Puhas ajaviiteteema. Teist päeva on tunne, et tahaks midagi “head” süüa ja ei suuda välja mõelda, mida. Tavalised lemmikud seekord ei isuta. Hakkasin mõtlema, kui erinevad on inimesed ja sellpärast uuringi, mis on teie jaoks see “midagi head”?
Igaks juhuks mainin ette ära, et ei, ma ei ole paks. Ja ei, ma ei luba endale iga päev “midagi head”. Ja mul pole lapsi, keda ma hirmsate valikutega rikuks.
rullmops musta seemneleivaga. tihti ei söö, aga vat kui tuleb isu peale, siis ikka terve pakk korraga.
viimati, kui Eestis käisin, oli üks mustikajäätis kaneeliste küpsistega. seda võtaks küll praegu.
Krevetid, sushi
tai papaia salat! mul ikka need “midagi head” asjad sellised, mida mingil põhjusel tihti ega lihtsalt ei saa
Chillikastmega maitsestatud ja praetud (või suvel grillitud) krevetid.
Brie juust, oliivid, Cerrano või Prosciutto sink näksimisevaagen koos punase veiniga.
Vahel tahan lihtsalt naturaalset greibimahla ka juua.
Suvisel ajal oma kasvuhoone kirsstomat.
Ja no mis seal salata, lemmikshokolaad on ka ikkagi alati see “midagi head”.
Teema: Mis on teie “midagi head”?
Erinevalt. Üldiselt praegusel eluperioodil midagi valikust lammas, arbuus, ploom, kaerahelbepuder, luts, siig, veisemaks, kalmaarid või kaheksajalad.
Üldiselt söön ma mitmekesiselt ja võrdlemisi tervislikult, aga vahel tuleb kohutav isu klassikalise fish’n’chipsi järele. Friikate ja kurgimajoneesiga. Parimat olen muide saanud isegi mitte Inglismaal vaid Islandil. Neil oli äsjapüütud värske tursk. Üldiselt see ‘hea’ ongi minu jaoks (krõbedas õlletaignas) praetud kala.
Puhas ajaviiteteema. Teist päeva on tunne, et tahaks midagi “head” süüa ja ei suuda välja mõelda, mida. Tavalised lemmikud seekord ei isuta. Hakkasin mõtlema, kui erinevad on inimesed ja sellpärast uuringi, mis on teie jaoks see “midagi head”?
Igaks juhuks mainin ette ära, et ei, ma ei ole paks. Ja ei, ma ei luba endale iga päev “midagi head”. Ja mul pole lapsi, keda ma hirmsate valikutega rikuks.
Hea film. Reis. Kohtumine sõbraga, ühised ettevõtmised, lugemine. Söök tuleb alles koos nendega või päras seda. Minu meeles hea söök ilma hea seltskonnaga ei ole hea söök. Ehk siis midagi head üksi võttes, muutub see tavaliseks söögiks ja kaob ära see “midagi head” kogemise võimalus. Kõik söögielamused on seotud lugude ja inimestega. Isegi sama jäätis maitseb üksi süües kehvemini kui mingis seltskonnas süües.
Muigele ajas TA avaldus, et ta pole paks:D Mõistan täiesti, sest perekool on ikka nii karm fatshaming keskkond, et igaks juhuks peab enda seljatagust kaitsma. Valus idaeuroopa mentaliteet on Eestis ikka. Nagu oleks mingi kolmanda maailma riik, kus iPhone nimel neeru maha müüks.
Pihlaka sefiiritort, kiluvõileib munaga, viljalihaga apelsinimahl.
Pihlaka sefiiritort
Kas see on ehtne sefiir (kui tead vanast ajast mida see tähendab), mitte see tänapäevane seebivaht?
Erinevad juustud läbisegi koos juustumoosiga, avokaadokuubikute ja värskete maasikatega. Soolatud puravikud ja männiriisikad. Lõhega sushi, grillitud punane kala puuviljasalatiga, jäätis “Väike Tom”, Läti kitsas viilutatud must leib “Saldus”, omatehtud kotletid või pikkpoiss teisel päeval külmalt, mustikad, omatehtud jogurtitarretis, maasikatort millel vahel ja peal vahukooretarretis kreemi asemel.
Küpsetatud sushi, Pihlaka sefiiritort, krevetid, enda tehtud rummipallid
Kui ma ütlen mehele: ” tahan täna midagi head”.
Siis ta teab et ta peab mulle täidetud šampinjone tegema( sinihallitusjuustu ja saalami täidisega), või küpsetama pärmi-lehtaigna ruudukesi, millel peal peet ja sinihallitusjuust, või mu lemmik punane juust läätsete-köömnetega ja kõrvale üks mulisev Mumm. Ning kui magusaisu siis on kindlasti jäätis( kas ohtra iirise ja soolakaramelliga või vaniljejäts vaarikatega.
Niii, et kui ütlen abikaasale: tahan midagi hääääd täna, siis oma sammud ta poodi seab ja midagi neist( vahest ka kõik????) lauale saab 🙂
Täidetud paprika-riis, tuunikala, juust, majonees
Lõhesushi
Juust ja viinamarjad
McDonald’s – päriselt ka, ma söön seda paar korda aastas ja siis on omamoodi hea. Tuld mulle nüüd 🙂
Suvel soojade ilmadega tähendab “midagi head” kindlasti jäätist.
Kui ilmad jahedamaks muutuvad, siis ma jäätist enam eriti ei söö. Talvel nii kindlat head asja ei ole.
Ehk siis midagi head üksi võttes, muutub see tavaliseks söögiks ja kaob ära see “midagi head” kogemise võimalus. Kõik söögielamused on seotud lugude ja inimestega. Isegi sama jäätis maitseb üksi süües kehvemini kui mingis seltskonnas süües
Ei ole nii. Mina tunnen, et ka üksi, vaikuses ja tingimata rahulikult ja aeglaselt (mis eeldab, et aega on, pole kuhugi kiiret) on head asjad väga head. Introvertide värk ilmselt 🙂
Hesburgeri kanatortilla, küpsetatud sushi, värske pehme sai soolalõhega. Magusaks heaks asjaks sööks Pagaripoiste kohupiima torti või Grossi poe brownie kooki.
Malmpannil praetud sibulaga kartulid ja peale hapukoor. See on minu arust nii maitsev, aga ma söön seda siiski harva.
Küpsetatud kanaga sushi, sipelgakook või sea sisefilee praetud ohtra mugulsibulaga.
Mõnus paks veiselihasteik, eriti hea, kui ise valmistatud, sest mulle meeldib veiseliha päris pooltoorena ja pruunistatuna küüslauguvõis koos rosmariiniga.
Või pardifilee, samuti päris roosa peab see seest olema 😀
Minu midagi head tähendab üldiselt mingit head liha ja lisandid on minu jaoks üsna ebatähtsad, head steiki või fileed võin ka ilma lisanditeta süüa tegelikult 😀 Ja arvestades praegust hinnatõusu saab selliseid hõrgutisi endale ka aina harvem lubada kahjuks…
Hetkel tahaks baklavat. Kreekapärast. Päris ehtsat. Ja kaheksajalga küüslaugukastmes. Või ürdisegus värskelt grillitud meriahvenat. Suu jookseb vett ainult nende peale mõeldes.
murakamoos,
metsmaasikad,
must leib küüslaugu ja hapukoorega,
isetehtud ahjusoojad kaneelisaiad
Küpsed mahlased värske mango tükid chillipulbriga 🙂
Hea film. Reis. Kohtumine sõbraga, ühised ettevõtmised, lugemine. Söök tuleb alles koos nendega või päras seda. Minu meeles hea söök ilma hea seltskonnaga ei ole hea söök. Ehk siis midagi head üksi võttes, muutub see tavaliseks söögiks ja kaob ära see “midagi head” kogemise võimalus. Kõik söögielamused on seotud lugude ja inimestega. Isegi sama jäätis maitseb üksi süües kehvemini kui mingis seltskonnas süües.
Arvestades sinu sõnavõtte perekoolis, ei saa sul just väga palju sõpru olla. Ju sellepärast siis rõhutadki seda sõbra teemat nii kõvasti, et sul neid eriti pole ja tunned neist puudust.
Küsitakse söögi kohta, aga sina hakkad heietama sõprusest.
Isegi siin teemas, mis on puhas ajaviiteteema, maitsetest, on kari idioote, kes miinuseid ladumas käib. Mis teil elus viga on?
medium miinus filet mignon, hea itaalia punane vein, pool tosinat austrit, veinis hautatud sinikarbid, šampanja, küüslauguvõis praetud hiidkrevetid, kukeseened sibula ja hapukoorega, hästi tehtud eesti suitsukala.
Samal hommikul püütud praetud lest värske kartuli ja tilliga Saaremaal ühes kindlas õueköögis, ühe kindla ruudulise linaga kaetud suure laua taga, suve on veel vähemalt kuu aega ees ja ainsatki muret ega kohutsust pole, ainult meri ja päike.
Pähklitega piimašokolaad, kui olen üksi kodus, mul on hea raamat ja suur tassitäis kuuma kohvi kõrval.
Martsipanikeerusaiad. Jääkohv. Eesti maasikad. Nektariinid. Ühe väikese kohaliku tegija kindel poke-kauss kanaga. Kõvad magusad mahlased õunad. Oma kasvuhoone pisikesed tumedad tomatid.
Taani saiake, ainult mitte Eesti Pagari oma selle maitsetu kreemiga, vaniljejäätis murakamoosiga, Karums kohuke kookoshelvestega. Need sellised “midagi head” asjad, mis kohe kättesaadavad ahvatlused on. Üks suurem “midagi head” oleks ühepajatoit, mis vanasti koolis kokatädid teha oskasid, alati sõin ennast peaaegu oimetuks, aga nüüd mõtlen, et küll oleks kena olnud, kui oleksin taibanud küsida retsepti, nüüd ei ole nendest kokatädidest enam mitte kedagi elavate kirjas. Vahest isutab, teen järjekordse katse sarnast ühepajatoitu kokku keeta, aga välja tuleb ikka midagi muud.
soolane “midagi”, mis peab alati külmikus olema, on mingi parem juust ning Hispaania Fuetr-tüüpi vorst. Serrano sink ka.
Magus – “Kalev” komm, kondenspiim, makroonid.
