Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis saab ühisvarast ühe abikaasa surma korral?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 53 )

Teema: Mis saab ühisvarast ühe abikaasa surma korral?

Postitas:
Kägu

Kui üks abikaasadest sureb, kas siis abielu ajal soetatud ühise kinnisvara teise abikaasa nimele kirjutamiseks piisab surmatõendist või tuleb tingimata algatada pärimine?

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ikka tuleb pärimine algatada.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Alati tuleb pärimine algatada.

Nt teil on küll ühisvara leping, aga kui peaks olema salajane alaealine laps, siis ta pärib oma sundosa ikka. Pärimismenetluse eesmärk on üksiti kinnitada ka seda, et selliseid inimesi pole.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Veel selline küsimus, kas pärimistunnistusele lähevad siis kirja nii abikaasa kui täiskasvanud lapsed või ainult see, kes soovib reaalselt olla pärija? Ja kui lähevad kõik, kas siis peab selle kinnisvara omanikuks panema kirja ka kõik? Isegi, kui täiskasvanud lapsed sellest huvitatud pole?

+1
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esimese ringi seadusjärgsed pärijad ongi lapsed, abikaasa pärib nende kõrvalt. Kui lapsed ei ole pärimisest huvitatud, siis teevad nad notari juures avalduse loobumise kohta. Kas neil lastel on omakorda lapsed? Loobumise korral läheb pärimisõigus edasi lastele.
https://notarlaidvee.ee/seadusjargsed-parijad/

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esimese ringi seadusjärgsed pärijad ongi lapsed, abikaasa pärib nende kõrvalt. Kui lapsed ei ole pärimisest huvitatud, siis teevad nad notari juures avalduse loobumise kohta. Kas neil lastel on omakorda lapsed? Loobumise korral läheb pärimisõigus edasi lastele.

https://notarlaidvee.ee/seadusjargsed-parijad/

Ma saan aru, aga küsin uuesti, kui kinnisvara on lahkunud abikaasa nimel, siis kelle nimele see pärast kirjutatakse – kas kõigi pärijate? Oletame, et tegemist on väikese aiamaaga kusagil x ääremaal, siis ikkagi abikaasa ei saa seda enda nimele kirjutada, vaid see läheb kõigi pärijate nimele? Ja kui lapsed loobuvad, siis nende laste nimele?

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma saan aru, aga küsin uuesti, kui kinnisvara on lahkunud abikaasa nimel, siis kelle nimele see pärast kirjutatakse – kas kõigi pärijate? Oletame, et tegemist on väikese aiamaaga kusagil x ääremaal, siis ikkagi abikaasa ei saa seda enda nimele kirjutada, vaid see läheb kõigi pärijate nimele? Ja kui lapsed loobuvad, siis nende laste nimele?

Mitu võimalikku varianti. Lepite ise kodus enne kokku, Malle saab korteri ja Pille saab suvila. Või siis korter läheb Pillele ja Mallele kaasomandisse (kahepeale). Väiksel aiamaal võib samuti olla üks omanik või mitu omanikku. Ise katsuge kokku leppida.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lepite ise kodus enne kokku, Malle saab korteri ja Pille saab suvila. Või siis korter läheb Pillele ja Mallele kaasomandisse (kahepeale). Väiksel aiamaal võib samuti olla üks omanik või mitu omanikku. Ise katsuge kokku leppida.

Ma seda küsingi, et kui on ainult väike aiamaa jagada, siis kui lapsed loobuvad ühe omaniku (elusoleva vanema) kasuks, siis kas nende asemele tulevad nende laste lapsed ja ikkagi ei jää see ainult abikaasale?

Teine küsimus, et kas korter, mis oli algusest peale selle abikaasa nimel, kes elus on (ja kus ta elab), läheb ka jagamisele (kui ühisvara) või jääb ikka selle abikaasa nimele?

Ja kolmas küsimus, kui suurt rolli mängib see, et pärandaja on tegelikult juba pea 20 aastat surnud?

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sul on targem minna juristi juurde, kui siin postituse postituse järgi uut infot tilgutada.

Kui inimene on 20 a surnud, on pärimine ammu aegunud.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja kolmas küsimus, kui suurt rolli mängib see, et pärandaja on tegelikult juba pea 20 aastat surnud?

???

Enne 2009.a surnud inimese pärand ei lähe automaatselt üle. Aega vormistamiseks oli 10 aastat alates surmast. Palun mine notari juurde, kuhu sa pead nagunii minema.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma seda küsingi, et kui on ainult väike aiamaa jagada, siis kui lapsed loobuvad ühe omaniku (elusoleva vanema) kasuks, siis kas nende asemele tulevad nende laste lapsed ja ikkagi ei jää see ainult abikaasale?

Jah, on tõesti nii. Lapsed ei peaks pärandist loobuma, vaid võtma selle vastu ja siis (soovi korral) eraldi tehinguna selle oma elusolevale vanemale tagasi kinkima.

Teine küsimus, et kas korter, mis oli algusest peale selle abikaasa nimel, kes elus on (ja kus ta elab), läheb ka jagamisele (kui ühisvara) või jääb ikka selle abikaasa nimele?

Jah, läheb ikka jagamisele. Ja mitte ainult korter, vaid ka ellujäänud abikaasa pangaarve nt ja kõik muu päritav.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui inimene on 20 a surnud, on pärimine ammu aegunud.

Et nüüd on parim enne läbi ja kogu asi on hapuks läinud?

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja mitte ainult korter, vaid ka ellujäänud abikaasa pangaarve nt ja kõik muu päritav.

20 aastat hiljem pole enam mingit pangaarvet, need suleti abikaasa poolt ju kohe. Ja järgmisel nädalal lähemegi notarisse, aeg on kinni juba ja pärimiseqa on alustatud. Lihtsalt uurin enne lisainfot, et jõuaks asju selgemaks arutada enne.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida krdit tähendab väljend ‘miski läheb kellegi nimele’? See on mingi naljateema või keegi tõsimeeli kasutab sellist väljendit ja elab samal ajal 21. sajandis?

+9
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida krdit tähendab väljend ‘miski läheb kellegi nimele’? See on mingi naljateema või keegi tõsimeeli kasutab sellist väljendit ja elab samal ajal 21. sajandis?

No hetkel on maa-ameti registris aiamaakese omanikuks märgitud inimene, kes on surnud. Tahaks, et selle asemel oleks elava inimese nimi. Kas see on parem väljendus?

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&url=https://maaelu.postimees.ee/3984791/riik-survestab-parijaid-maamaksu-maksma&ved=2ahUKEwi1jJKX1L73AhUhiIsKHSQtB9cQFnoECAYQAQ&usg=AOvVaw0dZehZW10JX6hWYRJm0LID

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida krdit tähendab väljend ‘miski läheb kellegi nimele’? See on mingi naljateema või keegi tõsimeeli kasutab sellist väljendit ja elab samal ajal 21. sajandis?

No hetkel on maa-ameti registris aiamaakese omanikuks märgitud inimene, kes on surnud. Tahaks, et selle asemel oleks elava inimese nimi. Kas see on parem väljendus?

Omanik on see, kes on kirjas kinnistusregistris. Mitte maakatastris.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Omanik on see, kes on kirjas kinnistusregistris. Mitte maakatastris.

Jah, ma tean. Vahet pole, millisest registrist räägime, igal pool on ju omanikuna sama inimene kirjas. Inimene, kes on pea 20 aastat surnud.

+1
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, ma tean. Vahet pole, millisest registrist räägime, igal pool on ju omanikuna sama inimene kirjas. Inimene, kes on pea 20 aastat surnud.

Mis lollustega te ometi tegelete ning miks pole asjad juba 20 aastat tagasi korda aetud?

+7
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Üldiselt saab nii, et kui on soov pärand ainult abikaasale jätta, siis peavad lapsed pärandist loobuma ja kui lastel on alaealised lapsed, saab mõlema vanema nõusolekul ka nende laste eest loobumise vormistada. Kõik ikka ametlikult notari juures. Alles siis on abikaasa üksinda pärija.
20a vana pärandijuhtumit ei oska kahjuks kommenteerida.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

miks pole asjad juba 20 aastat tagasi korda aetud?

Me arvasime, et meie teine vanem (lahkunu abikaasa) tegi seda, nüüd selgus, et mitte.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui on soov pärand ainult abikaasale jätta, siis peavad lapsed pärandist loobuma ja kui lastel on alaealised lapsed, saab mõlema vanema nõusolekul ka nende laste eest loobumise vormistada.

Lastel on juba täiskasvanud lapsed ja neil omakorda lapsed.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui on soov pärand ainult abikaasale jätta, siis peavad lapsed pärandist loobuma ja kui lastel on alaealised lapsed, saab mõlema vanema nõusolekul ka nende laste eest loobumise vormistada.

Lastel on juba täiskasvanud lapsed ja neil omakorda lapsed.

Siis lähebki edasi neile ja kui nemad ka loobuvad, siis lahkunu õdedele-vendadele.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Üldiselt saab nii, et kui on soov pärand ainult abikaasale jätta, siis peavad lapsed pärandist loobuma ja kui lastel on alaealised lapsed, saab mõlema vanema nõusolekul ka nende laste eest loobumise vormistada. Kõik ikka ametlikult notari juures. Alles siis on abikaasa üksinda pärija.

20a vana pärandijuhtumit ei oska kahjuks kommenteerida.

lihtsam (ja odavam) on, kui selle loobumiste jada asemel lapsed pärandi vastu võtavad ja selle  elusolevale vanemale annavad. selle saab kõik ühe notariskäigu jooksul vormistada. vähemalt meil nii oli.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Üldiselt saab nii, et kui on soov pärand ainult abikaasale jätta, siis peavad lapsed pärandist loobuma ja kui lastel on alaealised lapsed, saab mõlema vanema nõusolekul ka nende laste eest loobumise vormistada. Kõik ikka ametlikult notari juures. Alles siis on abikaasa üksinda pärija.

20a vana pärandijuhtumit ei oska kahjuks kommenteerida.

lihtsam (ja odavam) on, kui selle loobumiste jada asemel lapsed pärandi vastu võtavad ja selle  elusolevale vanemale annavad. selle saab kõik ühe notariskäigu jooksul vormistada. vähemalt meil nii oli.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegemist on siiski pärimisega, mis toimus vana seaduse alusel. Siis käisid asjad täpselt vastupidi – kes ei avaldanud soovi pärida õigel ajal, see oligi ilma. Aga samas oli ka klausel, et sooviavaldust pärida näitas ka see, kui nt potentsiaalne pärija, nt abikaasa korterit/maja kasutama asus ja selle eest hoolitses, kulusid tasus.  Küllap notar oskab seda kõike täpselt seletada. Praeguse seaduse ja loobumiste jadaga pole üldse pistmist.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Veel selline küsimus, kas pärimistunnistusele lähevad siis kirja nii abikaasa kui täiskasvanud lapsed või ainult see, kes soovib reaalselt olla pärija? Ja kui lähevad kõik, kas siis peab selle kinnisvara omanikuks panema kirja ka kõik? Isegi, kui täiskasvanud lapsed sellest huvitatud pole?

Kui sa seadust lugeda ei suuda ja esitad siin nii ABC tasemel kysimusi, siis palun mine notari v juristi juurde ja saad tasu eest nõustatud.

Pärandist loobumine, parandvara jagamise leping — kõik sellised asjad on olemas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esimese ringi seadusjärgsed pärijad ongi lapsed, abikaasa pärib nende kõrvalt. Kui lapsed ei ole pärimisest huvitatud, siis teevad nad notari juures avalduse loobumise kohta. Kas neil lastel on omakorda lapsed? Loobumise korral läheb pärimisõigus edasi lastele.

https://notarlaidvee.ee/seadusjargsed-parijad/

Ma saan aru, aga küsin uuesti, kui kinnisvara on lahkunud abikaasa nimel, siis kelle nimele see pärast kirjutatakse – kas kõigi pärijate? Oletame, et tegemist on väikese aiamaaga kusagil x ääremaal, siis ikkagi abikaasa ei saa seda enda nimele kirjutada, vaid see läheb kõigi pärijate nimele? Ja kui lapsed loobuvad, siis nende laste nimele?

Jumal hoia kui rumal on mõni inimene.

Lapsed loobuvad, seejarel peavad loobuma lapselapsed. Sinu kasuks, vajalik vormistada notariaalne leping. Notariaalsed tehingud, mine notarisse jumal kyll, ilma notarita niikuinii ei saa.

Seejarel saad pärimistunnistuse, mille alusel saad lasta teha Kinnistusregistri kande!!!

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lepite ise kodus enne kokku, Malle saab korteri ja Pille saab suvila. Või siis korter läheb Pillele ja Mallele kaasomandisse (kahepeale). Väiksel aiamaal võib samuti olla üks omanik või mitu omanikku. Ise katsuge kokku leppida.

Ma seda küsingi, et kui on ainult väike aiamaa jagada, siis kui lapsed loobuvad ühe omaniku (elusoleva vanema) kasuks, siis kas nende asemele tulevad nende laste lapsed ja ikkagi ei jää see ainult abikaasale?

Teine küsimus, et kas korter, mis oli algusest peale selle abikaasa nimel, kes elus on (ja kus ta elab), läheb ka jagamisele (kui ühisvara) või jääb ikka selle abikaasa nimele?

Ja kolmas küsimus, kui suurt rolli mängib see, et pärandaja on tegelikult juba pea 20 aastat surnud?

Noh, sel juhul jäta mu eelmised postitused tähelepanuta. Pärimine aegub 10 aastaga. Rong läinud ühesonaga. Ja loobumisõigus on yldse 3 kuud vaid peale pärandaja surma. Peale seda tuleb asju ajada kinkelepingute vms. Aga jah, 20 aastat surmast moodas, pärimised ammu aegunud.

PS. Ja loomulikult on ka sinu nimel olev korter yhisvara nagu surnud abikaasa nimel olev aiamaa. Ehk et korterist 50% oli tegelikult abikaasa surma korral tema pärandvara. See ei loe, kelle nimel on.

Esimese ringi seadusjärgsed pärijad ongi lapsed, abikaasa pärib nende kõrvalt. Kui lapsed ei ole pärimisest huvitatud, siis teevad nad notari juures avalduse loobumise kohta. Kas neil lastel on omakorda lapsed? Loobumise korral läheb pärimisõigus edasi lastele.

https://notarlaidvee.ee/seadusjargsed-parijad/

Ma saan aru, aga küsin uuesti, kui kinnisvara on lahkunud abikaasa nimel, siis kelle nimele see pärast kirjutatakse – kas kõigi pärijate? Oletame, et tegemist on väikese aiamaaga kusagil x ääremaal, siis ikkagi abikaasa ei saa seda enda nimele kirjutada, vaid see läheb kõigi pärijate nimele? Ja kui lapsed loobuvad, siis nende laste nimele?

Jumal hoia kui rumal on mõni inimene.

Lapsed loobuvad, seejarel peavad loobuma lapselapsed. Sinu kasuks, vajalik vormistada notariaalne leping. Notariaalsed tehingud, mine notarisse jumal kyll, ilma notarita niikuinii ei saa.

Seejarel saad pärimistunnistuse, mille alusel saad lasta teha Kinnistusregistri kande!!!

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsed loobuvad, seejarel peavad loobuma lapselapsed. Sinu kasuks, vajalik vormistada notariaalne leping. Notariaalsed tehingud, mine notarisse jumal kyll, ilma notarita niikuinii ei saa.

No lugesid ju, et TA-l ongi juba notari aeg olemas. Ja ilmselt pole kellelgi vaja  millestki loobuda, sest pärimine toimus eelmise seaduse kehtivuse ajal!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 53 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis saab ühisvarast ühe abikaasa surma korral?