Teema: Mis silmist, see südamest

Kahju sinust, aga lahenda ise oma asju. Mind ei huvita sina ega su jutt.

#3925145:

#3925144:

Kahju sinust, aga lahenda ise oma asju. Mind ei huvita sina ega su jutt.

Sellele polegi muud vastata kui ok.

Nii on. Otsid mõistmist valest kohast ehk antud juhul minu käest. Mina sind aidata ei oska. Sul on mingid tunded minu suhtes, las olla. Polegi oluline neist rääkida või teada.

TA olen. Päris jube vaadata, mis siin lahti läks. Ühtki asjalikku vastust paraku ei ole saanud.

Seda, et mees teisi ei landi ütlesin sellepärast, et olles pikaajaline Perekooli lugeja, siis tean, mis selliste teemade peale tavaliselt lahti läheb. Klassikaline paranoia nagu ka siin näha. Kindlasti mehel 4 teist naist ja lapsed ka ning üldse teine naine kirjutab neid sõnumeid, ise ei tea midagi 😀 Perekool tundub olevat alla käinud, nii palju spämmijaid. See teema meenutab küll natuke teatud haigla patsientide kommentaariumit.

Käinud regulaarselt mehel külas, mingit teist naist tal pole. Tean lihtsalt, et ta pole eriline naistemees ka. Ja eksklusiivsuse pakkumine tuli just tema poolt. Üldse minu jaoks liiga kiiresti tahtis hakata suhtejuttu ajama ning kogu asja defineerima. Mina võtangi üsna vabalt seda asja, ei defineeri suhtena, aga tähelepanu sooviks küll. Sobibki paar korda nädalas kohtumine, aga tahaks muul ajal ka rohkem kontakti hoida kui ainult mõni napp sõnum. Endale meeldikski pigem, et suhtleks vahel telefonis ka, aga seda pole juhtunud.

Kui mõnele tundub 3 kuud nii lühike aeg, et ei saa veel mingist suhtest rääkida ja täiesti normaalne regulaarselt kohtuda kellegagi 3 kuud ning samal ajal suhelda ja magada ka teistega, siis tõenäoliselt paljud nii siiski ei arva. Kui kellegagi mitu kuud regulaarselt kohtuda, siis vist pole enam ok samal ajal ka teistega kohtuda ja magada. Vähemalt nii ka see mees arvab ning sellist joont hoiab. Eelmises suhtes olime me 3 kuuga juba selgelt suhtes ning veetsime pea iga õhtu ja öö koos selleks ajaks. Selline paar korda nädalas kohtumise faas kestis ehk esimene 1,5 kuud. Praegu mulle selline vähem kohtumine sobib, kuna olen harjunud aastaid üksi olema ning ka magama ja hetkel ei sobikski kindlasti igapäevaselt koos olla ja öid veeta.

Sellistes teemades tuleb alati see must-valge leeritamine ka välja. 2 äärmust. Kas mõni napp lause päevas või siis kogu aeg ninapidi koos, üldse oma elu ei ole. On küll oma elu, tegemised jne ning ma ei soovikski iga jumala õhtu pikalt veel sõnumineerida ka ning terve päeva vältel tihedalt kontaktis olla. Probleem oli selles, et kui parasjagu füüsiliselt koos pole, siis paraku eriti kontakti ei tunne. Vähemalt nendest mõnest napist lausest päevast jääb nagu väheks. Vahel võiks pikemalt ka kirjutada ja huvi tunda ja kõige parem – üldse helistada. Paratamatult tundub, et ma nagu väga mõttesse ei tule või siis inimene lihtsalt ei julge nö tülitada. Pole vastandliku iseloomuga, sest koos olles räägibki, viskab nalja, on tähelepanelik, hoolitsev ja märkab mind. Tutvuse alguses mitu nädalat kirjutas igal õhtul ka ja ajas juttu. See kadus ära, kui hakkasime regulaarsemalt kokku saama.

#3925178:

Probleem oli selles, et kui parasjagu füüsiliselt koos pole, siis paraku eriti kontakti ei tunne. Vähemalt nendest mõnest napist lausest päevast jääb nagu väheks. Vahel võiks pikemalt ka kirjutada ja huvi tunda ja kõige parem – üldse helistada. Paratamatult tundub, et ma nagu väga mõttesse ei tule või siis inimene lihtsalt ei julge nö tülitada. Pole vastandliku iseloomuga, sest koos olles räägibki, viskab nalja, on tähelepanelik, hoolitsev ja märkab mind. Tutvuse alguses mitu nädalat kirjutas igal õhtul ka ja ajas juttu. See kadus ära, kui hakkasime regulaarsemalt kokku saama.

Miks sa siis ei kirjuta talle ise pikemalt? Miks sa siis ei helista ise talle kui tunned, et tahad rohkemat suhtlust?

Need suhted, suhted. Kõige keerulisemad asjad siin maapeal. Proovi sa neist aru saada. Ühtemoodi.
Igat liigutust ja sõna tõlgendad omamoodi.

Istu megega ühise lauataha ja arutage asjad läbi. Nõnda saad teada mis toimub. Ole ainult julge küsima.

Eelmine kommentaar oli minu oma, kuid ma kirjutan TAle veel. Hetkel on sinu meessõbral parim suhe tema jaoks, küsis ekslusiivsust, st ta ei pea väga muretsema, et sa ära jalutad, kuid samas ei paku ta sulle ilusat täusväärtuslikku suhet. Mõlemad peavad olema sügavas suhtes, mistõttu väljenda oma vajadusi. Siin elus on kindel reegel- mida rohkem mees investeerib vürab suhtes vastutuse, seda armsamaks naine saab. Mehes peab olema soov seda naist omada (heas mõttes), et oleks selline ürgne võitlus territooriumi pärast.

Selliselt leebelt tee talle mõned asjad selgeks.????

#3927290:

Helistamine on samuti tehnoloogiaga seotud, pealegi segab teist inimest, Mulle tohivad ainult lapsed helistada,

Telefoni küljes on sõnumite saatmise võimalus, aga moodne maailm, sotsiaalmeedia on mugavaks teinud asja.

#3927307:

Mul oli mingi nn peika selline, et olime kaugsuhtes, iga päev muudkui kirjutas romaane jne, aga kui kokku saime, siis seks ja vait nagu sukk. Üritad millestki rääkida, väga raske. Hommikusöögilauas istus telefonis selle asemel et minuga rääkida. No ikka täiega imelik.

Loogiline. Rääkida ei meeldi, kirjutada küll.

#3927335:

#3927319:

Loogiline. Rääkida ei meeldi, kirjutada küll.

No võib-olla sellele teemaalgataja mehele ei meeldi jälle kirjutada.

Ma sain aru, et on kepisõber, mehest asi kaugel?

#3925034:

Mida arvata, kui mees on parajasti koos olles igati tähelepanelik, hoolitsev ja armas, aga neil päevadel kui kohtuda ei saa, kontakteerub minimaalselt, napisõnaliselt mõned sõnumid.

Tean, et ta teisi ei landi ega otsi. Pole tegelikult tal ka nii tihe elu, et poleks võimalust suhelda. Päris alguses suhtles küll kirja teel ka aktiivselt igal õhtul ja üsna rohkesõnaliselt. Nüüd siis mõned lakoonilised sõnumid.

Tuttavad oleme u 3 kuud ja kohtume umbes paar korda nädalas.

Kas mees algatab suhtlust? Kas ta nö broneerib sind reedeks, laupäevaks, pühapäevaks? Kas ta teeb ettepanekuid ka väljaspool voodit kohtuda?

Kas ta muudab plaane?

Milline on tema käitumine siis, kui te koos olete? Hoiab ta sul käest kinni? On ta teinud juttu sinu sõpradega kohtumisest? Tahab ta sinu perekonda tunda? Soovib ta sind oma perekonnale tutvustada?

Kas ta teeb ühiseid plaane eelolevateks aegadeks?

Kas ta tunneb huvi sinu tegemiste vastu? Teab ta, mis su sotsiaalmeedias toimub? Teab ta sinu hobisid? Kas ta räägib nendest?

Kas ta saadab sulle aeg-ajalt mingi lingi muusikapalaga; mõne naljapildi; mingi anekdoodi?

Kui saad nendele küsimustele jaatavalt vastata, siis pole probleemi, et ta igapäevaselt ei suhtle.

Olen oma meessõbraga üle aasta koos olnud ja igapäevaselt me küll ei suhtle. Töötame mõlemad palju, kohtume nädala keskel korra ja tavaliselt veedame NV pikalt koos. Mees elab üksinda (käin tihti tema kodus ja mul on tema võtmed hädaolukordadeks), teisi naisi teadaolevalt ta elus ei eksisteeri (peale oma ema ja tütre eelmisest suhtest). Suhtlemise algatamisel on meil suhtarv tavaliselt nii, et 70% algatab kontakti tema ja 30% mina.

Muide youtubes on päris palju suhtealaseid saateid, mida tasub kuulata. Vahel ma mõtlen ja kirun, et  miks neid polnud juba 20 aastat tagasi – palju rumalusi oleks jäänud tegemata.

Telefonidega on meestel nii, et kui naised kasutavad neid suhtlemiseks, siis mehed selleks, et nad saaksid asjad aetud – väga oluline vahe meeste ja naiste vahelises kommunikatsioonis.

Kui sa algatad kontakti, siis kui kiiresti mees vastab sulle? 1 tunni jooksul? Päeva lõpuks,  kolme päeva pärast?   Jälle üsna oluline indikaator.

#3925034:

Mida arvata, kui mees on parajasti koos olles igati tähelepanelik, hoolitsev ja armas, aga neil päevadel kui kohtuda ei saa, kontakteerub minimaalselt, napisõnaliselt mõned sõnumid.

Tean, et ta teisi ei landi ega otsi. Pole tegelikult tal ka nii tihe elu, et poleks võimalust suhelda. Päris alguses suhtles küll kirja teel ka aktiivselt igal õhtul ja üsna rohkesõnaliselt. Nüüd siis mõned lakoonilised sõnumid.

Tuttavad oleme u 3 kuud ja kohtume umbes paar korda nädalas.

Mina olen naine ja olen samasugune. Olen selline, kes vajab palju oma aega, ma naudin üksi olemist. Mul üksi olles sageli ei tule meelde, et ma üldse võiksin kontalteeruda. See ei tähenda, et ma oma peret ei armasta, väga armastan. Aga mul ei ole mingit vajadust nendega kogu aeg kontaktis olla. Jah, kui olen tõesti juba väga pikalt üksi olnud, siis tekib tüesti suur igatsus rääkida ja häält kuulda. Tavaelu aga on pigem selline, et üksindust saan endale lubada pigem vähem kui sooviksin ja seega neil harvadel kordadel, kui olen perest eemal, ei tunne ma tõesti mingit vajadust pidevalt kontaktis olla.

#3925178:

Vahel võiks pikemalt ka kirjutada ja huvi tunda ja kõige parem – üldse helistada. Paratamatult tundub, et ma nagu väga mõttesse ei tule või siis inimene lihtsalt ei julge nö tülitada. Pole vastandliku iseloomuga, sest koos olles räägibki, viskab nalja, on tähelepanelik, hoolitsev ja märkab mind. Tutvuse alguses mitu nädalat kirjutas igal õhtul ka ja ajas juttu. See kadus ära, kui hakkasime regulaarsemalt kokku saama.

Mind paneb alati imestama, misasja on inimestel kogu aeg rääkida ja sõnumeid saata? Koos elades muidugi on argielu teemad, aga kui nagunii regulaarselt kokku saadakse…?  Klammerdumine ja sõltuvus on selle nimi.

#3927727:

#3925178:

Vahel võiks pikemalt ka kirjutada ja huvi tunda ja kõige parem – üldse helistada. Paratamatult tundub, et ma nagu väga mõttesse ei tule või siis inimene lihtsalt ei julge nö tülitada. Pole vastandliku iseloomuga, sest koos olles räägibki, viskab nalja, on tähelepanelik, hoolitsev ja märkab mind. Tutvuse alguses mitu nädalat kirjutas igal õhtul ka ja ajas juttu. See kadus ära, kui hakkasime regulaarsemalt kokku saama.

Mind paneb alati imestama, misasja on inimestel kogu aeg rääkida ja sõnumeid saata? Koos elades muidugi on argielu teemad, aga kui nagunii regulaarselt kokku saadakse…? Klammerdumine ja sõltuvus on selle nimi.

Eeee….Kui inimesega pole tõesti mitte midagi rääkida peale argielu teemade (mida tegin, nägin, mida süüa, kes prügi viib vms), siis pole ju inimestel mitte midagi ühist, miski ei ühenda ja tekib hoopis veel suurem küsimus – miks sellised inimesed üldse koos on?

Normaalne on, et üksteisele mõtlevad ja hoolivad inimesed on siiski kontaktis omavahel. Emotsionaalselt ühenduses ning jagavad oma elu.

Ja mis “kogu aeg”. Jutt on sellest, et 2 inimest ei ela koos. Saaks aru jah, et kui elatakse koos ja nagunii õhtul kohtutakse, aega suhelda küll, siis nagu üleliigne veel päeva vältel sõnumineerida. Kui aga on selline visiitsuhe, siis tundub natuke külmavõitu ja pinnapealne, kui neil päevadel, kui ei kohtuta, pole ka omavahel mingit suhtlust. Loomulik ju, et sellisel juhul üksteist igatsetakse ja ikka huvi tuntakse, et mismoodi teine oma päeva veetis.

#3927850:

Millest siis veel peaks rääkida olema, kui mitte argielu teemadest? Kas päevasündmused pole siis ka osake argielust? Kuidas neil siis ühist pole midagi, kui nad suhtlevad? Neil ju on ühist. Muidu nad ju ei suhtlekski.

Ja kohe iga päev peab rääkima? Kogu aeg peab suhtlema? Kõike peab jagama?  Peab ikka põnev elu olema.

#3927686:

#3927552:

Kas ta saadab sulle aeg-ajalt mingi lingi muusikapalaga; mõne naljapildi; mingi anekdoodi?

See veel puuduks.

Muideks – see on üsna oluline näitaja mehe ja naise vahelises tekstimises – kui mees saadab naisele mingi teda huvitava asja, siis on see selge märk sellest, et see naine on mehe mõtetes.

Küsi mistahes mehelt seda…