Teema: Mis tavaline asi teile luksuslikuna tundub?

Spas ei tasugi kunagi ju massaaže võtta, sest neis on üsna kehvad massöörid (reeglina, olen mõne korra võtnud ja alati pettunud, silitatakse lihtsalt nii et raha lõhn on kogu aeg tunda). Muud hoolitsused, no vaid mõnes spas on midagi väärtuslikku olnud, enamasti tühi rahaküsimine.
Aga luksus on minu jaoks kodutoit, seda saab üha ja üha vähem. Ise teen küll, aga tahaks vaheldust, teiste oma, ja külas saab aina vähem head isetehtud toitu, kõigil kiire ja ostetakse.

Kvaliteetne madrats ja luksuslik voodipesu. Kuna mul on suured uneprobleemid, siis on kõik magamisega seotu minu jaoks emotsionaalselt oluline. Kahjuks pole mul raha hea madratsi tarbeks – olen sunnitud ostma hinna järgi. Voodipesu maksimum on minu jaoks Jysk või Maxima. Nende puuvillasel pesul pole selle raha eest vigagi, kuid unistustes vaatan ikka midagi erilisemat ja kujutan ette, kuidas ööseks peente linade vahele poen ja just minu jaoks valitud madratsil nurru löön. Ehh…lähen nüüd oma lohkuvajunud voodisse sõba silmale püüdma. Äkki kunagi see juhtub, et ka minul on raha investeerida oma unekvaliteeti.

Ma tahaks koduabilist, et ta oleks kiire ja nähtamatu. Lihtsalt kõrini on kodutöödest või õigemini, pole jaksu.

#3522923:

Üks asi, millele ma samuti ei raatsi kulutada, on need toidukullerid. Väga harva oleme toitu koju tellinud, pigem ikka läheme ise järgi, kuna kütusekulu oluliselt väiksem kui kulleri tasu.

Väiksem, kui 3 eurot? Lausa oluliselt väiksem?

#3522881:

Minu jaoks tänapäevane soe ja puhas wc. Kogu lapsepõlve ja noorusaja elasin kuivkäimlaga korteris, mis suvel kubises kärbestest ja talvel jäi tagumik härmatanud poti külge kinni, siis nüüd oma soojas ja avaras wc-s istudes olen sageli õnnelik. Ja alati natuke kurb, et mu ema ei näinudki, millised mugavused võivad elus olla.

Minule meenub sageli kui mõnus oli suvel värskes õhus sellises istuda

#3522702:

Michael Korsi käekott. Saaks tegelikult iga kuu ühe sellise lubada, aga ei tee seda.

Ma saaks veel aru kui Vuitton, aga Kors on sama kole, kuigi jah, palju odavam.

#3522697:

Selles mõttes siis, et ei ole midagi sellist mida päriselt saaks endale ainult harva lubada aga ikkagi tekitab miski pärast luksuse tunde.

Minul endal on arbuus. Lapsena ei ostnud vanemad kunagi korraga rohkem kui ntx veerand arbuusi koju (et kes selle muidu ära jaksab süüa j.n.e.) Aga mulle hullult maitses ja oleks vist ennast heameelega lolliks söönud sellest ühe korraga. Nemad ei saanud aru sest, et pole ju tervislik ega viisakas nii moodi ahnitseda korraga. Ja homme saab ju jälle. J.n.e.

No ja nüüd täis kasvanuna mõnikord lihtsalt lähengi ja ostan terve arbuusi endale ja panen sellest nahka just niipalju kui sisse läheb ühe korraga. 😀 Ei maksa ju reaalselt eriti midagi aga miski pärast teeb siia maani alati niisuguse tunde, et nüüd olen natuke laristanud enda peale.

Mul on sama salvesti porgandimehuga ja linnuse kaljaga. Lapsena ema ostis alati ainult väikse purgi ja siis ma juba unistasin, et kui SUUREKS kasvan, ostan suure purgi porgandimehu. Ja sama kaljaga. Alati osteti väike klaasitäis ja ma.unistasin, et täiskasvanuna ostan suure kruusi kalja. Neid “kalja autosid”ei ole enam, aga Linnuse kali on sama hea maitsega nii olen ostnud selle suure pudeli alati ja nautinud 😀

Oma kodu, oma voodi. Siis kui tuba on soe ja väljas vihma sajab, on õhtu ja ma olen mõnusalt teki all, siis ma ikka mõtlen, et issandkuimõnus on olla oma kodus, oma voodis, täielik luksus!

Mul oli elus periood, kui ma tundsin end mitu aastat kodutuna, peatusin kord ühe, kord teise tuttava juures, elasin erinevates viletsates üürikates, ühikates, kommuunis… Tegelikult juba ühes viimastest üürikatest enne päris kodu ostmist tekkis see tunne, et nüüd on kodu. Seal ma elasin ka mitu aastat ja kodu tunne tekkis seal kohe uksest sisse astudes, kui esimest korda üürikat vaatama läksin. Praegune on nõksa väiksem ja pisut kehvem kui too üürikas, aga ikkagi oma ja see on ikka täielik luksus, kui peas ei vasarda, et millal jälle kolima peab hakkama, saab rahulikult kõike oma käe ja maitse järgi sättida ja vihmase ilmaga soojas toas oma voodisse oma teki alla pugeda.

p.s. oma kodus olen ma tänaseks elanud üle 10 aasta. võiks ju juba olla nagu tavaline ja märkamatu, aga ikka tundub luks 🙂

#3523071:

Aga mulle kohe meeldib vastupandamatult, et auto on kvaliteetne, uus, luksuslik, mille istmed oskavad massaazhi teha ja salong on hääletu ning viimistletud vasikanahaga.

Vaeste vasikate kurbadele silmadele ei mõtle? Ja emalehma ahastusele?

Kena puhta õhuga parkmets põhimõtteliselt maja taga ja meri lühikese sõidu kaugusel. Miljardid inimesed võivad sellest vaid unistada.

Lõhefilee. Vene ajal sellist asja ei saanudki. Siis tuli ja oli kallis. Nüüd on nii tavaline, et saab tihti kõhu täis süüa ja jääb ülegi.

#3523328:

#3523071:

Aga mulle kohe meeldib vastupandamatult, et auto on kvaliteetne, uus, luksuslik, mille istmed oskavad massaazhi teha ja salong on hääletu ning viimistletud vasikanahaga.

Vaeste vasikate kurbadele silmadele ei mõtle? Ja emalehma ahastusele?

norin – kas isalehm on ka olemas?
ja Sa ilmselt ei tea, et ükski farmis elav lehm ei kasvata oma vasikat ise ja ei tea tema saatusest midagi.

Juuksur, manikyyr jne on asjad mida ma siiani endale lubada ei raatsi. Alati mõtlen nii et selle raha eest saaks ju lastele kummikud või mingi huviringi kinni maksta.
Korra aastas käin lõikamas aga värvin ise. Palk on ok aga no ei raatsi lihtsalt maksta.

Söögi pealt ei vaata ka enam aastaid mida ostan. Mille järgi isu tekib, seda ka sööme.

#3523057:

#3522923:

Üks asi, millele ma samuti ei raatsi kulutada, on need toidukullerid. Väga harva oleme toitu koju tellinud, pigem ikka läheme ise järgi, kuna kütusekulu oluliselt väiksem kui kulleri tasu.

Väiksem, kui 3 eurot? Lausa oluliselt väiksem?

Ma ei tea, kus sina elad, aga meil Pärnus on tellitoiduga linnapiires kohale toomine 4,90€. Pärnu on nii väike linn ja ma elan ise suhteliselt kesklinnas, seega sisuliselt igasse toidukohta oma autoga sõites on mu kütusekulu maksimaalselt 50 senti.

Massaaž. Aastaid ei raatsinud 10x kuuri läbi teha, isegi 1x tundus kallis. Nüüd, vanuses 40+, olen hakanud rohkem enda peale mõtlema ja hiljuti täitus ka minu unistus 10 korra massažikuurist. Oli ikka luks küll!

Koristaja. Olen unistanud, et keegi minu eest elamist korras hoiab. Kahjuks regulaarselt jällegi ei raatsi koristajat tellida. Vahel siiski (ca 1x 4-5 nädala tagant) tellin seda teenust ja oi kui mõnus on üleni puhtasse koju tulla, ilma, et ise oleks ennast eelnevalt segaseks koristanud. Puhas luksus minu jaoks!