Oma kodu, oma voodi. Siis kui tuba on soe ja väljas vihma sajab, on õhtu ja ma olen mõnusalt teki all, siis ma ikka mõtlen, et issandkuimõnus on olla oma kodus, oma voodis, täielik luksus!
Mul oli elus periood, kui ma tundsin end mitu aastat kodutuna, peatusin kord ühe, kord teise tuttava juures, elasin erinevates viletsates üürikates, ühikates, kommuunis… Tegelikult juba ühes viimastest üürikatest enne päris kodu ostmist tekkis see tunne, et nüüd on kodu. Seal ma elasin ka mitu aastat ja kodu tunne tekkis seal kohe uksest sisse astudes, kui esimest korda üürikat vaatama läksin. Praegune on nõksa väiksem ja pisut kehvem kui too üürikas, aga ikkagi oma ja see on ikka täielik luksus, kui peas ei vasarda, et millal jälle kolima peab hakkama, saab rahulikult kõike oma käe ja maitse järgi sättida ja vihmase ilmaga soojas toas oma voodisse oma teki alla pugeda.
p.s. oma kodus olen ma tänaseks elanud üle 10 aasta. võiks ju juba olla nagu tavaline ja märkamatu, aga ikka tundub luks 🙂