Teema: Mis saab inimese vara ja kohustustega kui

Linna poolt volitatud sotsiaaltöötaja käib lepinguid lõpetamas, kui inimene viibib hooldekodus ja omaksed puuduvad. Linn maksab inimese hooldekodu arved ja haldab ka lepinguid.

Üldiselt on see kohutavalt kehva olukord igas mõttes. Kui inimene käis varasemalt tööl, siis vist kuni 6 kuud on haiagusleht. Tuleb taodelda ka töövõimetust, kui tegu ei olnnud just pensionäriga. Siis tuleb leida eestkoste läbi sots osakonna, see võtab ka aega, alles siis saab netid ja telefonid kinni panna. Kõik rahad lähevad imimese isiklikust varast, lahutatud abikaasat ei puututa, aga ema- isa, õed- vennad, lapsed, kõik võetakse ette.

Eestkostja võib olla ka kohalik omavalitsus, kui ei leita inimest, kes oleks nõus olema eestkostja. Eestkostjal on õigus teha kohtu poolt määratud ulatuseks toiminguid, kinnisvara müügiks peab taotlema eraldi luba kohtult.

Saab panna asju ysna lihtsalt kinni, minu eks u 7a tagasi sattus làbi õnnetuse haiglasse intensiivi ja koomasse, ma helistasin nö ju eikellegina, teades siis tema vajaminevaid isiklikke andmeid ja sain kõik lepingud kas lõpetada v panna pausile.
Mõni aeg tagasi mu eks suri ja siis taaskord helistasin ja lõpetati järelmaksulepinguid jms.
Firmadel on sellisteks olukordadeks teatud juhised ja ei pea kuid ootama ja asjatult raha maksma, helista ja räägi oma olukord ära. Lihtsam on kohe tegeleda kui lasta asjadel kasvada, surma korral pärib see laps ju kóik need vólad ja lahtised otsad lisaks positiivsele pärandusele.

#3333219:

Mida imet peaks lahutatud naine maksma??

Kommentaar eemaldatud.
3.1. Oodatud on arendav ja konstruktiivne arutelu.

Perekooli Moderaator

#3333244:

#3333219:

#3333086:

Kes maksab tema hooldamise tasud? Oletame, et tegu on nt lahutatud mehega, kas eksnaine on kohustatud maksma?

Mida imet peaks lahutatud naine maksma??

https://www.riigiteataja.ee/akt/1011053

4. peatükk

ABIKAASA ÜLALPIDAMINE

(3) Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Aga ma ei tea, kes maksab kinni koomapatsientide kulud. Sellepärast küsin.

mingit seadust linkides võiks ENNE postitamist üle vaadata, kas asi üldse kehtib enam. sinu pandud link kaotas kehtivuse juba üle 10 a tagasi
Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 26.04.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2009

#3333306:

Paljudes riikides peavad ka eksabikaasad maksma ja hooldama vajadusel

Eestis saab ka nõuda, kui hooldusvajadus tekkis abielu jooksul. Teemaalgataja situatsioonis juhtus midagi pärast abielu lahutamist.

vastan omast kogemustest selle kohta, mis saab siis, kui inimene on pikalt kontaktivõimetuna või koomas haiglas
kuni inimene pole surnud, jooksid kõik tema nimel olevad lepingud edasi ja tuli maksta arveid.
see on ka loomulik, sest kodu on ju alles, (korter)maja köetakse, elekter kulub edasi (külmik ja sügavkülmik töötavad jne)
need lepingud, mis olid otsekorraldustega, nendega probleeme polnud.
elukaaslase korral oli vähemalt endal teada, mis lepingud tema, mis minu nimel, eaka sugulase oli keerulisem: ei teadnud isegi seda, kas on otse- või püsikorraldus või ei.
hakkasin eraldi läbi helistama võimalikke teenusepakkujaid (telia, eesti energia, kohalik veefirma jne). Enamik vastas 1.hooga, et andmekaitseseadus ei luba midagi öelda, ma ei jätnud jonni ja selgitasin uuesti, et üksik vanur on mitmendat kuud reanimatsioonis, tahan infot vaid selle kohta, kas ta on otsekorraldus või ei ja kui pole, siis seni, kuni ta on haiglas, tahaks ise arveid maksta. siis nad vähemalt nõustusid ütlema, kus oli tehtud otsekorraldus, kus mitte. nt veefirmast sain info (varem ei teadnud), et veenumbrid esitab seal majas hoopis ühistu ja anti ühistu raamatupidaja kontakt.
suurim jama oli hoopis selle vanuri dokumentidega, sest poole haiglasoleku jooksul lõppes ka id-kaardi kehtivus, ilma kehtiva dokumendita teda haigla ühest osakonnast teise üle viia ei tahetud, uue dokumendi taotlemiseks/kättesaamiseks oli vaja haiglas uus foto teha, kaasata sots.osakond.

pangalaen. meil oli ostetud eluase abikaasade ühisomandina, mõlemad kaaslaenutaotlejad. sellegipoolest leidis panga klienditeenindustelefonile vastaja, et koomasse sattumine pole põhjus, miks peaks laenumakset edaspidi hakkama minu arvelt võtma, kuigi laenulepingus oli küll punkt, et kui üks ei maksa, võetakse teiselt. ainus “soovitus” oli, et makske vajadusel ise koomas oleva laenuvõtja kontole raha juurde, kui vaja, et siis saab pank laenumakse maha võtta. palju tal hetkel raha seal arvel oli, pidin loomulikult kohvipaksu pealt vaatama. õnneks hakkas pika haiglasoleku jooksul vaikselt tilkuma raha juba ka haigekassalt haigushüvitusena (iga järgnev haigusleht ca kuu) ja see haigushüvitus kuus oli suurem kui otsekorraldusena arvelt minevad laenumakse+komm.maksed kokku, nii et selles suhtes ma pärast enam ei muretsenud.
üllatusena selgus ka, et nn laenukindlustusest, mis laenu võttes kaasale sunniviisiliselt kaela määriti, sellisel juhul, kui ta lihtsalt pikalt haiglas on, pole mingit tolku.
küll aga osutus kasulikuks see, et tavalisse õnnetusjuhtumikindlustusse olime pannud sisse kunagi päevarahad, st iga haiguslehel oldud päeva eest maksis kindlustus mingi summa.

mõned rääkisid eespool lepingute lõpetamisest. ka kõige lootusetumas seisus patsient võib kuu-kahe pärast olla seisus, kus ta juba suudab maailma tajuda, nt mu eakal sugulane pärast kolju murdu ei kuulnud üldse, aga suutis juba telefoniga smse saata ja lugeda, nii et mobiililepingu võib peatada, aga mitte lõpetada.

see eestkostevärgi taotlemine käib kohtu kaudu ja nõuab palju paberimajandust. seda pole mõtet enne teha, kui õnnetusest 2-3 kuud möödas, sest siis alles hakkab selguma, kas on mingit suunda paranemisele või ei. meil õnneks lõppes asi koomast väljatulekuga mõlemal juhul.