Esileht Hobinurk Mis põhjusel ei pea sünnipäeva?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 124 )

Teema: Mis põhjusel ei pea sünnipäeva?

Postitas:
Kägu

Pigem kulutan enda peale, kui toidan sugulaste horde. Lähen reisile näiteks. Juhul, kui raha peaks olema.

samas natuke kahju, kui niimoodi on. Ma ei näe seda mitte “hordide toitmisena”, vaid võimalusena kostitada armsaid inimesi oma kenas kodus, veeta nendega aega. Ei pea tingimata sünnipäeval, ilma konkreetse põhjuseta on toredamgi.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina pidasin oma sünnipäeva viimati, kui sain vist 16.
Rohkem ei ole pidanud. Miks? Ma ei tea, ebamugav on. Mulle ei meeldi tööl õnnitlemised ka – kõik kogunevad ritta ja siis suruvad kätt. No nii piinlik on ja tahaks, et see ruttu-ruttu läbi saaks.

Mulle lihtsalt ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, ma ei oska siis kuhugi vaadata ega kuidagi olla. Tahaks ära põgeneda.

Mulle meeldib muidu küll, kui külalised käivad, aga siis ma olen selline pidevalt sibliv võõrustaja. Kannan toitu lauale ja keedan kohvi ja käin ära kogu aeg, kui melu natuke liiga koormavaks läheb.
Aga kui ma olen nö. aukülaline, sünnipäevalaps, siis ma ju ei saa minna pidevalt kööki salatit tooma või kringlit lõikama vms. Siis ma pean kogu õhtu istuma laua otsas ja … issand kui õudne.

Järgmisel aastal saan 50.
Juba praegu mõtlen paanikas, et kuidas seda asja korraldada. Ja kas oleks väga inetu, kui ma oma juubeli vaikselt maha magaks. Ilmselt ei õnnestu ja ma pean ikka ennast kuidagi kokku võtma.
Äkki organiseeriks sel puhul hoopis mingi metsamatka vabas õhus kerge piknikuga. Siis saaks kuidagi selle juubelipeo tavaliseks koosviibimiseks maskeerida ja saaks ise seltskonna sekka ära kaduda … Sest terve õhtu lauas istuda ja pidulikku sõnnipäevalapse nägu teha ma lihtsalt ei suuda.

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina pidasin oma sünnipäeva viimati, kui sain vist 16.

Rohkem ei ole pidanud. Miks? Ma ei tea, ebamugav on. Mulle ei meeldi tööl õnnitlemised ka – kõik kogunevad ritta ja siis suruvad kätt. No nii piinlik on ja tahaks, et see ruttu-ruttu läbi saaks.

Mulle lihtsalt ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, ma ei oska siis kuhugi vaadata ega kuidagi olla. Tahaks ära põgeneda.

Mulle meeldib muidu küll, kui külalised käivad, aga siis ma olen selline pidevalt sibliv võõrustaja. Kannan toitu lauale ja keedan kohvi ja käin ära kogu aeg, kui melu natuke liiga koormavaks läheb.

Aga kui ma olen nö. aukülaline, sünnipäevalaps, siis ma ju ei saa minna pidevalt kööki salatit tooma või kringlit lõikama vms. Siis ma pean kogu õhtu istuma laua otsas ja … issand kui õudne.

Järgmisel aastal saan 50.

Juba praegu mõtlen paanikas, et kuidas seda asja korraldada. Ja kas oleks väga inetu, kui ma oma juubeli vaikselt maha magaks. Ilmselt ei õnnestu ja ma pean ikka ennast kuidagi kokku võtma.

Äkki organiseeriks sel puhul hoopis mingi metsamatka vabas õhus kerge piknikuga. Siis saaks kuidagi selle juubelipeo tavaliseks koosviibimiseks maskeerida ja saaks ise seltskonna sekka ära kaduda … Sest terve õhtu lauas istuda ja pidulikku sõnnipäevalapse nägu teha ma lihtsalt ei suuda.

Miks sa laua otsas pead istuma?

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina pidasin oma sünnipäeva viimati, kui sain vist 16.

Rohkem ei ole pidanud. Miks? Ma ei tea, ebamugav on. Mulle ei meeldi tööl õnnitlemised ka – kõik kogunevad ritta ja siis suruvad kätt. No nii piinlik on ja tahaks, et see ruttu-ruttu läbi saaks.

Mulle lihtsalt ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, ma ei oska siis kuhugi vaadata ega kuidagi olla. Tahaks ära põgeneda.

Mulle meeldib muidu küll, kui külalised käivad, aga siis ma olen selline pidevalt sibliv võõrustaja. Kannan toitu lauale ja keedan kohvi ja käin ära kogu aeg, kui melu natuke liiga koormavaks läheb.

Aga kui ma olen nö. aukülaline, sünnipäevalaps, siis ma ju ei saa minna pidevalt kööki salatit tooma või kringlit lõikama vms. Siis ma pean kogu õhtu istuma laua otsas ja … issand kui õudne.

Järgmisel aastal saan 50.

Juba praegu mõtlen paanikas, et kuidas seda asja korraldada. Ja kas oleks väga inetu, kui ma oma juubeli vaikselt maha magaks. Ilmselt ei õnnestu ja ma pean ikka ennast kuidagi kokku võtma.

Äkki organiseeriks sel puhul hoopis mingi metsamatka vabas õhus kerge piknikuga. Siis saaks kuidagi selle juubelipeo tavaliseks koosviibimiseks maskeerida ja saaks ise seltskonna sekka ära kaduda … Sest terve õhtu lauas istuda ja pidulikku sõnnipäevalapse nägu teha ma lihtsalt ei suuda.

midagi ei pea tegema kui ei taha, mu meelest oled sa piisavalt vana, et otsustada mida sina tahad 🙂

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Järgmisel aastal saan 50. Juba praegu mõtlen paanikas, et kuidas seda asja korraldada. Ja kas oleks väga inetu, kui ma oma juubeli vaikselt maha magaks. Ilmselt ei õnnestu ja ma pean ikka ennast kuidagi kokku võtma.

Meiesuguste, kes koosviibimisi ei armasta, puhul oli see koroona-aegne lockdown küll õnnistus. Ei mingeid üritusi ega kogunemisi. Hea rahulik oli kodus olla.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ikka pean oma sünnipäeva. Aga mitte koos teiste inimestega. Teen endale just sellise kingituse nagu ise tahan. Ei huvita võltsid sünnipäevaõnnitlused, sest nii on kombeks. Või kiiruga kaaratud “kingitused”, sest nii on kombeks. Pidusid pole kunagi armastanud.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina oma sünnipäeva ei pea, küll aga kutsun selleks ajaks mõned külalised. Kõleb ebaloogiliselt, aga nii on. Ma ei taha kingitusi, aga sõpru tahan küll. Üks võimalus neid näha on nad kuskile kutsuda ja välja teha. Miks mitte koju. See 4-5 inimest, keda igal aastal kutsun, ei too kingitusi või kui, siis pudeli veini lauale. Keegi ei õnnitle. Lilli ammugi ei tooda. See on juba 20+ aastat tagasi läbikäidud etapp ja ma ei mõtlegi sellest kui sünnipäevast. Lihtsalt katan sõpradele laua ja kutsun nad külla.

Miks ma siis sünnipäeva ei pea, on see, et ma tõesti ei taha kingitusi. Tähelepanu vastu pole mul midagi, aga pidu on oluliselt parem alati, kui seal ei ole nn peokangelast. Siis sujub jutt laiemalt ja nt erinevalt juubelitest ja pulmapidudest, tuntakse end vabalt ja ei keskenduta vastuvõtjale. Lihtsalt semud koos.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle ei meeldi tööl õnnitlemised ka – kõik kogunevad ritta ja siis suruvad kätt. No nii piinlik on ja tahaks, et see ruttu-ruttu läbi saaks.

Miks sa ei ütle ülemusele ja sekretärile, et sa seda ei soovi? Olen seda teinud neljas töökohas, alati on selle sooviga arvestatud ja keegi isegi ei küsi, miks. Mõnikord on tööle tulles ilmunud üleöö mu lauale lillekimp ja teinekord saadab mõni klient kulleriga pudeli vahuveini või lilled. Kolleegid embama ei kipu ja tööpäev läheb nagu alati. Õigel sünnipäevapäeval võtan ka võimalusel puhkusepäeva. Seda juba mitte töökaaslaste vaid iseenda jaoks. Minu jaoks pole asi selles, et väldiksin tähelepanu, võiksin laual seistes Hamleti monoloogi kasvõi kontormaja fuajees iga päev lugeda. Aga mulle ei meeldi äärmusliku vajaduseta inimesi peale oma mehe ja laste katsuda. Öelda, et ma ei suru kätt ega ammugi ei kallista, aga tulge ikka ja tooge mulle lilli ja firma poolt kingitus, vat see oleks küsimusi tekitav.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kui ma olen nö. aukülaline, sünnipäevalaps, siis ma ju ei saa minna pidevalt kööki salatit tooma või kringlit lõikama vms. Siis ma pean kogu õhtu istuma laua otsas ja … issand kui õudne.

Aga miks sa peaksid oma juubeli pika laua taga korraldama? Mitte, et juubeli pidamine oleks kohustus, aga kuidas see saab ainus idee olla?

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõne lähedase inimesega istuda, midagi head süüa ja veini juua on tore. Aga ma ei mõista neid restorani-juubelipidusid, kuhu mingi kari kokku aetakse.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saan suvel 53 ja ei ole elus kordagi jätnud sünnipäeva pidamata, alati on u 20+ inimest kohal, kusjuures väga palju on selliseid, kes on aastakümneid käinud – õde oma perega, onutütar, 2 klassiõde, 2 ülikoolikaaslast. Nüüd on lisandunud oma laste elukaaslased. Kõik teavad, et ma eriti ei pinguta, süüa on nii palju, kui on, juua tuuakse ise  ka kaasa, suvel oleme õues, teeme grilli, sauna, lobiseme. Juubelid on ikka suured 70-80 inimest bändi ja diskoriga. Samas on selliseid sõbrannasid, kes ei pea sünnipäeva, aga rõõm on neid enda omale kutsuda.

Seega igaühe enda valik – tahab pidada või ei taha.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõne lähedase inimesega istuda, midagi head süüa ja veini juua on tore. Aga ma ei mõista neid restorani-juubelipidusid, kuhu mingi kari kokku aetakse.

Aga kui ma tahan ja need inimesed mulle meeldivad ja mina neile? Muidugi, sina ei peagi seda mõistma.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis põhjusel ei pea inimesed oma sünnipäeva? Lapsepõlves on see ju nii oodatud päev, pidu, sõbrad, kingitused. Kuhu see täiskasvanuna kaob ja oma sünnipäea enam ei peeta?

Mina ei pidanud oma viimatist juubelit, kuna ei soovinud suurt tähelepannu. See oli esmane põhjus. Lihtsalt ei meeldi sellised suured kogunemised paljude külalistega. Teiseks hakkas rahast kahju. Selle raha eest, mis läheks näiteks restoranis korraldatava õhtusöögi või peo jaoks, saan kenasti mõne pisut uhkema reisi omale korraldada. Sest kui kõik oma lähimad sõbrad- tuttavad sünnipäevapeole kutsuksin, oleks inimesi kindlasti 25- 30 ringis. Kingitused mind ei huvita.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõne lähedase inimesega istuda, midagi head süüa ja veini juua on tore. Aga ma ei mõista neid restorani-juubelipidusid, kuhu mingi kari kokku aetakse.

Sest nad on minu “kari” – vennad oma peredega, minu väga toredad töökaaslased, minu mehe sugulased, sõbrad- kõikidega võiksin vabalt luurele minna.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Järgmisel aastal saan 50. Juba praegu mõtlen paanikas, et kuidas seda asja korraldada. Ja kas oleks väga inetu, kui ma oma juubeli vaikselt maha magaks. Ilmselt ei õnnestu ja ma pean ikka ennast kuidagi kokku võtma.

Mine reisile-luksuslikku hotelli, õhtusöök heas restoranis, mõned uued riided korralikust kaubamajast. Mina tegin 40. puhul nii ja super rahul, sugulaste karja toitlustamine ja osade lolli ja korduva jutu kuulamist ei talu, pika laua peod, mida nemad naudivad, ajavad oksele.

 

+5
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mine reisile-luksuslikku hotelli, õhtusöök heas restoranis, mõned uued riided korralikust kaubamajast.

Oleme oma sünnipäevade jm tähtpäevade ajal ka mitu korda reisil käinud. Restoranid ja kaubamajad ei huvita enam ammu, aga põnevad kohad küll. Mingit süümekat sugulaste ees ei tunne, oksele nad meid kindlasti ka ei aja, aga meeldivam on tähistada meile olulisi päevi ikka nii, nagu meile endale sobib. Ja pikalt meelde jääb! Peo korraldamine ei ole küll see, mida ma oma sünnipäeval teha tahaks. Pigem käin  kuskil kaugel maal raftingul või safaril ja istun õhtul mõnes onnis, kui 30 inimesega laua taga.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust ei anna ükski reis ega ilus kleit sellist tunnet, kui ma oma sugulaste ja sõpradega minu 50-sel juubelil tantsu vihtusime. Kokku said minu elus olulised inimesed, kes ei olnud üksteist pikalt näinud, oli äratundmisrõõmu , visati nalja, meenutati vanu aegu. Kes tahtis istus n.ö. pikas lauas, enamik liikusid ringi, rääkisid õues juttu. Mingit lauaotsas istumist ei toiminud, pidu kestis pea hommikuni. Mina olen vist eelmises elus olnud hea inimene, et mind ümbritsevad tõeliselt toredad inimesed, kellega koos pidutsemine puhas rõõm.

+8
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina oma sünnipäeva ei pea, küll aga kutsun selleks ajaks mõned külalised. Kõleb ebaloogiliselt, aga nii on. Ma ei taha kingitusi, aga sõpru tahan küll. Üks võimalus neid näha on nad kuskile kutsuda ja välja teha. Miks mitte koju. See 4-5 inimest, keda igal aastal kutsun, ei too kingitusi või kui, siis pudeli veini lauale. Keegi ei õnnitle. Lilli ammugi ei tooda. See on juba 20+ aastat tagasi läbikäidud etapp ja ma ei mõtlegi sellest kui sünnipäevast. Lihtsalt katan sõpradele laua ja kutsun nad külla.

Miks ma siis sünnipäeva ei pea, on see, et ma tõesti ei taha kingitusi. Tähelepanu vastu pole mul midagi, aga pidu on oluliselt parem alati, kui seal ei ole nn peokangelast. Siis sujub jutt laiemalt ja nt erinevalt juubelitest ja pulmapidudest, tuntakse end vabalt ja ei keskenduta vastuvõtjale. Lihtsalt semud koos.

Kingitused kingitusteks – mina kinkidest ei hooli -, aga see mitteõnnitlemine on küll imelik. Saan aru, et sõbrad ikkagi teavad, et see pidu on su sünnipäevaga seotud. Tulevad sünnipäeva ajal külla, aga õnne ei soovi?

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas teie, kes te ei pea oma sünnipäevi, kas ise teiste sünnipäevadel käite?

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina lihtsalt ei viitsi pidada. Kodus, oma perega muidugi pean, aga pidu ei korralda.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No meie kultuuris peab ju sünnipäevalaps enamasti ise pidu korraldama, teisi toitlustama, pärast koristama ja raha kulutama. Sellepärast ei meeldigi.

+9
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas teie, kes te ei pea oma sünnipäevi, kas ise teiste sünnipäevadel käite?

Kui kutsutakse ja saan minna, siis muidugi lähen. Viin kingituse ja lilled ja küsin alati, kas saan kuidagi abiks olla korraldusel või köögis vms.

Kui ei kutsuta, siis soovin niisama õnne ja ei hakka uurima, et nooo kus ikka pidu saab ja millal.

 

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas teie, kes te ei pea oma sünnipäevi, kas ise teiste sünnipäevadel käite?

Käin ikka ja olen rõõmus, kui kutsutakse. Samas ei eelda sünnipäevalapselt, et kindlasti peab pidu olema. Kui on pidu ja kutsutakse– tore, kui ei, siis mõistan, sest olen ise see, kellele pidu korraldada ei meeldi.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei pea sünnipäevi sugulastega lihtsalt seepärast “et peab”. Paari lähedase sõbraga istume ja ajame juttu/sööme kooki siis kui on vastav tuju.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina oma sünnipäeva ei pea, küll aga kutsun selleks ajaks mõned külalised. Kõleb ebaloogiliselt, aga nii on. Ma ei taha kingitusi, aga sõpru tahan küll. Üks võimalus neid näha on nad kuskile kutsuda ja välja teha. Miks mitte koju. See 4-5 inimest, keda igal aastal kutsun, ei too kingitusi või kui, siis pudeli veini lauale. Keegi ei õnnitle. Lilli ammugi ei tooda. See on juba 20+ aastat tagasi läbikäidud etapp ja ma ei mõtlegi sellest kui sünnipäevast. Lihtsalt katan sõpradele laua ja kutsun nad külla.

Miks ma siis sünnipäeva ei pea, on see, et ma tõesti ei taha kingitusi. Tähelepanu vastu pole mul midagi, aga pidu on oluliselt parem alati, kui seal ei ole nn peokangelast. Siis sujub jutt laiemalt ja nt erinevalt juubelitest ja pulmapidudest, tuntakse end vabalt ja ei keskenduta vastuvõtjale. Lihtsalt semud koos.

Kingitused kingitusteks – mina kinkidest ei hooli -, aga see mitteõnnitlemine on küll imelik. Saan aru, et sõbrad ikkagi teavad, et see pidu on su sünnipäevaga seotud. Tulevad sünnipäeva ajal külla, aga õnne ei soovi?

Ei. Nad soovivad õnne ju niikuinii.
Eriti, kui oleme päeva enne rääkinud.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina oma sünnipäeva ei pea, küll aga kutsun selleks ajaks mõned külalised. Kõleb ebaloogiliselt, aga nii on. Ma ei taha kingitusi, aga sõpru tahan küll. Üks võimalus neid näha on nad kuskile kutsuda ja välja teha. Miks mitte koju. See 4-5 inimest, keda igal aastal kutsun, ei too kingitusi või kui, siis pudeli veini lauale. Keegi ei õnnitle. Lilli ammugi ei tooda. See on juba 20+ aastat tagasi läbikäidud etapp ja ma ei mõtlegi sellest kui sünnipäevast. Lihtsalt katan sõpradele laua ja kutsun nad külla.

Miks ma siis sünnipäeva ei pea, on see, et ma tõesti ei taha kingitusi. Tähelepanu vastu pole mul midagi, aga pidu on oluliselt parem alati, kui seal ei ole nn peokangelast. Siis sujub jutt laiemalt ja nt erinevalt juubelitest ja pulmapidudest, tuntakse end vabalt ja ei keskenduta vastuvõtjale. Lihtsalt semud koos.

Kingitused kingitusteks – mina kinkidest ei hooli -, aga see mitteõnnitlemine on küll imelik. Saan aru, et sõbrad ikkagi teavad, et see pidu on su sünnipäevaga seotud. Tulevad sünnipäeva ajal külla, aga õnne ei soovi?

Ei. Nad soovivad õnne ju niikuinii.
Eriti, kui oleme päeva enne rääkinud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina oma sünnipäeva ei pea, küll aga kutsun selleks ajaks mõned külalised. Kõleb ebaloogiliselt, aga nii on. Ma ei taha kingitusi, aga sõpru tahan küll. Üks võimalus neid näha on nad kuskile kutsuda ja välja teha. Miks mitte koju. See 4-5 inimest, keda igal aastal kutsun, ei too kingitusi või kui, siis pudeli veini lauale. Keegi ei õnnitle. Lilli ammugi ei tooda. See on juba 20+ aastat tagasi läbikäidud etapp ja ma ei mõtlegi sellest kui sünnipäevast. Lihtsalt katan sõpradele laua ja kutsun nad külla.

Miks ma siis sünnipäeva ei pea, on see, et ma tõesti ei taha kingitusi. Tähelepanu vastu pole mul midagi, aga pidu on oluliselt parem alati, kui seal ei ole nn peokangelast. Siis sujub jutt laiemalt ja nt erinevalt juubelitest ja pulmapidudest, tuntakse end vabalt ja ei keskenduta vastuvõtjale. Lihtsalt semud koos.

Kingitused kingitusteks – mina kinkidest ei hooli -, aga see mitteõnnitlemine on küll imelik. Saan aru, et sõbrad ikkagi teavad, et see pidu on su sünnipäevaga seotud. Tulevad sünnipäeva ajal külla, aga õnne ei soovi?

Ei. Nad soovivad õnne ju niikuinii.
Eriti, kui oleme päeva enne rääkinud.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina pidasin oma sünnipäeva viimati, kui sain vist 16.

Rohkem ei ole pidanud. Miks? Ma ei tea, ebamugav on. Mulle ei meeldi tööl õnnitlemised ka – kõik kogunevad ritta ja siis suruvad kätt. No nii piinlik on ja tahaks, et see ruttu-ruttu läbi saaks.

Mulle lihtsalt ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, ma ei oska siis kuhugi vaadata ega kuidagi olla. Tahaks ära põgeneda.

Mulle meeldib muidu küll, kui külalised käivad, aga siis ma olen selline pidevalt sibliv võõrustaja. Kannan toitu lauale ja keedan kohvi ja käin ära kogu aeg, kui melu natuke liiga koormavaks läheb.

Aga kui ma olen nö. aukülaline, sünnipäevalaps, siis ma ju ei saa minna pidevalt kööki salatit tooma või kringlit lõikama vms. Siis ma pean kogu õhtu istuma laua otsas ja … issand kui õudne.

Järgmisel aastal saan 50.

Juba praegu mõtlen paanikas, et kuidas seda asja korraldada. Ja kas oleks väga inetu, kui ma oma juubeli vaikselt maha magaks. Ilmselt ei õnnestu ja ma pean ikka ennast kuidagi kokku võtma.

Äkki organiseeriks sel puhul hoopis mingi metsamatka vabas õhus kerge piknikuga. Siis saaks kuidagi selle juubelipeo tavaliseks koosviibimiseks maskeerida ja saaks ise seltskonna sekka ära kaduda … Sest terve õhtu lauas istuda ja pidulikku sõnnipäevalapse nägu teha ma lihtsalt ei suuda.

Mine lihtsalt pikemale reisile, milles probleem.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina pidasin oma sünnipäeva viimati, kui sain vist 16.

Rohkem ei ole pidanud. Miks? Ma ei tea, ebamugav on. Mulle ei meeldi tööl õnnitlemised ka – kõik kogunevad ritta ja siis suruvad kätt. No nii piinlik on ja tahaks, et see ruttu-ruttu läbi saaks.

Mulle lihtsalt ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, ma ei oska siis kuhugi vaadata ega kuidagi olla. Tahaks ära põgeneda.

Mulle meeldib muidu küll, kui külalised käivad, aga siis ma olen selline pidevalt sibliv võõrustaja. Kannan toitu lauale ja keedan kohvi ja käin ära kogu aeg, kui melu natuke liiga koormavaks läheb.

Aga kui ma olen nö. aukülaline, sünnipäevalaps, siis ma ju ei saa minna pidevalt kööki salatit tooma või kringlit lõikama vms. Siis ma pean kogu õhtu istuma laua otsas ja … issand kui õudne.

Järgmisel aastal saan 50.

Juba praegu mõtlen paanikas, et kuidas seda asja korraldada. Ja kas oleks väga inetu, kui ma oma juubeli vaikselt maha magaks. Ilmselt ei õnnestu ja ma pean ikka ennast kuidagi kokku võtma.

Äkki organiseeriks sel puhul hoopis mingi metsamatka vabas õhus kerge piknikuga. Siis saaks kuidagi selle juubelipeo tavaliseks koosviibimiseks maskeerida ja saaks ise seltskonna sekka ära kaduda … Sest terve õhtu lauas istuda ja pidulikku sõnnipäevalapse nägu teha ma lihtsalt ei suuda.

Mine lihtsalt pikemale reisile, milles probleem.

Hehh, sa lihtsalt ütle teistele, et lähed pikemale reisile, tegelikult magad kodus.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle meeldib mu sünnipäev, aga just sellise päevana, mis mulle meeldib. Mitte nii, et mina kokkan ja valmistan, et külalistel hea oleks. Oot, aga mul pidi ju sünnipäev olema, minul pidi hea olema? Kuna sellist korraldamise peavalu ei taha, siis ei pea.

Ei peagi ju-catering teeb toidud ja katab laua. Kui teenindajaid jooksvalt ei taha, pead näiteks kodus, siis lased pärast ära ka koristada või koristad ise.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 124 )


Esileht Hobinurk Mis põhjusel ei pea sünnipäeva?