Teema: Mis raamat on teid pisarateni liigutanud?

Turgenevi “Mumuu”.

#4147785:

Loe kindlasti. Ja loe kindlasti viimase lehekülje ja viimase lauseni – see võtab kokku kogu raamatu. Lajatab täiega näkku, aga see ongi kogu selle raamatu mõte.

Aitäh! Pean end koguma ja raamatu ette võtma.

#4147899:

Keegi polegi veel vastanud, et algebraõpik või midagi taolist?

Mind on õpik kord pisarateni viinud. Vist 3. klassis õppisin poole vene keele õpiku tähtsad  kastikestes reeglid ja uued sõnad kuulekalt selgeks, sest olin tunnis nii aru saanud, et suur töö tuleb. Töö oli aga vaid paari lehekülje kohta. Mäletan, et väga-väga häiritud olin sellisest valesti mõistmisest ja enesekindlust see kogemus juurde kindlasti ei andnud.

#4147899:

Keegi polegi veel vastanud, et algebraõpik või midagi taolist?

On ju vastatud eespool niimoodi. Sina ei suutnud isegi seda teemat läbi lugeda?

Mitte ükski.

Mina vajan visuaali. Nutan väärtfilmide peale.

#4148029:

Mitte ükski.

Mina vajan visuaali. Nutan väärtfilmide peale.

Kujutlusvõimeta inimene…

Äripäeva rikaste top, Kapo aastaraamat

#4147785:

#4147466:

#4147355:

Mina olen umbes 5-6 korda lugenud Lionel Shriveri romaani Me peame rääkima Kevinist.

Kuigi see raamat on mul pmst peas, nutan iga kord.

PS Film, mis selle raamatu järgi on tehtud, on romaani kõrval nagu hambutu lalin, täiesti mõttetu vaatamine.

Kas sa nutad ema, Kevini või teiste pärast? Ma ei ole lugenud, aga tean filmi. Tahaks lugeda, aga ei taha masendust. Huvitav, mis nurga alt raamat on kirjutatud.

Ma nutan eelkõige Kevini pärast. Ema pärast ka, kuid see raamat on kirjutatud minu arvates ikkagi Kevini nurga alt. Tema isa ja tema õe pärast nutan ka. Raamatu lõpp on hoopis teistsugune kui filmi lõpp – ma mõtlen, et see raamatu lõpp on nii õudne, et seetõttu seda filmisse ei pandud? Loe kindlasti. Ja loe kindlasti viimase lehekülje ja viimase lauseni – see võtab kokku kogu raamatu. Lajatab täiega näkku, aga see ongi kogu selle raamatu mõte.

raamat on ikkagi ema jutustatud, seega ema nurga alt

Lõpetasin pühapäeval Lina Nordquist`i ” Järgnen sulle”.

Kohutavalt ilusasti kirjutatud ja nii vapustavalt kurb. Praegugi tuleb mitte pisar silma vaid nutt peale.

Siiani pole ühtegi uut raamatut suutnud kätte võtta et seda ängi tasakaalustada 🙁

#4149126:

#4148548:

Lugemist armastavale inimesele küll see tekst raske ega tüütu ei ole. Väga kummaline avaldus.

Kummalist pole siin midagi. Loe selle raamatu arvustusi. Tüütuks heietamiseks on pidanud seda raamatut nii mõnedki professionaalsed arvustajad.

ei nõustu üldse. kus sellised arvustused on?

#4148077:

#4148029:

Mitte ükski.

Mina vajan visuaali. Nutan väärtfilmide peale.

Kas sul tõesti raamatuid lugedes ei jookse peas film? ????

Ei.

Harper Lee “Tappa laulurästast” on raamat, mis südamesse läks.

“Me peame rääkima Kevinist” oli tõeline raputus. Esimest korda lugesin, kui mu enda poeg oli 2-aastane ja see ei mõjunud psüühikale üldse hästi, pikka aega otsisin käitumismustrit. Kokkuvõttes jäi mulje, et ema ei saanud midagi teha, mõni inimene sünnibki kurjana. Teist korda lugedes jäi hoopis teine mulje – ema oli sama palju süüdi kui Kevin.

Üks küsimus neile, kes toovad Nõlvaku “Ellujääjat” kui positiivset eeskuju, mida peaks ka täna järgima. Mis täpselt nii positiivne oli – minu meelest sai Nõlvak 7 (8, 9? lugemine läks sassi ja paar tükki unustas ta ka ise mainida, et sündisid) last. Kõik lapsed erinevate meestega, kodu ei olnud, kolistas oma kaasavaraga mööda Eestit ringi ja ootas kogu aeg abi.  Tööd väga teha ei viitsinud, või noh, ei saanud, sest lapsi oli kantseldamiseks nii palju. Lõpuks lasi igalt poolt jalga ilma mingit tänulikkust tundmata, abistajad olid tema arvates muutunud halbadeks inimesteks, keda ta kuidagi positiivselt küll ei meenutanud. Igast külast lahkus siis uue lapsega ja ring hakkas otsast peale.

#4149126:

nii mõnedki professionaalsed arvustajad.

kui film on auhindu saanud, siis enamasti minule see ei meeldi. Ju olen tühine.

Filoloogina, kes luges klassikuid omal ajal kilode kaupa ja kes on lugenud ka enne ja pärast õpinguid, on omal ajal päris tundeliseks läinud Scott Fitzgeraldi raamatuid lugedes.