Ma nii traagiliselt ei karjataks kui eelmine kägu, et neil lastel pole isegi õigeid õdesid ja vendi, sest nad siiski kasvavad ju koos üles, seega on neil elukogemusena õe-venna kogemus.
Küll aga on imelik lugeda seda tõesti, et mõni on uhke selle üle, et lausa neli last kõik erinevate meestega. See pole küll asi, mille üle uhkust tunda, näitab vaid seda, et inimene ei ole võimeline olukorda analüüsima ja oma vigadest õppima või siis ongi mingi kolmas eesti, kelle jaoks laps on mingi rahalüpsimasin. Vanem laps on sellisel juhul kindlasti pandud vanemakohuseid täitma ehk siis peab nooremaid kantseldama, sest ta “on juba suur” jms.
Kodukindlustuse soovitan siiski kindlasti ära teha, olgu nende muude otsustega kuidas on. Ühtlasi võiks elamisse pisut ka investeerida, kas elektrijuhtmed ja küttesüsteem on ikka korras?
Väga raske on seda uskuda, et kui elad oma majas, siis on kulud täiesti nullilähedased, siis ilmselt tõesti on mingi lagunev sara, kus midagi ei tee. Mina elan kortermajas, meil on ka hooviala, kus lillepeenrad, viljapuud, marjapõõsad – nii korteris nakitsemisele kui ka õueala korrashoiule kulub ikka igal aastal mingi summa. Suvel teen tavaliselt mingit remonti ka, eelmisel aastal uuendasin lapse tuba, sel aastal teeme elutoa üle, järgmisel aastal ilmselt värskendame kööki. Kevadeti õue mulda, taimi, rõdule samuti mulda, taimi, vbla mingeid uusi aiatoole, sel aastal paneme suitsuahju õuele, maal ma kujutan ette, et oleks kasvuhoone, selle pidamine ei ole ka päris tasuta.