Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis siis saab

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Mis siis saab

Postitas:
Kägu

Mis saab, kui mitte keegi pärijatest ei taha algatada pärimismenetlust? Omavahel ei suhelda ja teatavasti menetluse algatamine ka maksab ja miks keegi peaks üksi tahtma maksta.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Midagi ei saa, elate samamoodi edasi.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis saab, kui mitte keegi pärijatest ei taha algatada pärimismenetlust? Omavahel ei suhelda ja teatavasti menetluse algatamine ka maksab ja miks keegi peaks üksi tahtma maksta.

Riigile läheb ja kõik need asjad, mis kuuluvad pärandisse, tuleb riigile anda.

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Midagi ei saa, aga kui on võlad, siis saab pärimismenetlust alustada ka võlausaldaja ja kui inventuuri ei tehta – maksavad pärijad ise võlad kinni.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Huviline

Midagi ei saa, elate samamoodi edasi.

Miks sa levitad valeinfot?

Mina nt ignoreerisin enda teadmata “isa” (panen selle nimelt jutumärkidesse, kuna ta oli vaid mu eostaja) surmajärgselt igasugu pärimistoiminguid ja sain aasta hiljem teada, et olen pärinud võimsate intressidega väikelaenud.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pärandit eraldi “vastu võtma” ei peagi…kui pärija(d) pole 3kuu jooksul teatanud, et LOOBUVAD pärandist, loetakse vastu võetuks.

Koos võlgade ja muuga.

Selline on seadus juba aastaid, enne seda tli tõesti just pärandi vastuvõtmise soovist teatada, nüüd mitte. Seega kui pärandit ei soovi, tuleb kindlasti loobuda. Siis läheb järgmisele…kui ka see loobub, siis viimaks riigile.

 

 

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA. Ma pole kursis isa varadega, ega ka sellega, et kas on võlgasid. Ainult selle sain teada omal käel uurimisega, et ta on paar aastat tagasi oma kodu praktiliselt võõrale inimesele andnud. Sellest võib nagu üsna järeldada, et ta on ehk kõik laiali juba jaotanud ja polnud plaaniski laste peale mõelda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga võib-olla siis nii tegigi, et varad jagas võõrastele ja lastele jättis võlad.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA. Ma pole kursis isa varadega, ega ka sellega, et kas on võlgasid. Ainult selle sain teada omal käel uurimisega, et ta on paar aastat tagasi oma kodu praktiliselt võõrale inimesele andnud. Sellest võib nagu üsna järeldada, et ta on ehk kõik laiali juba jaotanud ja polnud plaaniski laste peale mõelda.

Kui sa pole kursis, siis ma heaga soovitan algatada pärismismenetlus. See ei maksa hingehinda ja vähemalt ei oota sind ja su lapsi tulevikus halb üllatus. Mina ei oleks ka eales arvanud, et mu isa mulle sellise kingituse jätab pärast surma. Kasvõi tühine teleka, telefoni, aruvit järelmaks võib sulle kaela tulla. Sa ei tea seda.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pärandit eraldi “vastu võtma” ei peagi…kui pärija(d) pole 3kuu jooksul teatanud, et LOOBUVAD pärandist, loetakse vastu võetuks.

Koos võlgade ja muuga.

Selline on seadus juba aastaid, enne seda tli tõesti just pärandi vastuvõtmise soovist teatada, nüüd mitte. Seega kui pärandit ei soovi, tuleb kindlasti loobuda. Siis läheb järgmisele…kui ka see loobub, siis viimaks riigile.

Kas sa ei oska lugeda? TA küsis pärimismenetluse algatamise kohta.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Midagi ei saa, elate samamoodi edasi.

Miks sa levitad valeinfot?

Mina nt ignoreerisin enda teadmata “isa” (panen selle nimelt jutumärkidesse, kuna ta oli vaid mu eostaja) surmajärgselt igasugu pärimistoiminguid ja sain aasta hiljem teada, et olen pärinud võimsate intressidega väikelaenud.

Aga kuhu need laenusummad kadusid, et need olid selle “isa” ära kulutatud juba?

0
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis saab, kui mitte keegi pärijatest ei taha algatada pärimismenetlust? Omavahel ei suhelda ja teatavasti menetluse algatamine ka maksab ja miks keegi peaks üksi tahtma maksta.

Riigile läheb ja kõik need asjad, mis kuuluvad pärandisse, tuleb riigile anda.

selleks tuleb vast ikka loobuda?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa ei oska lugeda? TA küsis pärimismenetluse algatamise kohta.

Pärandist ei saa vist loobuda pärimismenetlust alustamata?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saab vist ikka. Mees ja mehe ema käisid lihtsalt notaris ja tegid avalduse loobumise kohta kohe, kui inimene oli maetud. Menetluse algatas millalgi pärija ja nendesse see enam ei puutunud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa ei oska lugeda? TA küsis pärimismenetluse algatamise kohta.

Loomulikult saan.

Ja vastasin. Ei, ei pea pärandit “vastu võtma” st ei pea andma teada, et soovid pärida, ei pea pärimismenetlust algatama. Kui pole loobunud, oled pärija. Isegi kui ei algata pärimismenetlust, oled saanud (kui neid on) võlad.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastused on põhiliselt sellele, kes arvas, et elad edasi, midagi ei juhtu kui ei algata pärimismenetlust.

Talle vastatigi, et ei ela nagu enne, kui pole kindel, et ei saa võlgasid, laene…kogunevad surnu eluaseme eest endiselt tasumata arved jne…kõik ootavad pärijat. Ja pärija sa oled ka pärimismenetlust algatamata. Kui seda jama ei taha, on mõistlik algatada ja

a)tellida pärandvara inventuur

või

b) looduda pärandist

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastused on põhiliselt sellele, kes arvas, et elad edasi, midagi ei juhtu kui ei algata pärimismenetlust.

Talle vastatigi, et ei ela nagu enne, kui pole kindel, et ei saa võlgasid, laene…kogunevad surnu eluaseme eest endiselt tasumata arved jne…kõik ootavad pärijat. Ja pärija sa oled ka pärimismenetlust algatamata. Kui seda jama ei taha, on mõistlik algatada ja

a)tellida pärandvara inventuur

või

b) looduda pärandist

Kas ka peale inventuuri saab ikkagi loobuda? Minu jaoks see ongi kõik nii kummaline, et miks peaks kohe automaatselt loobuma, kui pole midagi teadagi. Ainult see, et inimene on nüüd surnud. Kui kaua notari uurimine üldse aega võtab ja kas siis lõpuks enam jõuabki ajaliselt loobuda? Samas kui on kellelgi see info, kes on teadlik võlgadest, miks see inimene pole midagi alustanud. Kas nüüd saan õigesti aru, et loobuda on võimalik ka nii, et üldse ei alustagi pärimismenetlust, st keegi teistest pärijatest ei saa ka midagi teada ja menetlust pole ikkagi alustatud?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastused on põhiliselt sellele, kes arvas, et elad edasi, midagi ei juhtu kui ei algata pärimismenetlust.

Talle vastatigi, et ei ela nagu enne, kui pole kindel, et ei saa võlgasid, laene…kogunevad surnu eluaseme eest endiselt tasumata arved jne…kõik ootavad pärijat. Ja pärija sa oled ka pärimismenetlust algatamata. Kui seda jama ei taha, on mõistlik algatada ja

a)tellida pärandvara inventuur

või

b) looduda pärandist

Kas ka peale inventuuri saab ikkagi loobuda? Minu jaoks see ongi kõik nii kummaline, et miks peaks kohe automaatselt loobuma, kui pole midagi teadagi. Ainult see, et inimene on nüüd surnud. Kui kaua notari uurimine üldse aega võtab ja kas siis lõpuks enam jõuabki ajaliselt loobuda? Samas kui on kellelgi see info, kes on teadlik võlgadest, miks see inimene pole midagi alustanud. Kas nüüd saan õigesti aru, et loobuda on võimalik ka nii, et üldse ei alustagi pärimismenetlust, st keegi teistest pärijatest ei saa ka midagi teada ja menetlust pole ikkagi alustatud? Minu meelest mingigi info võiks ikka pärijatele ilma rahata ka kättesaadav olla. Ehk on kellegi nimele tehtud testament , aga keegi ei tea sellest või oletame, et see teab, kelle nimele on tehtud, aga pole viitsinud asju ajada veel. Milleks siis lasta teha nii, et tuleb teine alustama menetlust oma kuludega.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastused on põhiliselt sellele, kes arvas, et elad edasi, midagi ei juhtu kui ei algata pärimismenetlust.

Talle vastatigi, et ei ela nagu enne, kui pole kindel, et ei saa võlgasid, laene…kogunevad surnu eluaseme eest endiselt tasumata arved jne…kõik ootavad pärijat. Ja pärija sa oled ka pärimismenetlust algatamata. Kui seda jama ei taha, on mõistlik algatada ja

a)tellida pärandvara inventuur

või

b) looduda pärandist

Kas ka peale inventuuri saab ikkagi loobuda? Minu jaoks see ongi kõik nii kummaline, et miks peaks kohe automaatselt loobuma, kui pole midagi teadagi. Ainult see, et inimene on nüüd surnud. Kui kaua notari uurimine üldse aega võtab ja kas siis lõpuks enam jõuabki ajaliselt loobuda? Samas kui on kellelgi see info, kes on teadlik võlgadest, miks see inimene pole midagi alustanud. Kas nüüd saan õigesti aru, et loobuda on võimalik ka nii, et üldse ei alustagi pärimismenetlust, st keegi teistest pärijatest ei saa ka midagi teada ja menetlust pole ikkagi alustatud?

Inventuur ongi selline, notar laseb surnu inimese andmed registritest läbi, kas tema nimel on kinnisvara, osalused ärides, siis pangad annavad kontoseisud jne. Ega mingeid telekaid ja sellist nö vallasvara notar ei teagi. Kiirlaenuvõlgade kohta ei teagi, kui on maksehäired, siis jah on see registris olemas. Ühesõnaga kui inimesel kinnisvara ei ole, siis polegi midagi suurt pärida.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastused on põhiliselt sellele, kes arvas, et elad edasi, midagi ei juhtu kui ei algata pärimismenetlust.

Talle vastatigi, et ei ela nagu enne, kui pole kindel, et ei saa võlgasid, laene…kogunevad surnu eluaseme eest endiselt tasumata arved jne…kõik ootavad pärijat. Ja pärija sa oled ka pärimismenetlust algatamata. Kui seda jama ei taha, on mõistlik algatada ja

a)tellida pärandvara inventuur

või

b) looduda pärandist

Kas ka peale inventuuri saab ikkagi loobuda? Minu jaoks see ongi kõik nii kummaline, et miks peaks kohe automaatselt loobuma, kui pole midagi teadagi. Ainult see, et inimene on nüüd surnud. Kui kaua notari uurimine üldse aega võtab ja kas siis lõpuks enam jõuabki ajaliselt loobuda? Samas kui on kellelgi see info, kes on teadlik võlgadest, miks see inimene pole midagi alustanud. Kas nüüd saan õigesti aru, et loobuda on võimalik ka nii, et üldse ei alustagi pärimismenetlust, st keegi teistest pärijatest ei saa ka midagi teada ja menetlust pole ikkagi alustatud?

Enne inventuuri ei saagi loobuda, loobumise alustamiseks tuleb teha enne inventuur ja siis loobuda.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastused on põhiliselt sellele, kes arvas, et elad edasi, midagi ei juhtu kui ei algata pärimismenetlust.

Talle vastatigi, et ei ela nagu enne, kui pole kindel, et ei saa võlgasid, laene…kogunevad surnu eluaseme eest endiselt tasumata arved jne…kõik ootavad pärijat. Ja pärija sa oled ka pärimismenetlust algatamata. Kui seda jama ei taha, on mõistlik algatada ja

a)tellida pärandvara inventuur

või

b) looduda pärandist

Kas ka peale inventuuri saab ikkagi loobuda? Minu jaoks see ongi kõik nii kummaline, et miks peaks kohe automaatselt loobuma, kui pole midagi teadagi. Ainult see, et inimene on nüüd surnud. Kui kaua notari uurimine üldse aega võtab ja kas siis lõpuks enam jõuabki ajaliselt loobuda? Samas kui on kellelgi see info, kes on teadlik võlgadest, miks see inimene pole midagi alustanud. Kas nüüd saan õigesti aru, et loobuda on võimalik ka nii, et üldse ei alustagi pärimismenetlust, st keegi teistest pärijatest ei saa ka midagi teada ja menetlust pole ikkagi alustatud?

Enne inventuuri ei saagi loobuda, loobumise alustamiseks tuleb teha enne inventuur ja siis loobuda.

Ikka peaks saama, kui on rohkem pärijaid kui üks. Näiteks vennad või õed.
Aga siin on lahti kõik kirjutatud https://www.juristaitab.ee/et/parimismenetluse-labiviimine/kuidas-toimub-parandist-loobumine

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastused on põhiliselt sellele, kes arvas, et elad edasi, midagi ei juhtu kui ei algata pärimismenetlust.

Talle vastatigi, et ei ela nagu enne, kui pole kindel, et ei saa võlgasid, laene…kogunevad surnu eluaseme eest endiselt tasumata arved jne…kõik ootavad pärijat. Ja pärija sa oled ka pärimismenetlust algatamata. Kui seda jama ei taha, on mõistlik algatada ja

a)tellida pärandvara inventuur

või

b) looduda pärandist

Kas ka peale inventuuri saab ikkagi loobuda? Minu jaoks see ongi kõik nii kummaline, et miks peaks kohe automaatselt loobuma, kui pole midagi teadagi. Ainult see, et inimene on nüüd surnud. Kui kaua notari uurimine üldse aega võtab ja kas siis lõpuks enam jõuabki ajaliselt loobuda? Samas kui on kellelgi see info, kes on teadlik võlgadest, miks see inimene pole midagi alustanud. Kas nüüd saan õigesti aru, et loobuda on võimalik ka nii, et üldse ei alustagi pärimismenetlust, st keegi teistest pärijatest ei saa ka midagi teada ja menetlust pole ikkagi alustatud?

Enne inventuuri ei saagi loobuda, loobumise alustamiseks tuleb teha enne inventuur ja siis loobuda.

Ikka peaks saama, kui on rohkem pärijaid kui üks. Näiteks vennad või õed.

Aga siin on lahti kõik kirjutatud https://www.juristaitab.ee/et/parimismenetluse-labiviimine/kuidas-toimub-parandist-loobumine

Ei saa, meie alustasime koos vennaga pärandvara inventuuri ja loobusime seejärel.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loobuda saab loomulikult ka inventuurita

st

pärimisest teada saamisest enne 3k möödumist saab loobuda. Isegi siis, kui tead, et oodata on mitte võlgu vaid vara, ikka võib inimene loobuda, keegi ei saa sundida pärandit vastu võtma.

St otsus, kas võtan pärandi vastu või loobun, see on inimese enda otsus.

Inventuuri nõuda on mõistlik, kui ei tea pärandvara olukorda ehk siis pärandi saaja ei tea (täpselt) pärandajast, kuidas elas, mis vara omab kui üldse, kas on võlgu jne-et mitte pärida hunnikut laene, võlgu jne. NB! alaealise pärija kaitseks n on inventuur lausa hädavajalik.

Ehk siis

LOOBUDA võib kohe või  kui olla ebakindel pärimises, siis nõuda inventuuri. Kui on selge, et pärandvarast ei jätku nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus neid ise tasuma, on ta kohustatud viivitamata esitama kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

Väga arusaadav lugemine on

https://www.juristaitab.ee/et/parimismenetluse-labiviimine/kuidas-toimub-parandist-loobumine

ja

https://www.juristaitab.ee/et/parimismenetluse-labiviimine/mida-kujutab-endast-parandvara-inventuur

Seal on veel häid juhiseid
https://www.juristaitab.ee/et/parimismenetluse-labiviimine/mida-teha-kui-volad-uletavad-varasid

jne jne

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No selle pärandiga on see teema vist ka, kui ei võta vastu, siis kes matab? Tavaliselt inimesel on mingi raha pangaarvel, pension vms, siis selle raha eest saab teda matta. Loobudes pärandist tuleb loobuda ka sellest rahast.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult loobud pärandist loobudes kõigest, sh ka pangaarvest.
Aga matusetoetuse saab see, kes matab. Olgu ta pärija või mitte pärija.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No selle pärandiga on see teema vist ka, kui ei võta vastu, siis kes matab? Tavaliselt inimesel on mingi raha pangaarvel, pension vms, siis selle raha eest saab teda matta. Loobudes pärandist tuleb loobuda ka sellest rahast.

miks see teema peaks olema? Kadunuke maetakse enne ikka maha kui vara jagamiseks läheb.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No selle pärandiga on see teema vist ka, kui ei võta vastu, siis kes matab? Tavaliselt inimesel on mingi raha pangaarvel, pension vms, siis selle raha eest saab teda matta. Loobudes pärandist tuleb loobuda ka sellest rahast.

miks see teema peaks olema? Kadunuke maetakse enne ikka maha kui vara jagamiseks läheb.

Ei pruugita matta, kui see, kes selle toimingu enda peale võttis, selle pooleli jätab. Näiteks kui jätab tuhaurni kuskile ripakile ja kuuldud küll, et kuidas urnid aastaid kuskil seisavad ilma, et oleks maha maetud ja teistele lastele mingit võimalust ka pole antud. Üks lihtsalt on agar ja ogar ja üritab teised kõik välja puksida ja eemal hoida. Võiks ka selle kohta seadus olla, et igaüks ei saa ikka matust korraldada ja vaid ainuisikuliselt otsustada, et kuhu maetakse.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina käisin kuu tagasi notaris pärimismenetlust algatamas. Öeldi, et kui ei algata, läheb 3 kuud ja asi tehakse ikka ära, kui algatab notaris, saab 1 kuuga asi korda.

Inventuuri kohta räägiti, et kui me oleme 110% kindlad, et lahkunul polnud võlgu, siis inventuuri ei pea algatama.

Pärandvara inventuur annab pärijale kaitse surnu võlgade suhtes. Ehk kui nt võlgu on 5000€ ja päritakse ainult 2000€, siis pärija vastutab võla suhtes ainult päritud 2000€ ulatuses. Kui inventuuri tehtud ei ole, siis peab pärija oma isiklikust varast veel 3000€ hüvitama.

Kui päritakse 10 000 € siis 5000 läheb võla katteks ja 5000 jääb pärijale.

See lihtsalt näide väikeste summadega. Inventuur annab kaitse pärija isiklikule varale, et ta oma varast ei pea loobuma.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina käisin kuu tagasi notaris pärimismenetlust algatamas. Öeldi, et kui ei algata, läheb 3 kuud ja asi tehakse ikka ära, kui algatab notaris, saab 1 kuuga asi korda.

huvitav, kes selle siis 2ära teeb” sinu meelest? ükski notar ei kammi vabatahtlikult ja tasuta kõikide kadunukeste varalisi seise ju.

enda suguvõsas üks pärimismenetlus algatamata juba aastaid. põhimõtteliselt pole midagi sellest juhtunud.

kadunuke oli pikalt vähihaige. jõudis enne lahkumist kinnisvara ja autod naise, laste ja lastelaste nimele kantida, pangaarve tühjaks teha (jättis naisele panga paroolid, et see peale surma veel viimase pensi välja võtaks), firma töötajatega lõpetas töölepingud juba aasta enne surma ära. mingit ametlikku vara kuskil registris temas maha ei jäänud muud,  võlgu ei jäänud maha mingeid.

lesk sai kõik kommunaalteenuste ja teleteenuste lepingud surmatunnistusega ümber vormistada oma nimele, telial ja EEl on oluline, et maksed laekuksid, neile pole probleem, kui naine, kelle nimel korter on, tuleb mehe surmatunnistus näpus mehe nimel olemat teenust oma nimele ümber kirjutama.

pärimislepingut (ainus vara firma) ei algatatud peres sellepärast, et kuna üks lastest elas välismaal, kus oleks tulnud kaela pärimismaks ja ühel teisel oli mingi kohtutäitur kaelas, siis oleks selle firma jagamisest tekkinud rohkem tüli kui kasu. samuti poleks keegi suutnud ametlikku likvideerimismenetlust läbi viia, sest lahkunu firma äriasjadest lastel aimu ei olnud.
nüüd on üle 3a möödas, maksuamet alustas ise ettevõtte sundlõpetamist. kustutatakse registrist ja asi tahe.

ahjaa, mis matustesse ja ärasaatmisse puutus, siis seda tegid lesk ja lapsed ühiselt. selleks polnud ka mingit pärimist vaja.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA. Ma pole kursis isa varadega, ega ka sellega, et kas on võlgasid. Ainult selle sain teada omal käel uurimisega, et ta on paar aastat tagasi oma kodu praktiliselt võõrale inimesele andnud. Sellest võib nagu üsna järeldada, et ta on ehk kõik laiali juba jaotanud ja polnud plaaniski laste peale mõelda.

Andnud?  Kindel, et see on ka seaduslikult vormistatud?  Antud olukorda ju ei tea, aga tean juhtumit, kus lõpuks selgus, et  elati vanainimese majas niisama, no või siis tasuta tähtajatu suulise üürilepingu alusel.  Pärijad pidid suurt vaeva nägema, et puukidest lahti saada. Üldiselt eelistaksin asju seaduslikult ajada, igasugune eiramine võib kalliks maksma minna, nii nagu siitki lugeda saab.

+1
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis siis saab