Teema: Mis summa peaks mees teile andma, et olla koduperenaine?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Naiselik naine tahab sõltuda mehest, olla mehele atraktiivne, alluda, ta jääb sageli hätta ja siis lapselikult palub õrnal häälel lähimalt suurelt tugevalt targalt mehelt nõu ja abi. Lisaks on naiselik naine maaema ja loodusehaldjas, õrn, hoolitsev, põetav, lohutav, oma malbe isiksusega ingellikult naeratav. Naiselik naine koristab, küpsetab, õmbleb ja koob, kasvatab kodus lapsi, kuigi, kui tekib mingi kasvatuslik probleem, mis kurjemat häält nõuab, siis peab ikkagi ütlema, et oota, kuni isa koju jõuab.

Nii nunnu naivistlik-romantiline naiselikkuse käsitlus! Niiet naine ei tohi kruvikeerajat kätte võtta, lapsi korrale kutsuda oma õrna heleda häälekesega? Ja palju sa elus eksiteerivaid naisi tunned selliseid? Et naine tahab kodus vedeleda ja mitte t66le minna, pole teps mitte naiselikkuse näitaja.

Ma kahtlustan, et tegelikkuses pole sellist ühtegi, aga tunnen küll selliseid, kes endast sarnast muljet üritavad jätta ja veel rohkem tunnen mehi, kes arvavad, et selline üks õige naine peakski olema.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Naiselik naine tahab sõltuda mehest, olla mehele atraktiivne, alluda, ta jääb sageli hätta ja siis lapselikult palub õrnal häälel lähimalt suurelt tugevalt targalt mehelt nõu ja abi. Lisaks on naiselik naine maaema ja loodusehaldjas, õrn, hoolitsev, põetav, lohutav, oma malbe isiksusega ingellikult naeratav. Naiselik naine koristab, küpsetab, õmbleb ja koob, kasvatab kodus lapsi, kuigi, kui tekib mingi kasvatuslik probleem, mis kurjemat häält nõuab, siis peab ikkagi ütlema, et oota, kuni isa koju jõuab.

Nii nunnu naivistlik-romantiline naiselikkuse käsitlus! Niiet naine ei tohi kruvikeerajat kätte võtta, lapsi korrale kutsuda oma õrna heleda häälekesega? Ja palju sa elus eksiteerivaid naisi tunned selliseid? Et naine tahab kodus vedeleda ja mitte t66le minna, pole teps mitte naiselikkuse näitaja.

See on täpselt sama realistlik käsitlus kui see, et mees ei saa ise oma pükse viigitud, ei tea millise kraadi ja programmiga millist pesu pesta, kuidas liha küpsetada, mis riietega peaks laps parasjagu oleva ilmaga lasteaeda minema, kus asub tema lapse klassiruum koolis, millal ja kus on lapsel ortodondi aeg jms.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kui lapsed on päris väikesed (meil 3 last, 5, 4 ja 3), siis olen jah nendega kodus, kuid ega ma siia ei jääks pooleks eluajaks, hiljemalt 2a pärast lähen ikka t66le. Praegu saan mehelt 800.- + 500.- siis peretoetust, millega saan postetud kõik riided-jalatsid lastele ja endale, s66gi (mees käib ka tihti poes) ja esmatarbeasjad-huviringid jms. Mina maksan oma auto kulud, mees oma, mina maksan oma telefonid jms, maja kulud maksab mees. Aga eluksajaks mingiks kodukanaks ei ole “ambitsiooni” (loe:selle puudumist) jääda, oli mul enne korralik t66 ja lähen t66le tagasi. See etapp elus kui lapsed on väikesed, võib t66 vabalt oodata, mul on paremat teha, aga kui lapsed on teismelised ja ammu koois, ei pea neid vedama, siis mida ma seal kodus teen? Pole ime, et siis leiab mees mõne põnevama naise.

Põnevaks teeb naise teiste jaoks töötamine? Miks?

Ma pole see, kellelt küsid, aga olen temaga nõus. Mul on 4 last, kellega olen kõigiga 3 aastat kodune olnud. Pean seda väga oluliseks, et väikelaps oleks koos oma emaga, mitte ei veeta teda 1-aastasena kollektiivi. Pean lastele pühendumist oluliseks. Samas, kui lapsed juba kaela kannavad, võiks naine ka väljaspool kodu aktiivne olla ja tööle minna. Omast kogemusest tean, et kodune olles jääb mõnes mõttes aeg seisma, tekib teatud mandumine ja nii mõneski asjas elust maha jäämine. Muidugi, siinsed käod teavad kohe, kuidas neil oleks tuhat hobi ja olulist huvi, millega tegeleda. Samas, töölkäimine hoiab aju teistpidi töös. No eks oleneb muidugi tööst ka. Pigem pean silmas just mõtlemist ja suhtlemist nõudvat tööd. See aitab eluga kaasas käia, mis muudab sind kaasinimeste jaoks huvitavamaks kaaslaseks. Ja endal on ka kuidagi huvitavam olla, kui elu on mitmekesine. Kindlasti on palju nüansse ja erinevaid olukordi, aga kui ma enda elu hindan, siis minule tundub nii. Töölkäimine on küll suur koormus, kuid hoiab mind heas mõttes teatavas toonuses.

Palun seleta, kuidas oma laste eest hoolitsemine rohkem mandumist põhjustab, kui võõraste laste eest hoolitsemine? Kuidas oma perele söögi tegemine rohkem mandumist põhjustab, kui võõrastele?
Kõik inimesed ei tööta raketiteadlaste või kirurgidena!

Mis võõraste laste eest hoolitsemisest ja võõrastele söögitegemisest sa räägid?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Pigem näen ma sinu ja mind tsiteerinu kui ka tegelikult üldiselt selles teemas stereotüüpset hoiakut, nagu mees oleks alati suure raha koju tooja ja teeb nn “päristööd”. Ja naised reegina koristajad, söögitädid, lapsehoidjad, vabrikutöölised jne. kes on lihtsalt niisama…

Aga sa ei pea seda nägema. Kuna selles teemas pole ju välja toodud, et mis erialast ja naiste töös just jutt on, siis on selge, et iga töö on töö, mis amet, vahet pole. Ja üldteada on ka see, et päris karjäärinaisi on nagunii vähe ja on ka teada, et väga palju töökohti ongi tavalised tööd.
Praegu on oluline, et need, kes peavad kodutöid väheolulisteks, vastaksid just selles kontekstis – kas kellegi teise kodus lapsehoidmine või koristamine teeb selle naise väärtuslikumaks, kuna ta läheb kella aja peale naabri juurde seda raha eest tegema, näiteks?

Tööd pole jah väljatoodud, aga ise kirjutad juba mitmes kord võõraste laste hoidmisest ja võõras kodus koristamisest. Ehk siis just kui viitad, et enamus naisi teeb ju just seda tööd.

Usu mind, lihttöö ja karjäärinaise ametite vahele jääb veel väga suur hulk ameteid, mida naine võib pidada.

Ja kust selline seisukoht, et töölkäiv naine peab kodutöid väheoluliseks? Mu meelest on kodutööd väga olulised, kuid ma ei pea päris õigeks, et kodutööd peaks olema ühe naisterahva elu sisu. Kodutöid ja palgatööd saab väga edukalt ühildada.

Olen koduperenaine, meil on kaks last, pisem on 1,5 aastane ja saan mehelt 2000 eurot kuus, mille eest ostan toidukaupu, lastele ja endale vajaminevat, autole bensiini, muud kulud tasub mees nagu kommunaalid, telefonid, internet jne.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Tööd pole jah väljatoodud, aga ise kirjutad juba mitmes kord võõraste laste hoidmisest ja võõras kodus koristamisest. Ehk siis just kui viitad, et enamus naisi teeb ju just seda tööd.

Usu mind, lihttöö ja karjäärinaise ametite vahele jääb veel väga suur hulk ameteid.

Karjäärinaise ja lihttöö vahele ei jää ka väga palju ameteid. No tegelikult kui see välja jätta, siis võtame tehasetöötajad, juuksur, iluteenindajad, kontroitöötajad, poemüüjad jne. ON need lihttööd või ei? Mina ise ei halvusta ühtegi ametit. Sama eeldan ka teistelt. Ja sellepärast ütlen jätkuvalt, et kui juuksur on spetsialist, siis ka lapsehoidja võib seda olla. Miks see lihttöö rohkem on, kui mingi muu, kus puudub poolgi lapsehoidja ooskustest, vastustusest ja inimlikkusest?

Seni, kuni lapsed on väiksed, on muidugi mugavam ja pere seisukohalt parem olla kodune. Kui lapsed on suuremad, siis ma küll pointi ei näe.

Ma olen kontoritöötaja. Teenin hästi. Kolm last on täiskasvanud. Üks laps on koolilaps. Ma ei kujuta ette, kuidas perel minust rohkem kasu on, kui ma oleksin kodune kui siis, kui ma käin tööl? Laps on ju peaaegu terve päev koolis. Pole mul vaja ju sellel ajal tema eest hoolitseda või süüa teha. Et siis istun kodus ja nühin elamist? Miks? Selliseid kodutöid on võimalik teha palgatöö kõrvalt, möödaminnes. Absoluutselt kindlasti on meie peres soe kodune õhtusöök, iga päev, kuid tolmuimejaga meil iga päev ei tehta. Talveperioodil elame 100% ajast korteris. Kevadest sügiseni elame maakodus, kus on meeletu maa-ala, mis vaja korras hoida. Lisaks, väga suur aiamaa ja hiiglaslik kasvuhoone, kust tuleb enamik pere talvevarudes. Aga maakodu korrashoidmist pean ma pigem hobiks ja sellega tegelen tööpäeva õhtuti ja nädalavahetusel.

Kuidas see minusuguses “seisus” naisterahvast võiks rikastada, kui ma istuksin päev otsa kodus?

Sellest võõraste laste eest hoolitsemise ja teiste juures koristamas käimise jutust ma ei saa ikka aru. Kas see on tõesti ainus võimalus naisel, et väljaspool kodu midagi kasulikku teha?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Tööd pole jah väljatoodud, aga ise kirjutad juba mitmes kord võõraste laste hoidmisest ja võõras kodus koristamisest. Ehk siis just kui viitad, et enamus naisi teeb ju just seda tööd.

Usu mind, lihttöö ja karjäärinaise ametite vahele jääb veel väga suur hulk ameteid.

Karjäärinaise ja lihttöö vahele ei jää ka väga palju ameteid. No tegelikult kui see välja jätta, siis võtame tehasetöötajad, juuksur, iluteenindajad, kontroitöötajad, poemüüjad jne. ON need lihttööd või ei? Mina ise ei halvusta ühtegi ametit. Sama eeldan ka teistelt. Ja sellepärast ütlen jätkuvalt, et kui juuksur on spetsialist, siis ka lapsehoidja võib seda olla. Miks see lihttöö rohkem on, kui mingi muu, kus puudub poolgi lapsehoidja ooskustest, vastustusest ja inimlikkusest?

Seni, kuni lapsed on väiksed, on muidugi mugavam ja pere seisukohalt parem olla kodune. Kui lapsed on suuremad, siis ma küll pointi ei näe.

Ma olen kontoritöötaja. Teenin hästi. Kolm last on täiskasvanud. Üks laps on koolilaps. Ma ei kujuta ette, kuidas perel minust rohkem kasu on, kui ma oleksin kodune kui siis, kui ma käin tööl? Laps on ju peaaegu terve päev koolis. Pole mul vaja ju sellel ajal tema eest hoolitseda või süüa teha. Et siis istun kodus ja nühin elamist? Miks? Selliseid kodutöid on võimalik teha palgatöö kõrvalt, möödaminnes. Absoluutselt kindlasti on meie peres soe kodune õhtusöök, iga päev, kuid tolmuimejaga meil iga päev ei tehta. Talveperioodil elame 100% ajast korteris. Kuidas see minusuguses “seisus” naisterahvast võiks rikastada, kui ma istuksin päev otsa kodus?

Sellest võõraste laste eest hoolitsemise ja teiste juures koristamas käimise jutust ma ei saa ikka aru. Kas see on tõesti ainus võimalus naisel, et väljaspool kodu midagi kasulikku teha?

Las ma arvan, seda sooja õhtusööki teed iga päev sina, eks ole? Kuigi käid mehega võrdselt iga päev palgatööl. Küllap on ka lõviosa koristamisest, pesuga tegelemisest, laste arstiajad, riided jne, jne sinu teha.
Ei ole ainus võimalus. Aga suure osa inimeste palgatöö seisneb just nendes töödes, mida koduski tehakse. Ometi on kodust väljas neid töid teha kuidagi auväärsem. Miks?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Pigem näen ma sinu ja mind tsiteerinu kui ka tegelikult üldiselt selles teemas stereotüüpset hoiakut, nagu mees oleks alati suure raha koju tooja ja teeb nn “päristööd”. Ja naised reegina koristajad, söögitädid, lapsehoidjad, vabrikutöölised jne. kes on lihtsalt niisama…

Aga sa ei pea seda nägema. Kuna selles teemas pole ju välja toodud, et mis erialast ja naiste töös just jutt on, siis on selge, et iga töö on töö, mis amet, vahet pole. Ja üldteada on ka see, et päris karjäärinaisi on nagunii vähe ja on ka teada, et väga palju töökohti ongi tavalised tööd.
Praegu on oluline, et need, kes peavad kodutöid väheolulisteks, vastaksid just selles kontekstis – kas kellegi teise kodus lapsehoidmine või koristamine teeb selle naise väärtuslikumaks, kuna ta läheb kella aja peale naabri juurde seda raha eest tegema, näiteks?

Tööd pole jah väljatoodud, aga ise kirjutad juba mitmes kord võõraste laste hoidmisest ja võõras kodus koristamisest. Ehk siis just kui viitad, et enamus naisi teeb ju just seda tööd.

Usu mind, lihttöö ja karjäärinaise ametite vahele jääb veel väga suur hulk ameteid, mida naine võib pidada.

Ja kust selline seisukoht, et töölkäiv naine peab kodutöid väheoluliseks? Mu meelest on kodutööd väga olulised, kuid ma ei pea päris õigeks, et kodutööd peaks olema ühe naisterahva elu sisu. Kodutöid ja palgatööd saab väga edukalt ühildada.

Lasteaiaõpetaja amet ei ole lihttöö. Ometi on kuidagi auväärsem hoolitseda teiste, mitte enda laste eest. Miks?
Tohutlult arendavaid ja suuri väljakutseid pakkuvaid ameteid peavad vähesed inimesed. Ometi käib siin jutt kogu aeg sellest, et palgatööl käia on alati kuidagi arendavam kui kodus manduda. Miks?
Kodutöid ja palgatööd peab millegipärast ühildama vaid naine, mehel on täielik õigus pärast rasket palgatööpäeva puhata.

Mina ei ole väitnud, et lasteaiaõpetaja amet on lihttöö. Samuti ma ei saa jätkuvalt aru, mis enda laste eest hoolitsemata jätmise ja võõraste laste eest hoolitsemisest sa koguaeg kirjutad? Et kui ma lähen tööle, siis on minu lapsed automaatselt hooletusse jäetud? Võõraste laste teemal ei oska kaasa rääkida, sest minu töö iseloom ei ole võõraste lastega tegelemises.

Kust sa seda välja loed, et kodutöid ja palgatööd peab ühildama vaid naine? Minu arust on see, et kodutöid teevad mõlemad (nii mees ja naine) nii elementaarne, et mul ei tulnud pähegi seda eraldi mainida. Kas sinu peres on siis kogu kodutööde koorem sinu kaelas? Siis ma saan pisut rohkem aru, miks pead õigeks, et naine peaks kodune olema.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Tööd pole jah väljatoodud, aga ise kirjutad juba mitmes kord võõraste laste hoidmisest ja võõras kodus koristamisest. Ehk siis just kui viitad, et enamus naisi teeb ju just seda tööd.

Usu mind, lihttöö ja karjäärinaise ametite vahele jääb veel väga suur hulk ameteid.

Karjäärinaise ja lihttöö vahele ei jää ka väga palju ameteid. No tegelikult kui see välja jätta, siis võtame tehasetöötajad, juuksur, iluteenindajad, kontroitöötajad, poemüüjad jne. ON need lihttööd või ei? Mina ise ei halvusta ühtegi ametit. Sama eeldan ka teistelt. Ja sellepärast ütlen jätkuvalt, et kui juuksur on spetsialist, siis ka lapsehoidja võib seda olla. Miks see lihttöö rohkem on, kui mingi muu, kus puudub poolgi lapsehoidja ooskustest, vastustusest ja inimlikkusest?

Seni, kuni lapsed on väiksed, on muidugi mugavam ja pere seisukohalt parem olla kodune. Kui lapsed on suuremad, siis ma küll pointi ei näe.

Ma olen kontoritöötaja. Teenin hästi. Kolm last on täiskasvanud. Üks laps on koolilaps. Ma ei kujuta ette, kuidas perel minust rohkem kasu on, kui ma oleksin kodune kui siis, kui ma käin tööl? Laps on ju peaaegu terve päev koolis. Pole mul vaja ju sellel ajal tema eest hoolitseda või süüa teha. Et siis istun kodus ja nühin elamist? Miks? Selliseid kodutöid on võimalik teha palgatöö kõrvalt, möödaminnes. Absoluutselt kindlasti on meie peres soe kodune õhtusöök, iga päev, kuid tolmuimejaga meil iga päev ei tehta. Talveperioodil elame 100% ajast korteris. Kuidas see minusuguses “seisus” naisterahvast võiks rikastada, kui ma istuksin päev otsa kodus?

Sellest võõraste laste eest hoolitsemise ja teiste juures koristamas käimise jutust ma ei saa ikka aru. Kas see on tõesti ainus võimalus naisel, et väljaspool kodu midagi kasulikku teha?

Las ma arvan, seda sooja õhtusööki teed iga päev sina, eks ole? Kuigi käid mehega võrdselt iga päev palgatööl. Küllap on ka lõviosa koristamisest, pesuga tegelemisest, laste arstiajad, riided jne, jne sinu teha.
Ei ole ainus võimalus. Aga suure osa inimeste palgatöö seisneb just nendes töödes, mida koduski tehakse. Ometi on kodust väljas neid töid teha kuidagi auväärsem. Miks?

Ei, sa arvad väga valesti. Ma just eelmises postituses kirjutasin, et teeme mõlemad kodutöid. Hetkelgi mul mees koorib kartuleid (nüüd ütled suss, selle peale, eks?). Koristamine on ka viimasel ajal olnud rohkem tema rida (kuid see pole reegel). Mina käin sel ajal toidupoes nädalavarusid täiendamas. Riietega on nii ja naa. Enamasti viskab masinasse ja kuivatisse tema, mina panen pesu kokku ja kappi, sest ma tahan sel ajal kappi koristada ka. Ja tema osas ma ei ole kindel, kas ta teeks seda nii, nagu mulle meeldiks. Lapsega õpib ainult tema, kuidagi on kujunenud nii.
Kui olin lastega kodune, siis osales ta peaaegu sama palju kodutöödes. Tuli töölt ja hakkas süüa tegema jne. Eelkõige sel põhjusel, et mul sündisid vanemad lapsed järjestikku ja koormus kippus kohati üle pea kasvama. See reegel oli meie kodus ka, et kui tema oli parasjagu kodus, siis kakase pepu pesemine oli ainult tema töö. Mina tegin seda ainult siis, kui teda kodus ei olnud. Vannitamised, küünte lõikamine ja kollimajandus oli ka mehe rida.

Me käime mehega mõlemad täiskohaga palgatööl ja teenime mõlemad. Meie peres ei ole mina alluv ja tema ülemus. Meil ei ole nii, et mees käib päristööl ja naine niisama “teeb mida” ja teenib vaid enda jaoks sümboolse taskuraha. Meil on 100% ühine rahakott.

Kägu kirjutas:

Kui naine on lasteaiaõpetaja, hoolitseb ta päevad läbi võõraste laste eest – see on auväärne, väljakutseid pakkuv, arendav tegevus. Aga oma laste eest kodus hoolitsemine on mandumine. Miks?
Siinsamas on teine teema, kus peetakse enesestmõistetavaks, et palgatöö on mehele esmatähtis ja mees peab saama kodus puhata. Naise kohus on aga lisaks palgatööle hoolitseda ka kodu ja laste eest. Kui ta seda ei tee, on laisk rongaema. Kui aga teeb ainult seda, on ülalpeetav laisk manduja.

Ok, ma saan aru, et sul on mingi isiklik valus teema sellega. Sa oled kodus ebavõrdses seisus. Üldjuhul on see paljuski naise enda teha, mis positsioonile ta kodus asetub. Kui suhte algul ei ole paika pandud, et mees teeb samaväärselt kodutöid, siis ei ole muidugi ka tulevikus mõtet loota, et ta kunagi neid tegema hakkab.

See lasteaiaõpetaja teema on sul ka kuidagi hinges. Oletame nüüd, et lapsed on juba suured, käivad koolis, siis mida õudset selles on, kui nende laste ema töötab lasteaiaõpetajana ja päeval tegeleb võõraste lastega? Minu noorim laps õpib praegu 6ndas klassi. Me jõuame koju enam-vähem ühel ajal, kuna tema läheb pärast kooli veel ringidesse. Oskad sa nüüd seletada, kuidas ma saan oma lapsele kasulik olla sel ajal, kuni ta koolis on? Ok, ehk oleks jah tore laps vastu võtta sooja söögiga. Kojujõudes peab ta sooja sööki 1-2 tundi veel ootama. Aga see on ka kõik. Sest kõik muud tema vajadused on kaetud – puhas pesu kapis, toad korras, külmik süüa täis jne.

Seega, küsimus jääb, kuidas mu lapsele ja mehele oleks kasulik, kui mina päev otsa kodus istuksin? Kes jääb hooleta ja tähelepanuta, kui ma nendega ühel ajal koju jõuan?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Aga suure osa inimeste palgatöö seisneb just nendes töödes, mida koduski tehakse. Ometi on kodust väljas neid töid teha kuidagi auväärsem. Miks?

Ära võta enda järgi. Ma saan aru, et sinu elu on niimoodi, aga ära laienda seda kõikidele naistele. Minu töö näiteks ei ole mitte ühestki otsast seotud võõraste lastega, teiste kodus koristamise või võõrastele inimestele söögitegemisega.

Ometi kirjutatakse siin, et kodune naine on igal juhul ülalpeetav, manduv, laisik, igav inimene. Palgatööl käiv aga arenev, intelligentne, austustvääriv. Seda laeindatakse siin just nimelt kõikidele naistele.

Kägu kirjutas:

Ometi kirjutatakse siin, et kodune naine on igal juhul ülalpeetav, manduv, laisik, igav inimene. Palgatööl käiv aga arenev, intelligentne, austustvääriv. Seda laeindatakse siin just nimelt kõikidele naistele.

Kodusel inimesel reeglina ju puudub sissetulek. Järelikult ta ongi ülalpeetav, kui tal oma sissetulekut pole? Ja seetõttu kahjuks ka sõltuv oma mehest.

Eks inimesed on erinevad, aga mina olen oma elus lastega pikalt kodune olnud ja ma pean tunnistama, et pikapeale jääb selline elu ühekülgseks. Mina tundsin mingil hetkel mandumist. Vaatamata sellele, et kodus oli palju töid teha ja lastega oli koguaeg toimetamist. Laste suureks kasvades ma küll ei näinud vajadust kodune edasi olla. Päevast päeva pottide-pannide keskel toimetamine ei saa ju kuigi arendav olla?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Tööd pole jah väljatoodud, aga ise kirjutad juba mitmes kord võõraste laste hoidmisest ja võõras kodus koristamisest. Ehk siis just kui viitad, et enamus naisi teeb ju just seda tööd.

Usu mind, lihttöö ja karjäärinaise ametite vahele jääb veel väga suur hulk ameteid.

Karjäärinaise ja lihttöö vahele ei jää ka väga palju ameteid. No tegelikult kui see välja jätta, siis võtame tehasetöötajad, juuksur, iluteenindajad, kontroitöötajad, poemüüjad jne. ON need lihttööd või ei? Mina ise ei halvusta ühtegi ametit. Sama eeldan ka teistelt. Ja sellepärast ütlen jätkuvalt, et kui juuksur on spetsialist, siis ka lapsehoidja võib seda olla. Miks see lihttöö rohkem on, kui mingi muu, kus puudub poolgi lapsehoidja ooskustest, vastustusest ja inimlikkusest?

Seni, kuni lapsed on väiksed, on muidugi mugavam ja pere seisukohalt parem olla kodune. Kui lapsed on suuremad, siis ma küll pointi ei näe.

Ma olen kontoritöötaja. Teenin hästi. Kolm last on täiskasvanud. Üks laps on koolilaps. Ma ei kujuta ette, kuidas perel minust rohkem kasu on, kui ma oleksin kodune kui siis, kui ma käin tööl? Laps on ju peaaegu terve päev koolis. Pole mul vaja ju sellel ajal tema eest hoolitseda või süüa teha. Et siis istun kodus ja nühin elamist? Miks? Selliseid kodutöid on võimalik teha palgatöö kõrvalt, möödaminnes. Absoluutselt kindlasti on meie peres soe kodune õhtusöök, iga päev, kuid tolmuimejaga meil iga päev ei tehta. Talveperioodil elame 100% ajast korteris. Kevadest sügiseni elame maakodus, kus on meeletu maa-ala, mis vaja korras hoida. Lisaks, väga suur aiamaa ja hiiglaslik kasvuhoone, kust tuleb enamik pere talvevarudes. Aga maakodu korrashoidmist pean ma pigem hobiks ja sellega tegelen tööpäeva õhtuti ja nädalavahetusel.

Kuidas see minusuguses “seisus” naisterahvast võiks rikastada, kui ma istuksin päev otsa kodus?

Sellest võõraste laste eest hoolitsemise ja teiste juures koristamas käimise jutust ma ei saa ikka aru. Kas see on tõesti ainus võimalus naisel, et väljaspool kodu midagi kasulikku teha?

Asi polegi niivõrd sinus. Kuigi kahte ühesugust peret ka olemas pole, nii et sina oled ainus, kellel asjad nii on ja toimivad. Igal omamoodi. Keegi pole kehvem sellepärast, kui ta käib tööl või sellepärast, kui ta on kodune, selles on asi.
Pealegi nii suurte lastega ongi enamik tööl niikunii ju. Kui ei ole mingeid probleeme. Millised need olla võivad, on inimese elukogemuses vili juba. Näiteks kui need neli oleksid kõik sellises eas, et nad on väikesed, on loogiline ollagi nendega kodus, sest 4 lapsega on raudselt kordades raskem ja tööd rohkem, kui ühe lapsega, kellega saabki töö igapäevaselt otsa.
Teiste juures koristamine ja lste hoidmine on sellepärasr jutus sees, et inimesed mõistaksid, et need on samasugused tööd, nagu tehases või kontoris, kus inimesed samuti teiste heaks teenivad.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ometi kirjutatakse siin, et kodune naine on igal juhul ülalpeetav, manduv, laisik, igav inimene. Palgatööl käiv aga arenev, intelligentne, austustvääriv. Seda laeindatakse siin just nimelt kõikidele naistele.

Kodusel inimesel reeglina ju puudub sissetulek. Järelikult ta ongi ülalpeetav, kui tal oma sissetulekut pole? Ja seetõttu kahjuks ka sõltuv oma mehest.

Eks inimesed on erinevad, aga mina olen oma elus lastega pikalt kodune olnud ja ma pean tunnistama, et pikapeale jääb selline elu ühekülgseks. Mina tundsin mingil hetkel mandumist. Vaatamata sellele, et kodus oli palju töid teha ja lastega oli koguaeg toimetamist. Laste suureks kasvades ma küll ei näinud vajadust kodune edasi olla. Päevast päeva pottide-pannide keskel toimetamine ei saa ju kuigi arendav olla?

Miks peab end arendama kogu aeg? Kodus on niisama mõnus olla. Elu tuleb osata mõnusalt elada.

Kägu kirjutas:

miks tahad olla koduperenaine? avastada X aastapärast kui tühja oled oma elu elanud kuna ainult koristasid ja koristasid? mees maksab? elu mõte ongi olla ülalpeetav, las mees maksab, sina lihtsalt oled kuni mees leiab armukese, sest sina oled koristaja, aga mees tahab enda kõrvale naist.

õnnetus on vist ikka naisena sündida? aju on 3x väiksem kui mehel

Ma ei tea, ma olen nüüdseks 20 aastat töötanud ja ennast 100% ise üleval pidanud – täitsa võiks koduseks jääda küll, kui keegi raha maksaks. Mis summast? No nii alates 2000 kuus võiks juba täitsa mõelda (kui kõik elamiskulud on tasutud). Kui rohkem, siis ma panustaksin sellest hea meelega ka ühise heaolu jaoks.
Tehinguga peaks kaasnema ka hea kindlustusleping tuleviku tarbeks.