Küsimus neile, kel kehvem sissetulek. Mis sööki ostaksite, kui elujärg lubaks? Ma ise pingutan oma elu eest nii et veri ninast väljas. Vaatasin, et koos rohkete ületundidega on sissetulek ca 1 800 eurot. Aga tunnen end meeletult ületöötanuna ja vaesena.
Juba pikka aega nillin punast kala. Aga hind tundub nii röögatu. Võrreldes varasemaga. Nii ongi! Reaaselt jaksaksin osta, aga käsi lihtsalt ei tõuse.
Mida teie ihaldate, aga ei jaksa osta, või käsi lihtsalt ei tõuse sellist hinda maksma?
Ma vaatan pidevalt neid membo puuvilja-juurviljakaste, idee tundub hea, aga siis mõtlen, et kõik, mis tuleb korraga peab ka ära sööma. Poest küll ei saaks nö mahedat, aga maksaks vähem ja saan jupi kaupa osta.
Lõhe ja forell on nüüd küll ilmselt toidulaual veelgi harvem. Sellega on veel see, et üksi või kaksi veel raatsime süüa, aga kui tahaks kellelegi veel pakkuda ja suurema grilli/õhtusöögi tegema siis on juba nutune. Samuti jaksaks osta, aga mõtlen mida kõike muud selle asemel saaks.
Just – eelmisel aastal grillisime rohkelt kala, nii punast kui valget. Sel suvel enam mitte. Veel väga ei igatse kah, aga mõnel õhtul võiks ju teha. Tõesti ei raatsi paarikilost kala osta. Filee on ikka ropu hinnaga. Ühegi muu harjumuspärase toidukraamiga pole veel sama tundnud, et oleks nii üüratult kallinenud, et üldse ei raatsi osta.
No 1800 on küll selline palk, mille eest jaksab “punast kala” osta. Kui sul selle raha eest just mingit suurt peret pole vaja toita. Vaevalt sa seda kala iga päev vohmida tahaksid.
Ma olen vähema raha peal, viimasel ajal olen hakanud käima lähedalasuvas Selveris selle mõttega, et kui on mõned grilltooted või kala 30% ja 50% alega, siis ostan neid. Grillida ikka tahaks, aga täishinnaga enam ei jaksa osta. Marineerin ise ka, siis vaatan samuti, kas on mingeid alega lihasid. Mida kohe ära ei tarbi, läheb otse sügavkülma.
Ka sushit tuleb hakata nüüd ise tegema 😀 (aga seda olen ka varem ise katsetanud, isegi sushivalmistamise kursuse tegin läbi). Ega muud ei olegi, kui söögitegemisele hakkab nüüd kuluma rohkem aega, sest tuleb minna “tagasi juurte juurde”, ei saa enam osta poolfabrikaate või valmis tooteid, sest kui ise nullist teha, tuleb enamasti odavam, õnneks ka maitsvam. Vahepeal lihtsalt ei viitsinud eriti. Nii et esimene asi, millest mina loobun, on igasugune woltimine, sellest jään puudust tundma. Et kui mõnel päeval ei viitsi ise teha, siis lihtsalt tellid kuskilt midagi. Selle asemel peab nüüd planeerima ja aega sättima, kokaraamatud välja otsima, maitseaineriiulid üle vaatama. Kuni on maitseaineid, seni on kõik hästi.
Ma elan välismaal ühes suures kivilinnas ja tulen varsti Eestisse. Nägin just FB, keegi reklaamis, et tema müüb metsmaasikaid. Hind 25€/ kg. Sa issanda vits! Mul on ikka mälestused, kuidas lapsena sai ise isaga metsast maasikaid korjatud. Neid oli vähe ja need olid nö päris maasikamaitsega. Aedmaasikas oli selle kõrval mingi lurr.
Minu laps kahjuks endale metsast maasikakorjamismälestust ei saa ja ma ka ei tea, kuhu ise Eestis 0 korjama minna. Mõtlen siin, et ostaks talle siis seda hingehinnaga gurmeetoitu maiustamuseks. Endale ausalt öeldes ei raatsi, sest mul on ikka alati kuklas see tavalise eestlase mõttemuster, et ei tohi osta asju, mida on võimalik ise teha või korjata jne.
Aga mis siis kui äkki talle ei maitsegi …????
Eestis on üldse toit kallis ja esmatarbekaubad ka võrreldes mu praeguse elukohaga. Nii et iga kord kui Eestisse tuleme, on mu tunne nagu oleksin mingi turist turismipiirkonnas, kus müüakse tavalisi asju kolmekordse hinnaga, sest rikkad turistid ju ostavad. Tegelikult tulen oma pensionäridest vanematele külla, kes elavad kogu aeg samas kohas selliste hindadega. See tekitab mul alati ajus lühise.
No 1800 on küll selline palk, mille eest jaksab “punast kala” osta. Kui sul selle raha eest just mingit suurt peret pole vaja toita.
No tuleks välja küll. Ja mul on ka väga suured säästud. Aga … no käsi lihtsalt ei tõuse nii palju maksma. Kui eelmisel aastal said terve lõhe kätte ca 15 euroga, siis sel aastal on hind üle 30 euro. Ja fileest ei räägigi.
Olen märganud, et järsu hinnatõusu on teinud ka munad. Õnneks ma iga päev ei tarbi. Kui tarbiks, siis ostaksin ikka selle kalli hinnaga. Samuti on palju tõusnud kassiliiva hind.
Olen samuti neid Membo puuviljakaste vaadanud aga tellida pole raatsinud. Veiseliha ostame veidi harvem kui sooviks, punane ja valge kala on laual vastavalt isule.
Hetkeseisuga märgatavaid korrektuure toidulaual pole veel tegema pidanud.
Olen märganud, et järsu hinnatõusu on teinud ka munad.
Näita mulle sellist asja, mis ei ole läbi teinud karmi hinnatõusu, minu meelest sellist asja ei ole olemas. Kõik on läinud vähemalt poole kallimaks kui oli varem. Vaata näiteks varem odava toidu – makaronide – hinda. Tartu Milli makarone me ostsime. Eelmisel aastal 65 senti, nüüd 1,29. Isegi makaroni puhul peab hakkama jälgima, et kas kuskil on sooduskampaania, sest absoluutselt kõik on poole kallim.
Ma elan välismaal ühes suures kivilinnas ja tulen varsti Eestisse. Nägin just FB, keegi reklaamis, et tema müüb metsmaasikaid. Hind 25€/ kg. Sa issanda vits! Mul on ikka mälestused, kuidas lapsena sai ise isaga metsast maasikaid korjatud. Neid oli vähe ja need olid nö päris maasikamaitsega. Aedmaasikas oli selle kõrval mingi lurr.
Minu laps kahjuks endale metsast maasikakorjamismälestust ei saa ja ma ka ei tea, kuhu ise Eestis 0 korjama minna. Mõtlen siin, et ostaks talle siis seda hingehinnaga gurmeetoitu maiustamuseks. Endale ausalt öeldes ei raatsi, sest mul on ikka alati kuklas see tavalise eestlase mõttemuster, et ei tohi osta asju, mida on võimalik ise teha või korjata jne.
Aga mis siis kui äkki talle ei maitsegi …????
Ja mõtle nüüd välja kui kaua neid pisikesi marju noppima peab, et kilo täis saada. Lisaks veel sääsed ja kuumalaine. Inimene tahab oma töö ja kulutatud aja eest tasu ka saada.
Las su isa viib sinu lapse ka metsa maasikale.
Näita mulle sellist asja, mis ei ole läbi teinud karmi hinnatõusu, minu meelest sellist asja ei ole olemas. Kõik on läinud vähemalt poole kallimaks kui oli varem. Vaata näiteks varem odava toidu – makaronide – hinda. Tartu Milli makarone me ostsime. Eelmisel aastal 65 senti, nüüd 1,29. Isegi makaroni puhul peab hakkama jälgima, et kas kuskil on sooduskampaania, sest absoluutselt kõik on poole kallim.
Köögivili ehk, osaliselt? Või, kui ongi tõusnud, siis ei tunneta seda nii hullusti. Just tegin borši. Vaatasin, et kartul, porgand, peet, kaalikas, sibul ja hapukapsas maksid igaüks vaid mõni sent. Ok, kilone pakk hapukapsast natukene rohkem. Ja selle eest ma sain suure potitäie suppi.
Köögivili ehk, osaliselt? Või, kui ongi tõusnud, siis ei tunneta seda nii hullusti. Just tegin borši. Vaatasin, et kartul, porgand, peet, kaalikas, sibul ja hapukapsas maksid igaüks vaid mõni sent. Ok, kilone pakk hapukapsast natukene rohkem. Ja selle eest ma sain suure potitäie suppi.
Kartul on ka tõusnud. Varem oli poes see kõige odavam lahtine kartul nii 25 senti kilo. Nüüd on 50-60 senti, vana, eelmise hooaja kartul.
Jah, eks ikka suppi saab endiselt veel suhteliselt odavalt teha, aga kallimalt kui varem siiski.
Metsmaasikaid saab ise ka praegu korjata, nende kohad pole nii keerulised leida, kui näiteks kukeseene või muraka. RMK raielank, niidud ja aasad. Ja neid ongi raske korjata, sp paljud ise ei lähegi. Väike suts maiustamiseks pole midagi, aga korjata pangetäis – enamus seda ei suuda. Sellest ka kõrge hind.
Näita mulle sellist asja, mis ei ole läbi teinud karmi hinnatõusu, minu meelest sellist asja ei ole olemas. Kõik on läinud vähemalt poole kallimaks kui oli varem. Vaata näiteks varem odava toidu – makaronide – hinda. Tartu Milli makarone me ostsime. Eelmisel aastal 65 senti, nüüd 1,29. Isegi makaroni puhul peab hakkama jälgima, et kas kuskil on sooduskampaania, sest absoluutselt kõik on poole kallim.
Köögivili ehk, osaliselt? Või, kui ongi tõusnud, siis ei tunneta seda nii hullusti. Just tegin borši. Vaatasin, et kartul, porgand, peet, kaalikas, sibul ja hapukapsas maksid igaüks vaid mõni sent. Ok, kilone pakk hapukapsast natukene rohkem. Ja selle eest ma sain suure potitäie suppi.
Oi, ma käisin juuni alguses ühe ukrainlannaga möödaminnes toidupoes, sest ta polnud eelmisel päeval kodupoest kapsast saanud – kapsakilo oli selveris 1.20! Nii et mõnest sendist ei saa küll juttu olla, tema maksis oma pooliku kapsapea eest ligi euro. Suht šokis oli.
Lõhe käib vabalt tasuta kätte, aga ostaksin krevette, juustu, puuvilju, käsitööleiba.
Ma elan välismaal ühes suures kivilinnas ja tulen varsti Eestisse. Nägin just FB, keegi reklaamis, et tema müüb metsmaasikaid. Hind 25€/ kg. Sa issanda vits! Mul on ikka mälestused, kuidas lapsena sai ise isaga metsast maasikaid korjatud. Neid oli vähe ja need olid nö päris maasikamaitsega. Aedmaasikas oli selle kõrval mingi lurr.
Minu laps kahjuks endale metsast maasikakorjamismälestust ei saa ja ma ka ei tea, kuhu ise Eestis 0 korjama minna. Mõtlen siin, et ostaks talle siis seda hingehinnaga gurmeetoitu maiustamuseks. Endale ausalt öeldes ei raatsi, sest mul on ikka alati kuklas see tavalise eestlase mõttemuster, et ei tohi osta asju, mida on võimalik ise teha või korjata jne.
Aga mis siis kui äkki talle ei maitsegi …????
Ja mõtle nüüd välja kui kaua neid pisikesi marju noppima peab, et kilo täis saada. Lisaks veel sääsed ja kuumalaine. Inimene tahab oma töö ja kulutatud aja eest tasu ka saada.
Las su isa viib sinu lapse ka metsa maasikale.
Siin teemas arutatakse ju, mida osta ei saa või ei raatsi, mitte kas kallis hind on õigustatud. Ega ma ei kahtlegi, et metsmaasikakorjamine on vaevarikas töö. Küllap on ka need kala, kapsa, munade jne kallimad hinnad õigustatud ja kõik toidutootjad ning käitlejad tahavad oma töö ja kulutatud aja eest tasu saada. Aga siin on teemaks, kas ja mille eest käod raatsivad/suudavad seda hinda maksta.
Minu isa tervis kahjuks ei võimalda enam metsas käia.
Mina kardan nii kohutavalt rästikuid, et ei korjaks mingi raha eest metsmaasikaid. See 25€ kilost pole miski hind, tegemist ei ole esmatarbekaubaga.
Mina kardan nii kohutavalt rästikuid, et ei korjaks mingi raha eest metsmaasikaid. See 25€ kilost pole miski hind, tegemist ei ole esmatarbekaubaga.
No selge. Siin minu praeguses elukohas pole metsmaasikaid müügil ja mul puudub info nende turuhinna kohta. Aedmaasikad nt on siin juba läbi ja olid odavamad kui Eestis.
Hakkan uurima, kas ja kuhu suunas Tallinast rongiga maasikate juurde sõita saab.
Ei osta sölki, ostan toitu. Minu jaoks on sel suur vahe.
Üldiselt pole millestki loobunud. Toitun nagunii suures osas aedviljadest, see paar tükikest valget linnu- või kalaliha nädalas pole tekitanud tunnet, et peaks loobuma. Aga teisest poolaastast, kui kooli söökla senine tasuta lõuna kahe euro peale pandi, loobusin küll sellest. Mitte rahalisest seisukohast, vaid ma ei näe põhjust nõrga keskmise sööklatoidu eest üldse midagi maksta. Käin (käisin) oma toiduga koolis.
Aa, ühel laadal nägun nii isuäratavat suitsukala, et olin kohe valmis ostma. Siis nägin hinda – 35€/kg – ja loobusin. Sorry, aga Võrtsjärve koha ei ole seda hinda väärt. Ma ei ole nõus lollust kinni maksma.
sölki
sööki
Kahju, et käona enam postitusi parandada ei saa.
Mis selle uuenduse mõte küll on?
Minu maksimumsissetulek on 1550 eurot, mehel sama, aga siiani pole veel millestki loobunud. Tõsi, teatud asju ostame küll koguseliselt vähem ja harvemini, aga aeg-ajalt siiski.
Mida enam teha ei raatsi, on Wolt-Bolt jm valmistoidu tellimised. Varem tellisime päris sageli, nüüd üliharva ja valikuliselt (nt aedviljadega riisi enam mitte, seda teeme nüüd tellitud liha jm kõrvale ise).
Wolt/bolt pole meie pere jaoks mitte kunagi üldse teema olnud. Ei ole tellinud ega kavatsegi. Pigem panen ilusa kleidi selga ja lähen välja sööma, kui rikun enda jaoks mõne hea toidu diivanil dressides karbi seest söömisega. Nii laisk ei tohi olla, et kui ise midagi teha ei viitsi, siis vähemalt mine oma toidule ise järele mitte ära lase ratturil karbis loksuda.
Loobunud pole mitte millestki. Püüan ise rohkem valmistada, mees käib kalal ja seega sügavkülm on kalaliha täis. Võibolla ei osta nii palju liha enam, aga see pigem tervislikel põhjustel mitte rahalistel.
Metsmaasikaid saab ise ka praegu korjata, nende kohad pole nii keerulised leida, kui näiteks kukeseene või muraka. RMK raielank, niidud ja aasad. Ja neid ongi raske korjata, sp paljud ise ei lähegi. Väike suts maiustamiseks pole midagi, aga korjata pangetäis – enamus seda ei suuda. Sellest ka kõrge hind.
Jah, ma just korjasin suure kruusitäie metsmaasikaid ja mul läks ligi tund aega selleks.
Huvitav, miks teemaalgatust miinustatakse?
Pigem panen ilusa kleidi selga ja lähen välja sööma, kui rikun enda jaoks mõne hea toidu diivanil dressides karbi seest söömisega. Nii laisk ei tohi olla, et kui ise midagi teha ei viitsi, siis vähemalt mine oma toidule ise järele mitte ära lase ratturil karbis loksuda.
Et kui on tellitud toit, siis on kindlasti dressid seljas ja karbist seda välja ei võeta? 😀
Ja kui ise järele lähed, siis see toit ei loksu karbis, aga kui rattur toob, siis loksub?
Kui sulle ei meeldi tellida, siis jumal sinuga, aga ära hakka niimoodi lahmima.
Pigem panen ilusa kleidi selga ja lähen välja sööma, kui rikun enda jaoks mõne hea toidu diivanil dressides karbi seest söömisega.
Kas su ilus kleit teeb tellitud toidu maitse kuidagi paremaks?
Nii laisk ei tohi olla, et kui ise midagi teha ei viitsi, siis vähemalt mine oma toidule ise järele mitte ära lase ratturil karbis loksuda.
Ei saa loogikast aru. Meile toovad toidu autoga kullerid. Kui ma ise järele läheks, teeb täpselt sama välja. Ja isegi kui rattaga toodaks, on see ju palju keskkonnasõbralikum kui see, et mina auto välja ajan. Autos loksub täpselt sama palju kui rattaga tuues.
rikun enda jaoks mõne hea toidu diivanil dressides karbi seest söömisega.
Nii kurb, kui isegi oma kodus ei saa ennast hästi ja mugavalt tunda.
Nii laisk ei tohi olla, et kui ise midagi teha ei viitsi, siis vähemalt mine oma toidule ise järele mitte ära lase ratturil karbis loksuda.
Hahaa, mina täpselt samal arvamusel.
Ei saa aru, kuidas seda loksunud toitu peaks tahtma ja suurt raha veel selle eest maksma. Aga kuna seda ei ole kunagi tarbinud, siis pole selle pealt võimalik ka kokku hoida kahjuks????
P.S on küll vahe, kas minna ise järgi v mitte. Kullerite hügieen ja toidukäitlemine, puhtus autos jne jätab soovida! Olen näinud tatistavaid, suitsetavaid, ropendavaid kullereid. Ei soovi, aitäh
Ma ostsin varem gurmee teesegusid – karp umbes 10-12 eurot. Nüüd aga on hinnad kohati 20-25 euroni kerkinud. Hakkan vist ise taimi korjama ja kuivatama, et nendest teed keeta.
