: Ma ei tea, kui noor/vana te olete, aga välimuse muutus ei motiveeri end kokku v6tma? Motiveerib küll, ootangi neid muutusi paremuse poole. Pooleteist kuuga ei ole veel midagi muutunud. Üks mu küsimustest oligi, et millal muutub paremaks?
Mina olen jälle kuulnud ja ise kogenud, et alkohol teeb koledad naised hoopis palju ilusamaks. 🙂
Tõsisemas toonis avastasin ise täpselt eile, et alkohol on võtnud mu üle kontrolli. Pärast ärikohtumist baaris, kus oli paar õlut kohustuslik, kandsid jalad justkui zombiet vastu igasugust enda plaani ja tahtmist kauplusesse vähe kangema lisapudeli järele, mis oli vaja voodis telekat vaadates ära trimbata, kuni samas riietega magama jäin. Sealjuures olin just päev varem otsustanud, et lõpetan asotsiaalse joomise ja pidasin ühe päeva vastu. Ja ongi harjumus vist juba aastaid, nädala sees enamvähem mõistlikult lahja õlu-paar, nädalalõpul gintonic jms. Vahel on üks päris alkovaba päev nädalas, vahel vist pole sedagi. Senini arvasin vähemalt, et ma suudan kuidagi kontrollida ise end või piirata paari õllega ja kõik, aga nüüd tundub et läheb reeglina niipalju kui varusid on, eile siis oli esimene kord kui spetsiaalselt juurde läksin krabama. Kodus on mingid ebaõnnestunud omatehtud veinid ka loosi läinud.
Just nagu algpostitajal – telekat kuidagi nõme vaadata ilma. No seal ei tule ju midagi normaalset, kõik need Outlanderid ja muud ära vaadatud, mõni parem seriaal läheb teist ringi juba; korra aastas tuleb ehk mõni huvitav leid üldse. Ja muud mõttega tegevust nagu lugemise nautimine õhtul enam ei jaksa teha, alkoholiga ei tuleks see välja niikuinii. Mul üldse juba esimese õllelonksuga surin sees ja igasugune mõttevõime kukub umbes 50%, tekst on ees udune jne. Arvestatav pohmakas on ka täna, ilmselt tuleb kogu laupäev jälle maha kanda.
Mingeid asendustegevusi olen ka proovinud, näiteks alkovaba õlu (mulle õlle maitse meeldib lihtsalt), siis mingeid rahustavat piparmündi vms taimeteed teen vahel alko asemel, et uinumisprobleemi hirmu ei oleks. Vanasti ma armastasin abikaasaga voodirõõme õhtuti (ja hommikuti), ja see oli tugev motiiv varakult ja terase mõistusega voodi ronida. Noh ega kahekesi võetud hea õhtune vein selle kvaliteeti ka ei vähendanud. Armastaks praegugi, aga teda see värk enam ei huvita ja ma olen selle variandi kui lootusetu maha kandnud. Ausaltöelda kui selle probleemi peale mõtlen, siis tahaks kohe ühte napsu, samas väike vint ajab just seksihimu ülesse, järelikult kas tuleb nii kiirelt juua et lihtsalt magama jääks, või tuleb veel täis peaga eneserahulduse piinarikas töö ära teha. Abikaasa pole sealjuures mu trimpsutamise ühtegi märkust teinud, ma ei tea kas ta ei pane tähele päriselt või on tal suva. Ja kumbki neist variantidest pole parem. Võibolla see on üks täiendav alateadlik motiiv trimbata – vaadata kas ta hoolib sellest (minust siis teisisõnu). Või siis talle sobibki kui saab ise rahulikult rohkem magada, parem joo aga ära tule mind oma seksisoovidega tüütama.
Küsimus oli aga motiivis – mul motiiv on olemas: olla mõttetegevuses värske. See surin ja kriitikameele kadumine telekast (ja mujalt) tuleva pideva jama osas iseenesest kasulik, muidu vihastad end koguaeg liiga palju. Samas tahaks ise rohkem midagi konstruktiivset ise ära teha, töö alal, kodus perele ja muidu, ning selles alkohol kindlasti ei aita. Mäluprobleemid on juba, ei suuda tuntud inimeste nimesid meenutada. Ei mäleta, et olen pisut varem täpselt sama asja juba rääkinud/kirjutanud. Seda et enda välimus või kehakaal kuidagi reaalselt paraneks ma ei ootaks; aga mul on õnneks neist aspektidest üsna suva. Naistel on see munarakkude mürgitamise teema, rumalamad lapsed tulevad kui neid liialt leotada?