Esileht Ilu ja tervis Mis puhul peab end süüdi tundma

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Mis puhul peab end süüdi tundma

Postitas:
Kägu

Või peeglisse vaatama?
Mul on tunne et ma tunnen end kõiges süüdi või vastutavana.
Millistes asjades süü tundmine on õige ja normaalne?
Ja kui palju mõtlete et keegi teine on teil põhjustanud mingi halva asja ehk süüdiatate teda selles? Nt halb lapsepõlv, või mingi hirm on tingitud konkreetselt teisest inimeset või tema pärast?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ah?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teiste inimeste süüdistamine millegi pärast, mida nad on teinud või öelnud või millised nad on olnud, on kõige viljatum ja mõttetum tegevus üldse. Sellest lihtsalt pole mingit kasu. Veelgi enam, kui ma panen mõtetes süü mingi asja pärast, mis minu elus on juhtunud, kellegi teise peale, ketran ma pidevalt neid negatiivseid mõtteid ja kahjustan ennast. Mu elu ei lähe sellest mitte kuidagi paremaks.

Iseenda süüdistamine on sama mõttetu tegevus. Kui ma olen kellelegi põhjustanud ebamugavust või kahju oma käitumisega ja ma teadvustan seda, et minu käitumisel on olnud tema jaoks halvad tagajärjed, siis ma palun siiralt vabandust. Ja see on nüüd juba selle teise inimese asi, kas ta võtab mu vabanduse vastu või jääb mind edasi süüdistama. Mina seda mõjutada ei saa.

Kui aga keegi süüdistab mind milleski, mida ma ise süüks ei pea või ma pole tahtlikult ja teadlikult teinud midagi, et teda kahjustada, lihtsalt elu on nii läinud, siis on see taas tema probleem. Me kõik teeme aeg-ajalt midagi, mis teistele ei meeldi. Inimeste huvid lihtsalt põrkuvad aeg-ajalt ja see on loomulik ja sinna pole miskit parata.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et ma nii loll võisin olla: aasta algupoolest ootasin eriarstidele vastuvõtu aegasid ja sain need alles sügisel. Nüüd kogupauk sots.min, terviseamet, jne tervishoiuteenuse pakkuja vastu.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei süüdista mitte kedagi, sest enamik halbu asju tehakse teadmatusest või lollusest või et ei saada iseendaga hakkama või ei osata elada. Ja eks kõik inimesed teevad vigu ja kuna loodan, et mulle antakse asjad andeks, ei hakka teisi ka süüdistama.

Praegu on mul vist laiskus kõige suurem süü ja see on mul tõesti halb omadus, igasugused asjad kipun ripakile jätma. Eks peab ka aega endale võtma, aga ma tegelen kohati väga suvaliste asjadega, selle asemel et näiteks jalutuskäik teha või huvitavat saadet vaadata. Kui sa aga teed küll asju, siis miks ennast süüdi tunda, ega kõigil ju 24 h päevas, millest kulub juba nagunii suur osa magamisele ära.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Närisin lihakamarat ja nüüd on hambal küljepealt plomm kadunud. Isegi tajusin ohtu, aga niiii maitsev oli. Krt, kas saan nüüd pimesoolepõletiku (sõin plommi vist märkamatult ära) ja hambaarstilt koroona? Tea kumma enne…

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et on õige tunda end süüdi, kui oledki mingi sigadusega hakkama saanud, meelega kellelegi halba teinud vms. Aga ma ise tunnen end igasugustes asjades pidevalt süüdi, kopeerin siia ühe oma varasema postituse:
Süütunne on teatud piirini hea ja mõistlik, aga liigne süütunne võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda. Mul on viimasel ajal jälle planeedi ees süütunne tekkinud (noorena oli ka, aga vahepeal, lapsi kasvatades nihkus fookus mujale). Näiteks tunnen end süüdi, kui autoga sõidan, ükskõik mida mitteesmavajalikku ostan, vannis käin, toitu taldrikule järele jätan, külmkapist midagi halvaks läinut ära viskan jne jne.
Lisaks tunnen end süüdi, et tööl maksimaalselt ei panusta, lastega liiga vähe tegelen, neile ebatervislikku toitu pakun, eakat ema liiga harva külastan, liiga vähe raha heategevusprojektidele annetan, regulaarselt füüsilist trenni ei tee… kui ma sellest siia niimoodi kirjutan, siis saan aru, et ma elangi vist pidevas süütundes. Praegu tunnen end loomulikult süüdi, et millegi kasuliku tegemise asemel siia kirjutan.
Aga mis teha? See ei ole põhjendamata süütunne, teised panustavadki tööl rohkem, seejuures sõidavad jalgrattaga tööle, astudes möödaminnes läbi ökopoest, et osta mahetooteid maitsva ja tervisliku õhtusöögi jaoks, mida nad perega päevasündmustest vesteldes koos söövad. Mina istun autoga õhtusel tipptunnil koju sõites ummikus, sest magasin hommikul sisse ja ei oleks rattaga õigeks ajaks jõudnud, teismelised söövad sel ajal kodus arvutite taga pizzat ja krõpse. Olengi süüdi, laste ja ema ja tööandja ja planeedi ees, ning elan selle süütundega iga päev.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või peeglisse vaatama?

Mul on tunne et ma tunnen end kõiges süüdi või vastutavana.

Millistes asjades süü tundmine on õige ja normaalne?

Ja kui palju mõtlete et keegi teine on teil põhjustanud mingi halva asja ehk süüdiatate teda selles? Nt halb lapsepõlv, või mingi hirm on tingitud konkreetselt teisest inimeset või tema pärast?

Väga katoliiklik maailmavaade, neid õpetatakse maast madalast süütundest nõretama ning lepitust ja lunastust otsima

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Katoliiklik? Seda küll jah vist usklikele räägitakse et Jeesus suri me pattude eest. Seega peabki end tundma süüdi seepärast.
Nüüd läks mu laps aga õppima psühholoogiat. Õpingute käigus saab selgeks kui paljudes asjades ma olen vastutav või põhjustanud mingi mustri. Seega ma olen selles süüdi. Ja ega ma pole ainuke. Paljud vanemad on lastele probleeme põhjustanud.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma lihtsalt ei lase endal selliseid mõtteid mõelda ja kõik, see ajaks mu muidu hulluks, mõtlen asja enda jaoks korra läbi ja siis otsustan, kas saan/suudan võtta ette midagi olukorra muutmiseks või siis hetkel lihtsalt on see olukord nii. Keegi meist ei ela tegelikult sellist täiuslikku musterelu ja me kunagi ei tea, milliste deemonitega see väliselt igatepidi täiuslik inimene enda sees vōitleb.

Sinu toodud näidete põhjal. Autoga enamasti ei sõida, sain selle muutuse sisse viidud ca 5a tagasi aga see on võimalik ka tänu sellele, et töökoht ja lasteaed ja nö keskus on kõik  jalutuskäigu kaugusel. Võiksin tunda end süüdi ka saja asja pärast, miks ma ei sorteeri pakendeid, miks ka vahepeal ei viitsi lastele normaalselt süüa teha ja tellin mingit kiirtoitu või teen kalapulki/pelmeene, miks me tihtipeale ühise laua taga istudes ei söö, vaid diivanil lebos, miks puhta pesu hunnikud vedelevad päevi ja ma ei kujuta ette kuna keegi viimati nt aknaid pesi või kappe sorteeris 🙂

Aga ma ei jaksa ega suuda kõigega tegeleda, tuleb teha valikuid ja näha suuremat pilti. Lapsed on hetkel väikesed ja nõuavad tohutult energiat (vähemalt minu omad), lisaks töölkäimine, lõputud kodutööd ja üleüldine igapäevaolme, mis pere ja lastega kaasneb. Ma ei taha stressata ja tahaks lihtsalt hetke nautida, kui on ilus ilm veel pärast lasteaiapäeva, siis pigem lähen jalutan nendega kusagil looduses ja naudin hetke. Lapsed on pisikesed vaid korra ja ma ei taha veeta oma elu mingis ärevuses ja süütundes tehtud või tegemata asjade suhtes.

Tuleb lihtsalt rohkem prioriteete seada ja  siis nende valikutega rahu teha ja kui midagi hakkab rõhuma siis aeg-ajalt see nimekiri uuesti üle vaadata ja hinnata, kas ja kus on võimalik midagi siis ka muuta. Pärast seda kui suutsin hakata niimoodi mõtlema, siis naudin elu palju rohkem, olen rahulikum ja õnnelikum ja olen suutnud leida seeläbi ka energiat, et mõningaid asju juba ka muuta paremise poole. Koguaeg muretsedes ei jää vot seda jaksu, et päriselt midagi muuta.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes on süüdi ja kas üldse on, et vaktsiinid üles sulasid?
Kas Reps peab tunnistama süüd tehtu pärast.
Kas ema peab tunnistama süüd, kui kasvatas last vitsaga?
Või kas süü tunnistamine on erinev süü tundmisest?
süüd tunnistada saab ka süüd tundmata. Võrreldav nagu vabandamine ilma kahetsuseta.
Ja mida mõeldakse siin sageli soovitatu-vaata peeglisse-all?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väike lapse ja lemmikloomade eest tunnen ennast 100% vastutavana. Kui laps väravast välja läks, kuna postiljon jättis korralikult värava kinni panemata – siis olen mina süüdi, mitte postiljon.  Kui mu koer jäi auto alla, olin mina süüdi, kuna ei märganud õigel ajal, et aialipp loksub.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen inimene, kes palju unustab ja ülepea olen hajameelne. Nii et jah, kui kuskil mingi jama minuga seoses selgub, on mu esimene mõte alati see, et olen süüdi. Kahjuks suuremas osas on mul ka õigus. Olengi midagi unustanud või mitte tähele pannud.

+2
0
Please wait...

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Ilu ja tervis Mis puhul peab end süüdi tundma