Teema: Mis oskusi teil pole?

50+, ja autojuhtimine pole kahjuks minu parim oskus:(  Load on, hädaga saan hakkama ja kuskil külavahel sõidetud ka, aga üldiselt ikka kehvasti. Jube kahju.

Ei ole suutnud aastate jooksul kalendrit kasutada ja tegelikult ei taha vist ka. Tundub, et kõigil on kogu elu kalendrites kirjas, mul on mingi 1 märge heal juhul nädalas. Samas pere on suur ja tegevusi jagub. Jätku ise oma asju meelde, kui tahavad. Veel ei oska ma tantsida seltskonnatantse – valss ja tango ja mis nad kõik on. Õnneks igapäevane vajadus selle oskuse  järele ka puudub.

autojuhtimine. juhiloa sain küll kolmandal korral tehtud, 1990ndate keskel isegi omasin autot ja sõitsin 2a kuni tegin avarii. pärast seda pole eriti sõitnud. (autode järjekorra vahetamist koduhoovis sõitmiseks ei pea).

Marineerimine ja kompottide tegemine. Ei kuku normaalne välja, kas pakun maitsainetega üle või lähevad käärima. samas igasugused muud purgihoidised kukuvad kenasti välja.

Juhilube pole teinud, sest pole auto järele kunagi vajadust olnud. Aga olen kindel, et kui sooviksin, siis saaksin selle oskuse omandatud vajalikul tasemel ja ilma surma külvamata 😀

Üldiselt oskan kõike. Süüa teha, heegeldada, kududa, õmmelda, tikkida, pilutada, taimi kasvatada nii toas kui kasvuhoones (mul on sünnipäevaks kingitud orhidee aknalaual 5-aastane), koduloomi pidada, rattaga sõita, rula ja rulluiskudega sõita, ujuda, remonti teha, mööblit kokku panna, restaureerida mööblit, õlut teha, veini ja siidrit teha jne.

Kõike, mida olen kunagi õppinud või soovinud selgeks saada, on selgeks saanud. Mõnes mõttes on seegi taak, et kõike oskad, sest mõnikord on tunne, et teeks seda ja teist ja kolmandat aga siis ei suuda valida, et mis kõige rohkem kõnetab. Õmblusmasin on kodus olemas, päris igapäevaselt ei kasuta, aga ikka on kasutusel. Näiteks on mul enda mõõdu jaoks vaja mõnikord pükse lühemaks õmmelda. Olen õmmelnud riideid ka nullist, seelikuid, pükse, jope, kardinatest rääkimata. Kudunud olen kampsuneid ja salle, sõrmkindaid, mütse, sokke. Heegeldanud mänguloomi, õlasalle, pajalappe, pilutanud linikuid ja rahvariideid, tikkisin paar rahvariidesärki jms. Oskan ka lihtsamaid elektritöid. Neid asju on aastatega ikka väga palju kogunenud, mida oskan. Osa on koolist saadud oskused, osade puhul olen ka kursustel või koolitustel käinud, mõned asjad olen youtube abil õppinud, päris niisama kunagi peale ei lenda, et näiteks kui pole sülti kunagi keetnud, siis lihtsalt viskan kondid potti ja vaatan, kas tuleb midagi välja. Mõni asi ei tule ka kohe, enne peab veidi harjutama. Aga kui nipi kätte saad, siis oskad kogu elu.

Ise tunnen end jube laisana, suurema osa ajast mölutan niisama ja koristada eriti ei viitsi üldse. Saan ka peatselt 50-aastaseks.

Miski ei ole ületamatult raske, kui sul on soov asi selgeks saada ja veidi kannatlikkust, et katsetada. Söögitegemist hakkasin harjutama juba lapsena, alguses käks küll mitmel korral asi aia taha, küll kõrbes põhja ja midagi muud läks valesti, lõikasin näppu ja põletasin sõrmi, aga mu meelest see käib nagunii asja juurde. Peaasi, et huvi oleks. Kui ei huvita, siis pole mõtet punnitada.

#4235969:

Jäin üksi maja pidama ja mind ajab nii närvi, et ma ei oska üldse remonditöid. Need ei tohiks ju mingi tuumateadus olla. Iga pisikest asja peab kelleltki tellima ja need remondimehed võtavad meeletuid summasid ja on ülbed ka veel. Võiks tõesti olla, et ise teeks pisemad asjad ära. Ma ikka mõtet päris maha pole veel matnud, äkki hakkan youtube’i järgi remonditöid õppima või palkan endale mõne õpetaja, nii läheks äkki kiiremini.

See on masendav tõesti, kuidas mingid torusilitajad küsivad umbes advokaadi tunnitasu juba.

Seentest oskan teha ainult seenekastet. Kupatamisega pole ise kunagi tegelenud ja ega ma muid seeni tahagi kui ainult kukeseeni. Väga harva võib kellegi teise tehtud paar pisikest männiriisikat ka süüa.

Sülti pole kunagi teinud, pole isu olnud. Maksakastet pole samuti teinud, sest ei viitsi. Aga mees tegi ja tal õnnestus esimese korraga. Pasteeti aega-ajalt teen.

Kisselli ja munaputru ei tee, pole proovinud, sest mulle isiklikult need eriti ei meeldi. Las mees katsetab, kui tahab. Meil võivad kõik kokata, aga pärast tuleb enda järelt ära koristada:)

Muid siin teemas mainitud asju olen teinud. Ujun kehvasti, aga ujun. Kui vesi on soe ja pole erilist lainet, suudan vähemalt 200 m ujuda. Looduslikus veekogus kaugemale ei tihka, basseinis olen rohkemgi ujunud.

Ah jaa, tantsida ei oska ma üldse ja ei taha ka. Mängin parem pilli.

#4236006:

Ja kas sa hakkad siis kõiki neid asju ise muretsemagi, kui sul neid vaja läheks vaid kord umbes 5-10 aasta jooksul?

Muidugi ma ei hakkaks endale muretsema, ma rendiks. Näiteks olin enda üle väga uhke, et rentisin masina ja õlitasin oma köögi ja suure toa põranda ära. Remondimees soovis sellise lihtsa asja eest 600 eurot saada, mis on täielik ulme minu jaoks. Põhiline aeg läks mööbli kokkulohistamisele ja osade kohtade teipimisele, töömees eeldas, et need asjad on kõik tehtud, enne kui ta tuleb.

Mul soovisid remondimehed saada ühe toa lae värvimise eest 800€. Ilma materjalideta.

Selle peale ma ütlesin, et ups, ma teen selle siis parem ise ära.

Ema tahtis oma kodus maha panna laminaatpõranda. Ühte tuppa. Selle eest küsiti 2000€. Loobus teenusest, ajas vennale tuule alla, vend pani põranda ise maha (ta oskab, oli varemgi teinud, aga ei ela Eestis).

Jah, ma tellin ka endale mõnikord töömehed, nende asjade puhuks, millega tõesti ise hakkama ei saa, näiteks elektrijuhtmete vahetamine või torutööd, vannitoa remont vms kapitaalsem asi. Iluremondi puhul aga küsitakse ulmehindasid, kohati on tunne, et ei taheta teha ja siis pannakse kõrge hind, et ehk siis klient loobub.

#4236032:

#4235980:

See on masendav tõesti, kuidas mingid torusilitajad küsivad umbes advokaadi tunnitasu juba.

Minu meelest see peakski kallim teenus olema kui pläkutavad enamasti mõttetud advokaadid.

Ja miks siis? Oskad põhjendada ka?

Mina ei oska kahjuks ujuda, väga tahaksin, aga minu jaoks on see täielik ulme. Koolis algklassides olid ujumistunnid, aga klassikaaslastele tegi minu oskamatus nii väga nalja, et mind üritati igal võimalikul juhul vee alla lükata, et nö tõestada, et pole hullu midagi. Minu veekartus aga kasvas. Õmmelda ka ei oska, kuidagi ei tõmba.

#4236054:

See sõna on trell. Pole tänu väärt.

Lihtsalt teadmiseks sulle, et inimesed, kes on koolis käinud 30-40 aastat tagasi, ei pruugi teada, et nüüd see sõna tugeva algusega kirjutatakse. Tollal oli õige kirjutada just “drell” tööriista kohta. Kui pole mingit kokkupuudet pärast kooli enam tööriistade maailmaga, siis ei saagi teada. Nipsakuseks pole seega põhjust, saanuks ka lihtsalt ilusti öelda, et eksiti.

#4236129:

Pakkuge veel mingeid oskusi. Midagi peab ju leiduma, mida ma üldse ei oska.

Ennast adekvaatselt hinnata?

#4236162:

Mina olen see kägu, kes drelli trelliks parandas, ja ma olen praegu 57-aastane. Arvuta, millal ma koolis käisin. Haridust ja haritust on vaja lihtalt, vanus ei puutu siin üldse asjasse. Ja tööriistade maailmaga ei ole ka mul mitte mingit pistmist.

Oi kui tubli!

Inglise keelt ei oska nii hästi, kui tahaks. Ja koolis käies ei osanud ma köit mööda saali lakke ronida, see on siiani meeles. (56 olen.) Süüa teha oskan, aga ei viitsi. Käsitööga sama. Remonttöid oskan, oleme mehega kahekesi terve oma maja üles ehitanud. Aga oskamine ja vilumus on eri asjad. Selle, mis minu kobakätes võtab aega tund, teeb mees ära kümne minutiga. Ütleme nii, et olen päris hea lihttööline, midagi vedada või segu teha võin vabalt. Aa, raha teenida ka ei oska.