Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mis on teie lemmikliha/kala

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )

Teema: Mis on teie lemmikliha/kala

Postitas:
Kägu

Jäin mõtlema, et minul on aja jooksul eelistused muutunud. Lapsepõlves oli parim toit praetud sealiha kartulitega, teine nn kooreklops veiselihast. Kui ema neid valmistas, olin esimesena söögilauas, kahvel püsti.
Praegu eelistan aga hoopis kala ja linde (eriti lemmikuks on part, kui soodsalt saab), pooled päevad nädalast ei taha üldse liha.
On teil ka sellist tendentsi või mis oli lemmik, on jäänudki?

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Rääbis on minu lemmik kala, oli lapsena ja on siiani. Liha osas ei oska öelda, söön igasugust liha, kui siis ehk vasikaliha.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kõht tühi, tundub just söödav asi parim.
Kui peaks praegu otsustama, siis vist ikkagi kanaliha ja kaladest angerjas.
Aga kui on vardast kuum särisev šašlõkk taldrikusse tõmmatud, siis ilmselgelt see 😀

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lemmikliha – lammas, eriti karree
Lemmikkala – siig ja rääbis võrdselt

Lemmikumad lihatooted on veel keedetud veisekeel, vasika- või tallemaks, pardifilee (jah, ma tean, et nüüd tuleb keegi kallale, sest see lihtsalt ei tohi maitseda Perekoolis) ja ise suitsutatud kana. Samas suitsutatud lambaliha kohe üldse ei meeldi, küll aga kõik muu lambast.

Lapsepõlv möödus mul 1960-1970 paiku ja nooruse õitsvaim aeg 1980. aastate alguses. Siis polnud midagi lihast eelistada. Mida üldse poes juhtus olema, kui üldse liha juhtus olema, seda sõid. Väikelinn Lõuna-Eestis oli vähemalt selles seisus.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul oli tükk aega lemmiliha sealiha, kuna jahimehe tütrena sõime väga palju ulukiliha. Sealiha tundus nii magus ja maitsev. Üldiselt meeldib ka nüüd sealiha, armastan seda ise suitsetada ja tuleb päris hästi välja, smauti on sealiha parim grillimiseks.
Väljas valin kas pardi või lamba.
Kalast ikkagi jääb oma naabrimehe püütud forell, lõhe – hommikul merest toodud ja kohe kas grillile või suitsu…

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga maitseb nii lamba- kui veiseliha. Antrekooti sööme päris tihti.

Kalast kõike, mida lähedalasuvast sadamast kalurite käest osta saab. Ahven, haug, siig, lõhe, forell. Vahel harva turult ka kammeljast.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kammeljast

Vat seda pole ma elus söönud. Tahaks küll 🙂

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nutria ja tuunikala.

Nutrialiha enam vist kuskilt ei saa, sellele kõige lähedasem peaks olema kobras.

Nutriaid kasvatas mul nõukaajal vanaema, nahad läksid müügiks ja liha meile söögiks. Parim liha ever! Paraku ei ole nutriaid enam lubatud kasvatada ja see jääbki lapsepõlvemälestuseks. Samas ma ei ole koduse nutriakasvatuse keelu vastu. Nad on ikkagi veeloomad ja põllumajanduslikult nende kasvatamisel ei saa neile piisavalt elamisväärseid tingimusi luua.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kanaliha on parim. Eelistan alati seda. Samas kui harva teen praeliha siis see on nii hea, et nauding lausa. Ahjulõhe on ka lemmik.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh ei teagi.
Et mis lapsena. Ja nüüd. Aga sealiha ma lapsepõlves eriti ei hinnanud(kuni kümnenda eluaastani), sest sealiha oli enamasti soolatud lihast võetud ja tehtud. Ikka tundus tai kuiv ja pekk pekine. Ega siis sel ajal mingeid kaelalihasid ette polnud panna, ei teagi neid lapsepõlvest. Ikka kas praetud soolaliha, ribitükk või keedetud mis tahes muu tükk soolaliha.
Lapsepõlve lemmik oli kanaliha(mitte tänane broiler), oma kodus kasvanud siis eks see oli enamasti noor kukk ja neid sai ikka sügiseti süüa, kui neid söögiks tapeti. Seega harva, aga maites hea, ema ahjupotis tegi. Või mooris potis ja seal oli selline eriline maitse, kollakas kanarasv, mis selle maitse andis. Nüüd seda enam pole, poe nn kanadel ei ole ega tule.
Nüüd aga ma söön kõike. Soodsamaid lihasid rohkem, kallied harva. Nii erinevaid lihasid, kui kalu. Kõik sobib. Ja igat moodi. Peaasi, et ei oleks üleküpsetatud ega kuiv.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

lemmikkala on raudselt lest, mistahes viisil tehtuna. lapsepõlve lemmiklest oli kuivatatud lest, mis kartulite peal pehmeks hautati. muidu mulle meeldivad ka sellised konkreetsema lihaga valged kalad. eestis poest ei ole paraku eriti midagi head võtta.

liha ma ei oskagi öelda, ilmselt ma söön kõike ja isud käivad hooti – mõnikord võiksin nädal aega järjest bbq ribi süüa.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keeruline otsustada. Restoranis võtan tavaliselt kas mingit valget kala või lammast. Sealiha on kõige tavalisem, seepärast see tundub igav ja seda ma ei valiks lemmikuks. Samas kui ei saaks mitu kuud sealiha, siis võib-olla suhtuks teisiti?
Oleneb ka liha osadest. Lambakints on väga hea ja endal tehes kukub see mul tavaliselt hästi välja ka. Keedetud veisekeel on lemmik. Veiseliha suure ahjupraena (röstbiif) oskavad vähesed hästi valmistada, seepärast see on natuke kahtlane. Aga kui on hea tükk ja hästi tehtud, maitseb väga hea. Kindlam võimalus on veiseliha hautada, igasugused pajaroad.
Linnuliha tundub mulle enamasti puine, va koivad. Samuti on jänes tuim. Aga seda ma olen üldse paar korda söönud ja need korrad võis see olla ka lihtsalt ebaõnnestunult valmistatud.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tavalist liha enam väga ei söö. Kalast meeldivad kõige rohkem lõhe ja lest.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsepõlves mäletan nii kodus ja koolis kui sööklates oli selline praekala, kus oli selline kolmnurga kujuline pikk selgroog, muid luid ei olnud, valge lihaga, pealt krõbedaks praetud. Jääkala vist kutsuti, sellest oleks end lolliks söönud. Lihadest söön kõike vist heameelega.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Linnuliha tundub mulle enamasti puine, va koivad. Samuti on jänes tuim. Aga seda ma olen üldse paar korda söönud ja need korrad võis see olla ka lihtsalt ebaõnnestunult valmistatud.

See, kas jääb puine ja tuim, sõltub kokast. Jänese/küüliku liha on jumala hea, kui on hästi tehtud, samuti igasugused linnud, aga selle õige kokkamise nipi peab kätte saama (et fileed üle ei küpsetaks, et jänest liiga vähe ei küpsetaks jms)

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Igapäevaselt sööme kõige rohkem kana, kuna see suht odav ja lihtne teha. Eelistan kintsuliha fileele, kuna filee läheb kergelt kuivaks. Õnneks on nüüd poes saada juba puhastatud kintsuliha, ise kondi küljest toorest kanaliha lõigata on suht tüütu. Väga meeldib osso bucco, aga tihti ei tee, sest võtab kaua aega. Ja viimasel ajal on sea sisefilee meeldima hakanud. Kui seda fooliumis mitte üle küpsetada, siis ei lähe kuivaks ja on mõnus pehme liha.

India restoranides võtan enamasti lammast, seal on see enamasti hästi tehtud ja maitsestatud. Parti tellin harva ja veel harvem olen saanud hästi tehtud parti.

Mereandide suur sõber pole, lapsepõlvest traumaatiline kogemus kalaluudega. Ja ülejäänud mereannid on liiga molluskilaadsed minu jaoks. Kuigi hästi tehtud kammkarbid on küll maitselt väga head.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nutria ja tuunikala.

Nutrialiha enam vist kuskilt ei saa, sellele kõige lähedasem peaks olema kobras.

Issand, kui hea on kopramaks! Hakkasin väikse eelarvamusega seda praadima ja sain suure üllatuse osaliseks.

Lapsepõlves mäletan nii kodus ja koolis kui sööklates oli selline praekala, kus oli selline kolmnurga kujuline pikk selgroog, muid luid ei olnud, valge lihaga, pealt krõbedaks praetud. Jääkala vist kutsuti, sellest oleks end lolliks söönud.

Jah, see oli tõesti hea, oligi täitsa meelest läinud, nüüd pole kuskilt saada olnud

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

mmm.. peekon

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lambaliha, kusjuures see on kõige suurem laste lemmik, praetud lambakarbonaad läheb nii, et minutitega on ainult mälestus järel!
Teine asi, mida süüakse meil, on kaheksajalg (on see nüüd liha? No ütleme), nii marineeritud kui hautises jne.
Kalast on pere lemmik lestakala, ilus valge hõrk liha.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nutriaid kasvatas mul nõukaajal vanaema, nahad läksid müügiks ja liha meile söögiks. Parim liha ever!

Mina ka mäletan lapsepõlvest nutrialiha. Meil üks sugulane kasvatas neid ja tegi mingisugust imehead konservliha.
No küll see oli maitsev nii külmalt otse leivaviilule tõsta kui ka kartuliga koos sellist ahjuvormi tehes.
Nüüd pole seda liha vist ligi 40 aastat saanud.

Tänapäeval maitseb väga lambaliha, igal moel.
Aga söön ka kõiki muid lihaloomi. Jänes vast on see, mis eriti ei maitse. Ühe korra elus olen saanud ja täiesti mõttetult kuiv asi oli.
Aga kui valida antaks, siis tõepoolest lamba ma võtaks esimesena.

Kala ma armastan igasugust, enamasti sõltub palju sellest, kuidas on valmistatud.
Alles hiljuti sain ämma juures näiteks munas praetud pangasiuse fileed. No täielik prügikala onju? Aga issand, kui maitsev see oli. Ma lihtsalt näpu vahelt sõin ja sõin ja sõin neid tükke. Külmalt.
Lapsepõlvest mäletan kala poola kastmes. Seda vist tehti tursast? Igatahes ammu pole seda saanud nüüd, aga küll oli maitsev.
Samuti oli maitsev värske suitsurääbis, mida Peipsi äärest kalurid meil regulaarselt külas müümas käisid.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Liha – veis. Parimad tükid minu meelest Wagyu ja ribeye.
Kala – forell, aga lõhe maitseb ka ja seda söön tihemini. Suitsulest on samuti üks lemmikutest.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen enamus ajast taimetoitlane, aga alati kui Aasias käin, siis hullult isutab paksude krevettide järele, mis seal pakutakse. Seal on mahlased ja suured krevetid, mida osatakse hästi teha. Õnneks ei käi ma seal tihti.

+5
-7
Please wait...

Postitas:
pritnispeeers

Mul maitsete osas midagi väga muutunud ei ole vist. Välja arvatud see, et päris omale meeldivaid asju saab lihtsalt harvem.
Lapsepõlvest saati meeldib suitsuahven. Issand, kui mahlane ja magus. Meie lähedal elas rohelises puumajakeses üks mõnusa olemisega naine, tal oli veel vana krundi mõõtu meeletu aed ja aia tagumises nurgas suitsuahi. Seejuures oli ta väga lahke kala ka ise ära puhastama. Tal oli suur paks kõht ja mingi võidund põll ees. Ükskord ta ütles mu emale, et jumalküll…vällas na kõva tuul ning sa põle lapsele midagist pähä pand. Ja kraapis selle põlle omal eest ära ning sidus mulle miskitpidi pähe. See põll lõhnas kala ja mullaste kartulite ja ta väikese karvase koera järgi. Kui ma kunagi oma elust raamatu kirjutan, siis see põll läheb sinna raudselt sisse.
Kala oli üldse lihtsal tööinimesel üsna kättesaadav, jõe ääres oli mitmeid kohti ja sadamakesi, kuhu paadid tulid ja ema käis seal laste pesuvanniga alalõpmata jaol. Pärast taris vanni selle tädi juurde ja õhtul hiljem läksime oma kaladele järgi. See tädi on nüüd ammu surnud, aga tema suitsutatud kalad elavad ikka minus oma elu edasi. Kui ma temast surnuaias mööda lähen, siis kraabin alati suurema maltsa seljast ära.; P
Ahven, vimb, koha, räim – neid sõimegi kõige rohkem. Üldse oli ahven peaaegu nagu prügikala. Praegu müüakse poes kuivetand ahvenajunni nagu mingit kullakangi. Samamoodi oli kohaga. Valge, ülimahlane liha, lihtsalt…võrratu! Ema praadis seda päris palju, terve suur plekkkauss oli täis, tükk aega sai söödud, paljalt ja leivaga ja keedukartuliga, igatepidi. Kalapead ja muud asjad keetis ta ära ja tegi kalasuppi sellest puljongist. Jube maitsev jällegi.
Siis ma olen lapsest saati praemaksa armastanud. Ja maksakastet tehti ka päris tihti.
Kuna meil olid ka küülikud, siis sõime neidki. Aga küülikuroogadega tegeles jällegi rohkem isa. Tavaliselt oli see pühade ja sünnipäevade või nääride ajal. Kui mahlane ja õrn liha, neela või keel alla! Isa hautas seda puupliidi ahjus vanas koledas malmpotis. Praegu, mälestustes, on see kole malmpott armsaks pööranud.
Aga näiteks meie oma muskuspardid pold küll suuremad asjad. Kuigi neid üritati ikka hautada ja värki, aga nii tuimad ja kuidagi…sitke lihaga. Tavalised broilerid olid sada korda etemad! Samas häbi öelda ja mõelda, et midagi ei kõlba. Kõik on ära söödud.
Praegu kasutan pere eelistuste tõttu kõige rohkem tavalist seahakkliha, sea kaelakarbonaadi, kana poolkoibi ja kintsutükke. Ja vahel lõhet või forelli.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Liha – veis. Parimad tükid minu meelest Wagyu ja ribeye.

Wagyu ei tähista lihatükki

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina armastan väikseid tegelasi süüa: kala (ükskõik mis, no ok, kõik pole väiksed), kana, jänes, part, vutt, mereannid.
Siga, lammas, veis, uluk – olen proovinud, käivad suus ringi, ei meeldi. Ja asi pole valmistamises, olen saanud väga hästi tehtud liha proovida, aga ei istu mulle.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui saaks veel puudega köetud ahjus küpsenud küülikupraadi, lapsepõlve lemmikrooga. Vanaisa kasvatas küülikuid ja iga kord seal olles sai ema ka liha ahju ahju panna. Restoranides pole nii head praadi kunagi saanud ja turul müüdavad külmutatud rümbad on kuidagi nii kõhnad ja haledad, et pole kunagi ostnud, et ise proovida.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Unustasin. Pole nagu kala ega liha, aga sõõrsuu. Silmud meeldivad väga, röstituna ja siis hästi kerges marinaadis.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle meeldivad pea kõik, kui on hästi tehtud. Kana on vist kõige igavam.

Hiidkrevetist ei ütle muidugi kunagi ära.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Silmud on ka minu lemmik. Angerjas pole nii hea, tundub kuidagi rasvane ja lääge. Head kaheksajalga armastan, aga seda annab tikutulega otsida, tavaliselt on kummiks praetud või siis meenutab pekki. Olen aru saanud, et seda vist tuleks lihtsalt kiirelt õlis frittida, siis tuleb hea. Chillised krevetid on ka head ja sinikarbid, aga neid ma korralikult ise valmistada ei oska ning ei viitsi katsetada kah. Söön neid väljas.
Lihast söön vahepeal toorest veise hakkliha, veidi pipart peale. Luban endale kord kvartalis, sest tavaliselt ma siga ja veist ei osta ega söö. Aga hullult isutab, vb mingi aine puudus. Kodus teengi ainult kala, kana ja parti erineval moel.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Silmud on ka minu lemmik. Angerjas pole nii hea, tundub kuidagi rasvane ja lääge. Head kaheksajalga armastan, aga seda annab tikutulega otsida, tavaliselt on kummiks praetud või siis meenutab pekki. Olen aru saanud, et seda vist tuleks lihtsalt kiirelt õlis frittida, siis tuleb hea. Chillised krevetid on ka head ja sinikarbid, aga neid ma korralikult ise valmistada ei oska ning ei viitsi katsetada kah. Söön neid väljas.

Lihast söön vahepeal toorest veise hakkliha, veidi pipart peale. Luban endale kord kvartalis, sest tavaliselt ma siga ja veist ei osta ega söö. Aga hullult isutab, vb mingi aine puudus. Kodus teengi ainult kala, kana ja parti erineval moel.

kampai tallinnas teeb väga head frititud kaheksajalga

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mis on teie lemmikliha/kala