Esileht Pereelu ja suhted Mis selliset elust arvata???

Näitan 17 postitust - vahemik 31 kuni 47 (kokku 47 )

Teema: Mis selliset elust arvata???

Postitas:
maiiii

RE: Mis selliset elust arvata???

Minu mehe vanemad jällegi kallavad meie lapse hea ja paremaga pidevalt üle. Mis ei ole hea asi! Kõik mis laps tahab(kasvõi 10x kuus) ostetakse, ning tegemist on ka kallite asjadega. olen üritanud hea ja halvaga, aga ei jõua miski kohale!Kõik mis laps tahab, peab saama, kasvõi xboxid jms (laps viiene)
Samuti hoiaksid nad igal võimalikul minutil last, aga vot mina jälle ei tahaks(on mõned asjad mis ei sobi minu mõttemaailma).
Nii, et ühtepidi on jama ja teistpidi jama:D

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Imelik pere. Seanahavedajaist meheõed võiks ju teie lastele päevad läbi teleka ees seepe vahtides vähemalt karupükse ja sokkegi kududa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Minu mehe vanemad ütlesid kohe algul ära, et nemad lapsi hoidma ei hakka, kuigi ma ei palunudki neil seda teha. Mingit rahalist abi ei osuta nad ka. Kui me midagi neile teeme või nemad meile teevad, siis ainult tasu eest. Selline oli nende soov. Minul on lastelaste sünni hetkel olnud elus vaid ema. Temagi ei aita meid otseselt, kuid on vahel harva andnud võlgu. Kui tuleb ( elab 300km kaugusel), siis ikka toob lastele üht-teist. Lapsi hoidnud ei ole.
Olen seda meelt, et saan nii palju lapsi, kui olen võimeline ise üleval pidama. Hoidmisega sama lugu. Lapsi 4.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Minu ema hoiab lapselast ainult äärmisel vajadusel, rahaliselt aitan pigem mina teda. Ämm elab kaugel, kord-kaks aastas käib külas ja muidugi on laps talle võõras… raha topib küll, kuigi oleme normaalselt hakkamasaavad inimesed.
Vanaisasid meil enam ei ole 🙁

Ei pea vanemad aitama oma täiskasvanud lapsi. Võivad, aga ei pea.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Kuna minu laps on mu ema ainus lapselaps, siis tahab ta temaga väga tegeleda.
Kahjuks on ema tervis vilets ja kaua ta lapsega olla ei jaksa, aga pool päeva hoiab küll hea meelega.
Eriti meeldib talle lapsega jalutamas käia, siis vaatavad koos merd, rohukõrsi või kive 🙂 toidavad parte jne
Teeb neid sööke, mida laps armastab ja ostab talle maiustusi ja kingitusi.
Ämm last ei hoia, tal on teisigi lapselapsi ( tütarde omad).

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

[small]sirtsu11 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mugavad õekesed ,kes elavad ema isa kulul.Meie kodus ei lubatud nii elada. 31 aastaselt elada ema isa kukil,kummaline. Ma arvan,et viga on siiski vanemates,kes tütrekestelt midagi ei nõua. ÜKSKI TÖÖ EI KÕLBA…ja kodus vanemate seljas kõlbab istuda,vot huvitavad vanemad??? Mina ei suhtleks sellise äia ja ämmaga .[/tsitaat] Ise küsin, ise vastan… kirjastiil jääb samaks.

Mida arvata inimesest, kes kiitleb, et mees teenib 4500 eurot kätte ja kurdab, et mehe pensionäridest vanemad ei toeta rahaliselt?

Please wait...
Postitas:
chillout

RE: Mis selliset elust arvata???

Kadedus on haigus ja selle peaks eos välja juurima;)

Sina ela oma elu omade tõekspidamiste järgi ja teiste rahakott jäta rahule!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Eriline nahhaal ikka. Keegi ei pea sulle, täiskasvanud inimesele, midagi niisama andma. Tee ise tööd ja teeni raha ja jäta vanainimesed (ja teised sugulased) rahule.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Asi pole ju ülalpidamises,minu ema ja ise on mõlemad pensionil ja püüavad ikka natuke aidata,Ostavad lastele aju ja vahest rideid.[/tsitaat]

Ma ei kujuta ette, kui halvas seisus ma peaks omadega olema, et lasta pensionäridest vanematel endale raha anda või lastele riideid osta. Minu ema käib küll veel tööl, aga teenib vähem kui mina, pean loomulikuks, et kuna tema on mind 18 aastat ülal pidanud, aitan nüüd, täiskasvanuna, mina hoopis teda.

Please wait...
Postitas:
Agne74

RE: Mis selliset elust arvata???

Minule ostab isa süüa, las ta siis ostab , kui tahab(odavalt), ise ma raiskaks. Ostan vaid lehmapiima talust. Oma grupi raha kogun…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Meil on nii, et mõlemad vanemad toetavad. Ämm on minu põhiline tugi lastehoiul, kuna oleme kogu aeg elanud samas linnas ja nüüd viimased paar aastat suisa üksteisest vaid veerand tunni kaugusel, siis on see ka logistiliselt väga lihtne. Põhiline ikkagi on see, et mul on lihstalt niivõrd tore ämm (jah, mina olen siis see õnnelik, kelle näol ämm omale tütre sai ja mina ämma näol justkui teise ema) ning lisaks on ta tõeliselt supervanaema ja väga hea meelega hoiab lapsi ja tahab nendega koos olla, ka lapsed väga tahavad vanemaga olla, nii et meil on selles mõttes väga hästi, et keegi ei kasuta kedagi ära, vaid kõik osapooled on rahul ja rõõmsad. Ja vanaisa on tihti ära kodust, kuid samamoodi väga hea meelega hoiab ja vaatab, kui tal selleks võimalus on.
Mu enda vanemad elavad paraku Eesti teises otsas, seega me ei näe just eriti tihti, aga nende juures me veedame alati jõulud ja viimased suved, mis ma olen kodune olnud, sest teine laps veel väike, olen lastega enamuse suvest vanemate juures maal elanud ja nii saavad lapsed siiski ka teiste vanavanematega just suvel palju koos olla.
Mis materiaalsesse poolesse puutub, siis jah, tunnen minagi, et täiskasvanud pereinimesena peaks kõigega ise hakkama saama, aga kuna minu vanematel läheb rahalises mõttes hetkel tunduvalt paremini, kui meil endal, siis olen neilt saanud ka rahalist abi. Ei, ma ei ole ise küsinud, sest mul oleks imelik seda teha, aga ma ei ole ka keeldunud abi vastu võtmast, olen alati tänulik olnud ja nad teavad, et see läheb õigesse kohta, ehk siis ma ei larista niisama seda ära, vaid eelkõige läheb see nende oma lastelaste peale ja nö mittesihtotstarbelised summad kasutan ka pere ja kodu jaoks väga säästlikult ja otstarbekalt läbimõeldult. Ja loomulikult vanemate juures olles aitan igatepidi kõikides töödes, kus vaja ja võimalik, samuti ka ämma – äia puhul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Ma pakun, et teemaalgataja probleem ei ole otseselt rahas vaid pigem erinevas suhtumises lastesse. Võid lohutada ennast sellega, et mehe vanemad on kindlasti palju uhkemad oma ise hakkamasaava poja üle kui tütarde üle. See ongi nii, et mõned on abivajajad ja saavadki kahjuks rohkem tähelepanu kui need kes ise hakkama saavad. Ebaõiglane küll aga mis teha. Ole sellest üle ja ära kibestu. Teed ainult enda elu raskemaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

Mina saan teemaalgatajast aru, sest meil on mingis mõttes analoogne probleem. Mehe vanemad elavad meist u 20-30minjalutamis maa kaugusel. Mehel veel üks õde ja sellel omakorda 6 aastane poeg (nemad elavad koos mehe vanematega).Minu mehe eme ema kasvatab praktililselt selle õe last ja annab ka saamatule mehe emale oma osa pensionist (õde ise jummala ülbe ja jagab koguaeg vara ja on väga tige nii mehe ema kui õde kui vanavanema meile külla tahab tulla) Mehe ema ema õnneks kohtleb kõiki võrdselt ja kuradb mulle telefonis tihti kui saamtud on ta tütar ja tütretütar (elavad võlgadesse). Mehe ema jaoks on tütar laps endiselt, kuid poeg ja tema lapsed pole keegi.
Meie teenime ise ja saame hakkama, raske ta on aga saame hakkame (minu lapsi ei hoia keegi-kuigi nt.vahel oleks hädasti vaja ka endal arstile minna)

Please wait...
Postitas:
Venice

RE: Mis selliset elust arvata???

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Palju aitavad Teid just mehe vanemad. Kas aitavad rahaliselt,või hoiavad lapsi?
Minul küll eriti ei taha nemad lastega tegeleda. Ei aita rahaliselt ja ka hoida ei taheta eriti lapsi,lapsed 4 aastased . Rahaliselt ka mitte,kuigi mõlemad käivad tööl ja saavad pensioni. Aga samas näiteks on mehel õed kes on mõlemad vanatüdrukud ja elavad vanemate juures(31 aastased),neid nagu aidatekse ja elavad ema isa kulul,kumbki tööl ei käi. Mis te sellisest elust arvate? [/tsitaat]
Äkki neil on midagi Sinu vastu, et nad seda ei tee?
Mul oli eriti raske olukord kui lapse sünnitasin. Ämm(oli just pensionile läinud) ja mu isa(ärimees) kukkusid kaklema, kes last saab enda juurde hoida. Asi läks ikka väga jamaks, sest 2 last pold mul kusagilt võtta. Mu isa tegi minuga diili, et kui teen 1 lapse veel, maksab ta kõik lapse kulud kuni 18.a., et ikka kõigile jaguks:)Nii nad omavahel vaidlesid, mõlemad superinimesed.Tänu 3-le erinevale kasvatusmeetodile: oma kodu+minu isa koos elukaaslasega+ämm, sai lapsest varakult intelligent, kes oli oma arengust ikka kõvasti ees.
Mis puutub rahasse, siis pole elus raha vastu võtnud. Alates 13. ei ole kelleltki raha vastu võtnud. Kui oli häda käes, siis laenasin oma isalt. Mitte, et ta seda soosis, vaid mul oleks lihtsalt häbi olnud võtta täisealisena abi vastu.
Kui mõlema vanemad tegid kodust toitu-seljankat, pirukaid räime, siis jah, heameelega.

Please wait...
Postitas:
Alyxandra

RE: Mis selliset elust arvata???

Ikka eriti head lorud, ise ikka käite tööl või? Milleks on teil vaja veel vanematelt raha välja pressida, kas ise ei saa hakkama või? Kas nad pole juba oma rolli täitnud ja võiks juba ise otsustada kuhu oma raha panna?

Please wait...
Postitas:
Alyxandra

RE: Mis selliset elust arvata???

Ikka eriti head lorud, ise ikka käite tööl või? Milleks on teil vaja veel vanematelt raha välja pressida, kas ise ei saa hakkama või? Kas nad pole juba oma rolli täitnud ja võiks juba ise otsustada kuhu oma raha panna?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mis selliset elust arvata???

See on selline nii ja naa küsimus.
Meil on ka niimoodi, et vanavanematele on justkui üks laps ja tema lapsed olulisemad kui teised. Ja mehe väitel on 1 lastest olnud terve elu olnud eelisolukorras, nüüd on see lihtsalt loogiline jätk.

Raha ma ei taha kelleltki, pigem oleksin valmis vanemaid toetama, aga nad saavad ise suurepäraselt hakkama. Vanavanemad elavad 100 ja 180 km kaugusel meist, kõik on pensionärid. Ühtesid huvitavad lapselapsed ja teisi niiväga mitte…ehk siis see vanaema, keda huvitavad vaid ühe lapse lapsed, temal oleks suht lihtne meile külla tulla, aga vat ei tule. Teisel on kehvem tulla (peab sõitma mitme bussiga), kuid tema käib meil sageli külas ja on alati lastelaste jaoks olemas. Pigem on mul sellest kahju, et lapsed kutsuvad teist vanaema tädiks ja ei tunne teda, ilmselt ei saa ka tundma.

Teemaalgatajal on natuke aga kadeduseuss hinges, ja vahepeale tuleb ikka se va raha ja mammona. Mina tahaksin vanaema aega natuke, aga vat ei jagu…ja pole midagi teha, olen juba harjunud. Lapsed ka juba suuremad ja hoidmise vajadus jääb iga päevaga väiksemaks (lapsed saavad 5.a, kaksikud).

Please wait...
Näitan 17 postitust - vahemik 31 kuni 47 (kokku 47 )


Esileht Pereelu ja suhted Mis selliset elust arvata???

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.