvustades ja kritiseerides kui isik, kes püüab enesekindlust tõsta teistelt armastust ja tähelepanu oodates. Muideks, selliseid suhteid on väga palju, kus austus, hoolimine, armastus ja puudutused ei ole elementaarne suhte osa. Neid mittepuudutajaid, armastuse sõnades mitte  väljendajaid on omajagu ja eriti just meeste seas. Tavaline ongi kooslus vältiv mees ja ärev naine. Tuima ja eemalehoidva kaaslase kõrval muutub lõpuks pea igaüks ärevaks. Nagu ütlesin, polnud ma suhte esimene aasta aega üldsegi klammerduv. Oli kõhklushetki ja kahtlesin, kas see mees on ikka päris selline nagu ma sooviks. Seetõttu olin ka neutraalsem, rohkem selline “vaatame, näeme”. Mees ja suhe polnud mu peas ja elus nr 1 prioriteet. Klammerduv ja ärev oli meespool ning esimestel kuudel oli ärevus täitsa käegakatsutav. Muretses pidevalt, mis temast arvan. Aga mina ei hakanud teda sellepärast tõrjuma, vaid tundsin kaasa ja rahulikult kinnitasin, et muretsemine on asjatu. Hiljem kui ise end nii tundsin, ma mingit empaatiat ja mõistmist aga vastu ei saanud. Loomulikult ei oleks ma suhtesse astunud kellegagi, kes minust välja ei tee, on külm. Alguses ju oldi väga hooliv, armastav ja tähelepanelik. Naisi ikka võlub meeste tähelepanelikkus. Hiljem lihtsalt ei mahtunud kuidagi pähe, et inimene nii kardinaalselt muutus. Jäin kinni hoidma kunagisest mälestusest. Saamata aru, et see tuimus ja ükskõiksus ongi uus reaalsus. Kiindumusteooria ütleb, et kiindumisviisid pole kivisse raiutud. Need võivadki muutuda olenevalt sellest, millise inimesega suhtes oled. Kui ma oma suhte esimesel aastal olin pigem see vältiv isik, siis hiljem ärev. Ja minu mehest sai äreva asemel vältiv. Selline mustri muutus. Esimene aasta aega tundsin end suhtes igati turvaliselt, polnud põhjust karta ei hülgamist ega tõrjumist. Olin kindel, et inimene on mu jaoks olemas ja hoolib must. Hiljem see kindlus ja turvatunne tema käitumise muutuse tõttu kadus ning sealt algas tõrjumise, hülgamise ja minu tõusva ärevuse kuhjumine. Edaspidi tean lihtsalt targem olla. Kui mees muutub külmaks, siis on aeg astuma hakata. Kahjuks sai mu usaldusvõime selle kogemusega kannatada ja tõtt-öelda ei usalda enam mehi, polegi julgenud kedagi endale ligi lasta. Korduvalt näinud ja kuulnud sellest meest kombest algul tähelepanuga üle kallata ja pärast lihtsalt kaduda või külmaks ja kaugeks muutuda. Parem olen üksi kui kogen taas seda tõrjumist, külmust, hülgamist. Sooviksin vaid sellist kaaslast, kelle tähelepanu ja hoolivus kestavad kauem kui armumisfaasi aja ehk siis – keegi, kes päriselt armastaks. Nagu ütlesid, siis normaalses suhtes peaks hoolivus, tähelepanu, mõistmine ja füüsilised hellused olema elementaarne. Ka 2, 5 ja 10 aastat hiljem. Pole vaja meest, kellele oled sama palju naine ja inimene kui mingi mööblitükk nurgas.

Oled ere näide, kuis palju koolis käinud naine saab kooselu jaoks liiga targaks. Kui temale normaalne mees kätte anda, siis selline valgustab inimese pealaset jalatallani läbi, võtab mõtetes tükkideks lahti ja paneb jälle kokku. Leiab üles kõik puudujäägid ja teeb neist varakult omad järeldused. Mitte midagi ei jää edaspidisteks üllatusteks. Ei head ega halba

#3606978:

M.o.t.t. sinu väidetava südamlikkuse osas. Inimene väidab, et see on kõige suurema südamlikkuse ja emotsionaalsuse tunnus, kui ta partneri tähelepanu “seljas elamiseks” ja “vasikasilmadega vaatamiseks” nimetab. Samas enda suure südamlikkuse tõestamiseks ja õigustamiseks hakkab kuskil foorumis võõraste inimeste pihta silte ja hinnanguid jagama. Lisaks ütlema, et “sellistega” ei jaksakski keegi pikemalt koos olla. Väga armas ja südamlik inimene tõesti…Minu jaoks on oluliselt ebameeldivam inimene, kes enda ebakindlust ja enesehinnangut püüab tõsta teisi halvustades ja kritiseerides kui isik, kes püüab enesekindlust tõsta teistelt armastust ja tähelepanu oodates.

Sa oled tõesti tüütu. Mingil põhjusel sa oma suhtumisega kaugele pole jõudnud. Tasub äkki endast viga otsida? Selle asemel, et teoreetikut mängida. Tegele oma enesehinnanguga, mitte ära arva, et mina oma enesehinnangut tõstan või kuidagi ebakindel olen. Ei ole. Ei tõsta.

Kui tuleb õige mees, oled tasakaalus, aga seda juba keegi siin mainis.

ei ta tule, kui iseennast tundma ei õpi ning oma hirmude ja ärevuse põhjust ei tea. kui oma mustreid ei muuda, siis tõmbad ligi samasuguseid mehi ja jälle kordub kõik. uus mees ei pane kedagi tasakaalu, ikka ise tuleb end leida ja tasakaalu panna, ise tuleb oma väärtus üles leida, mitte oodata, et teine väärtustab siis hakkan ka ise end väärtustama, uskuge, see ei käi niipidi.

Revolver vist…

Superego igatahes. Eriline ja hea 😀

Njaa, selliseid teooriaid räägitakse sageli. Et iga mees on hea mees, kui tuleb see “õige naine”. Et lihtsalt ainult sinuga on selline tuim ja ei taha nagu päris suhet. Järgmise naisega, “õige” naisega on korraga romantiline dzentelmen. Ma ikkagi hästi ei usu…

See, et pärast pikka venitamist ühe või mitme naisega siis järgnevaga kiirelt kokku kolitakse, pesa punutakse, abiellutakse ja isegi lapsed saadakse, ei pruugi üldse tähendada, et see naine nüüd kuidagi õige(m) on mehe meelest. Võib vabalt olla, et ühel hetkel see kell tiksub ka meestel ja mõtlevad, et kellegagi lihtsalt peaks nüüd lähemalt siduma end. Sellega siis seda tehaksegi, kes parasjagu olemas on.

Ma kahtlustan pigem, et paljud mehed on sellised, et alguses on romantilised žestid, suured jutud ja siis natuke pikemalt koos olles lastakse end lõdvaks.

Mul see eks tegi ka igasugu romantilisi žeste. Olin iga kord positiivselt üllatunud. Endal sellised asjad mõttesse ei tuleks. Samuti oli alguses maru uhke mu üle ja tahtis kiiresti mind kõigile oma pereliikmetele ja sugulastele tutvustada. Tahtis, et kõik ta tuttavad mind teaks. Kokku soovis kolida, seda vaid paar kuud tundes, üsna kiirelt soovis ühise kodu koos osta, kogu vaba aja tahtis minuga veeta. Abielust ja lastest (tuleviku mõttes) rääkis. Aga mis selle väärtus oli? Midagi..Aastake hiljem polnud sellest kõigest enam midagi järel.

#3607434:

Mulle mulje, et TA mees on üks nendest, kellel pole küll igapäevast “nunnutamisvajadust”, aga tahab ikkagi, et tal oleks keegi lähedane naine kellega mõnikord siis nunnutada, seksida, “kodu mängida” jne. Kahjuks võin oma kogemusest öelda, et see “emotsioonitu” mees kellele “nunnutada” ei meeldi, muutub päeva pealt kui tal on võimalus alustada suhet naisega keda ta tõesti väärtustab – siis on üks romantiline žest teise järel, tuleb kiiresti ka perele/sõpradele tutvustamine, kokku kolimise algatamine, abieluettepanek jne. Me muidugi ei näe mis seal kulisside taga toimub, aga vähemalt välaspoole tundub, et kõik mida enne teha ei kõlvanud, ei viitsinud, ei pidanud vajalikuks, “abiellumine on mõttetu bürokraatia” jne, selles osas mõeldi kohe ümber kui tuli talle sobiv naine. Eelmine naine oli lihtsalt voodisoojendaja kuni õige tuli. Nii et TA, ma kardan, et sind lihtsalt kasutatakse ära.

Mina arvan samuti, sest kuidas saab mees üldse väärtustada naist, kes endast ise lugu ei pea. See on lumepalliefekt selles suhtes tekkinud, et tüli-leppimine-tüli-leppimine. Vahepeal pole isegi faasi, kus ollakse õnnelikud ja rahul. Seda peatada ei saagi kuni üks ei loobu sellest suhtest ja ei liigu eluga edasi. Mees on ilmselt koguja, kes kogub, näiliselt emotsioonideta kuju, endasse tundeid ja solvanguid, kuni lõpuks plahvatab. Need on need vaga vesi, sügav põhi tüübid, kel kui katus läheb lendu, lendab korralikult.

#3606845:

#3606827:

Aga teine vajab neid nagu õhku, et üldse tunneks end armastatuna. Pealegi, on suurema tõenäosusega miskit viga (trauma, läheduse, armastuseta lapsepõlv) pigem sellel, kellele ei meeldi kui kaaslane imetlevalt vaatab ja puudutada tahab kui sellel, kes sellist asja vajab.

Vastupidi-see, kellele see on nii oluline, on pigem armastuseta lapsepõlvest, klammerduv ja ebakindel inimene. Enesekindel ning ennast armastav inimene ei ole koos inimesega, kes teda ei väärtusta ega armasta. Armastamine ei võrdu nunnutamine. Puudutamine ja lähedus ei võrdu nunnutamine. Nunnutamine on mingi haige väljendus. Normaalne väikeste laste suhtes.

Kogemata läks näpp plussi peale. Ma ei viitsi muidu hinnangutele klikkida, aga selle inimese vastuseid ma takka ei kiida, nii et pidin ära mainima. ????