Tööd pole jah väljatoodud, aga ise kirjutad juba mitmes kord võõraste laste hoidmisest ja võõras kodus koristamisest. Ehk siis just kui viitad, et enamus naisi teeb ju just seda tööd.
Usu mind, lihttöö ja karjäärinaise ametite vahele jääb veel väga suur hulk ameteid.
Karjäärinaise ja lihttöö vahele ei jää ka väga palju ameteid. No tegelikult kui see välja jätta, siis võtame tehasetöötajad, juuksur, iluteenindajad, kontroitöötajad, poemüüjad jne. ON need lihttööd või ei? Mina ise ei halvusta ühtegi ametit. Sama eeldan ka teistelt. Ja sellepärast ütlen jätkuvalt, et kui juuksur on spetsialist, siis ka lapsehoidja võib seda olla. Miks see lihttöö rohkem on, kui mingi muu, kus puudub poolgi lapsehoidja ooskustest, vastustusest ja inimlikkusest?
Seni, kuni lapsed on väiksed, on muidugi mugavam ja pere seisukohalt parem olla kodune. Kui lapsed on suuremad, siis ma küll pointi ei näe.
Ma olen kontoritöötaja. Teenin hästi. Kolm last on täiskasvanud. Üks laps on koolilaps. Ma ei kujuta ette, kuidas perel minust rohkem kasu on, kui ma oleksin kodune kui siis, kui ma käin tööl? Laps on ju peaaegu terve päev koolis. Pole mul vaja ju sellel ajal tema eest hoolitseda või süüa teha. Et siis istun kodus ja nühin elamist? Miks? Selliseid kodutöid on võimalik teha palgatöö kõrvalt, möödaminnes. Absoluutselt kindlasti on meie peres soe kodune õhtusöök, iga päev, kuid tolmuimejaga meil iga päev ei tehta. Talveperioodil elame 100% ajast korteris. Kevadest sügiseni elame maakodus, kus on meeletu maa-ala, mis vaja korras hoida. Lisaks, väga suur aiamaa ja hiiglaslik kasvuhoone, kust tuleb enamik pere talvevarudes. Aga maakodu korrashoidmist pean ma pigem hobiks ja sellega tegelen tööpäeva õhtuti ja nädalavahetusel.
Kuidas see minusuguses “seisus” naisterahvast võiks rikastada, kui ma istuksin päev otsa kodus?
Sellest võõraste laste eest hoolitsemise ja teiste juures koristamas käimise jutust ma ei saa ikka aru. Kas see on tõesti ainus võimalus naisel, et väljaspool kodu midagi kasulikku teha?
Asi polegi niivõrd sinus. Kuigi kahte ühesugust peret ka olemas pole, nii et sina oled ainus, kellel asjad nii on ja toimivad. Igal omamoodi. Keegi pole kehvem sellepärast, kui ta käib tööl või sellepärast, kui ta on kodune, selles on asi.
Pealegi nii suurte lastega ongi enamik tööl niikunii ju. Kui ei ole mingeid probleeme. Millised need olla võivad, on inimese elukogemuses vili juba. Näiteks kui need neli oleksid kõik sellises eas, et nad on väikesed, on loogiline ollagi nendega kodus, sest 4 lapsega on raudselt kordades raskem ja tööd rohkem, kui ühe lapsega, kellega saabki töö igapäevaselt otsa.
Teiste juures koristamine ja lste hoidmine on sellepärasr jutus sees, et inimesed mõistaksid, et need on samasugused tööd, nagu tehases või kontoris, kus inimesed samuti teiste heaks teenivad.Naine, kes mujal kokkab-koristab või lapsi hoiab, teeb seda kõike oma majapidamisele LISAKS. Kodu ja pere eest on vaja hoolitseda töötaval inimesel ka. St koduperenaise jutt oma kurnavast ja sisukast tööpäevast on naeruväärne, v.a. kui peetakse talu, hooldatakse puudega inimest vms. Ka neid viimaseid asju teevad paljud veel põhitööle lisaks.
Aga miks peab elu võimalikult raske olema? Kui perel on nii võimalik, et mõlema, nii naisel kui ka mehel, on vaid üks töö, siis mis selles halba on? Ülejäänud aja saavad mõlemad puhkamiseks kasutada.
