Teema: Mis tavaline asi teile luksuslikuna tundub?

#3522881:

Minu jaoks tänapäevane soe ja puhas wc. Kogu lapsepõlve ja noorusaja elasin kuivkäimlaga korteris, mis suvel kubises kärbestest ja talvel jäi tagumik härmatanud poti külge kinni, siis nüüd oma soojas ja avaras wc-s istudes olen sageli õnnelik. Ja alati natuke kurb, et mu ema ei näinudki, millised mugavused võivad elus olla.

Jaa, tean mis asi on kuivkäimla, kuigi meil ei olnud see asi nii kole, ei massiliselt kärbseid suvel ega ka jubedat külma talvel, lihtsalt jahedam ruum.

Puhta vee raiskamine ükskõik kuidas ja hoidun siiani sellest. Kus vaja loomulikult kasutan ja kokkuhoidu ei harrasta, aga just raiskamine on ebameeldiv. Meil oli kunagi mustavee paak ja selle tühjaksvedamine oli tasuline ja igavene jama alati. Minu jaoks on täiesti lubamatu lihtsalt seista duši all ja lasta endale 10 minutit vett lihtsalt peale joosta. Lisaks on meil boiler ja see saab tühjaks, järgmine pesema tulija peab tükk aega ootama. Kui pead pesen siis vahepeal keeran alati vee kinni. Vanniskäimine on ka vastumeelne just vee raiskamise tõttu, puhta joogiveega muru kastmine samuti.

Pesu ostmine kuskilt pesupoest. Mäletan oma rinnahoidja ostmist kaubamajast, ma valisin reaalselt seal pool päeva seda rinnahoidjat, sest need maksid mu jaoks nii palju ja kui osta juba siis peab parim olema. Siiamaani mõtlen, et no kas vaja 70 EUR raisata kui saaks 20ga ka…

Väljas söömine. Enamik mu tuttavaid sööb väljas vähemalt lõunat (kohalikus restoranis või pubis, mitte sööklas), väga palju on neidki, kes ise üldse süüa ei tee, heal juhul võileibu. Kulukalkulaatorites arvestatakse väljas söömine igapäevakulude hulka, et kui kallis on konkreetses riigis elada. Minu jaoks on aga väljas söömine tundunud alati pidupäeva sündmus ja luksus. Kuigi see pole eriti kallis, kui minna tavalisemasse kohta. Olen lihtsalt ära harjunud, et norm on ise süüa teha ja väljas söömine on luksus. Kui iga päev väljas süüa, siis ei hinda seda enam varsti.

#3523789:

Lapsena olime vist pigem vaesem pere, vähemalt mõnda eluetappi mäletan nii. Siis unistasin sellest, et mul on ilus uus ja puhas elamine, suur külmkapp ja seal on mitu pakki erinevaid mahlasid ja eelkõige viinamarjad. Need olid tõeline luksuskaup mu jaoks.

Sügavalt nõukaaegse inimesena mäletan ka mina, et mingid ülitavalised asjad tundusid kuidagi nii luksuslikud… Eks paljud asjad ka praegu, aga tagantjärele mõeldes, need mis teatud eluperioodil olid kuidagi kauge unistus, tunduvad nüüd lausa veidrad.

90ndatel käisin külas oma sõbrannal. Tema isa oli nö tegija mees – oskas elada 😀 Kui sõbranna avas külmiku, siis vaatas sealt vastu viis erinevat sorti mahla. Ikka poe, paki mahlad, mitte kodus tehtud sõstramahl. Mulle tundus see vaatepilt nii uskumatu – ma ei raatsinud sel ajal ühtegi osta, aga kellelgi oli külmikus lausa suur valik. Sõbranna veel ise viskas hooletult sinna juurde, et peres on igal ühel oma maitse. Sellepärast ongi viis erinevat sorti.

No olid ikka imelikud ajad! 🙂

Praegu raatsiks osta mahla palju kulub, aga ikka ei osta, sest kehakaalu pärast ei taha omale suhrkujooke lubada.

Veel mõni aeg tagasi tundus mulle majapidamispaber selline kaup, mida ei raatsinud osta. Nii kallis ja lõppeks nagu mingit kasu ole – lendab ju prügikasti. Arvasin, et seda kuluks siis ju hirmus palju ka. Nüüd tuleb öelda, et see on minu köögis üks väga mugav ja vajalik asi. Teeb elu palju lihtsamaks ja puhtamaks.

Minu jaoks on luksus minna suvalisse poodi ja osta täpselt sellised hügieenisidemed nagu minule sobivad.
Olin teismeline 80-ndatel ja pidin läbi ajama mingite vanade linade ja minimaalse vatiga. Lihtsalt polnud midagi ja meie perel tutvusi ka mitte.

#3523067:

#3522881:

Minu jaoks tänapäevane soe ja puhas wc. Kogu lapsepõlve ja noorusaja elasin kuivkäimlaga korteris, mis suvel kubises kärbestest ja talvel jäi tagumik härmatanud poti külge kinni, siis nüüd oma soojas ja avaras wc-s istudes olen sageli õnnelik. Ja alati natuke kurb, et mu ema ei näinudki, millised mugavused võivad elus olla.

Minule meenub sageli kui mõnus oli suvel värskes õhus sellises istuda

olles just maalt linna tagasi jõudnud, on mul täpselt sama reaktsioon – hilisõhtusel käigul tähti vaadata või hommikusel käigul linnulaulu kuulata on ikka võrratu!

põhimõtteliselt on ju tänapäeval väikse vaevaga võimalik veega wc ehitada, aga ma kuidagi ei kiirusta seda tegema. las lapselapsed ka näevad mõne aja pärast nn käimlakultuuri. kurb ju, kui ühel hetkel neid välikäimlaid ainult raamatust ja vabaõhumuuseumis saab näha.

Minule tundub praegu suur luksus lõigata lahti oma küpsetatud sooja leiba, mille koorik on veel natuke liiga kõva, määrida peale koduaia ürtidega võid, mis vaikselt sulama hakkab ja tunda, kuidas terve maja veel pikki tunde leivateo järele lõhnab 🙂
Mitte keegi meie peres (vanaemadeni välja) pole kunagi minu eluajal leiba küpsetanud.

Vaba nädalavhetus suvel.
Töötan juba aastaid turismisektoris ja seepärast naudin vahel harva saabuvat TERVET nädalavahetust ( L-P) kodus. Suvi, päike paistab, saab terrassi peal aeglaselt kohvi juua ja võikut süüa koos mehega. Pikaks päevaks plaane teha. Randa, laadale, kontserdile.
Kahjus on neid hommikuid väga-väga vähe, sest meie teeme just siis tööd, kui enamik inimesi puhkab. Sel suvel oli selles osas justkui teismoodi kõik. Oli küll kurb, et kliente vähem, aga oma vaba aega sai palju rohkem. Ilmad olid ja ilusat ja ilus ilm- see on juba ise luksus Eestimaal:)

Ma ei saa aru miks vorstisööjad seda paljalt söövad. Kas riideid ei taha selleks ajaks selga panna või miks nii tehakse?
Aga teemasse ka… Minu jaoks on luksus praeguses eluetapis nädalane puhkus ilma töö ja lasteta, rahu ning vaikus.

#3525177:

#3522734:

Väga ilusatest korrapärastest veatutest valgetest ümmargustest pärlitest käevõru + kõrvarõngad, mille Filipiinidelt ostsin. See komplekt maksis vist ainult umbes 200 euro ringis, meil kindlasti maksaks rohkem. Odav, aga väga ilus ja tundub käe peal, kui pärlid vastu nahka soojaks lähevad, mulle väga luksuslikuna. Pärlite läbimõõt on 1,2 cm, sellised suuremapoolsed. Läigivad lihtsalt võrratult. Kinnitus on ka väga ilus, väljapeetud, tundub igati kallis.

Palun kirjelda, mille pärast on tähtis, et asi igati kallis välja näeb.

Äkki sellepärast, et nii ilusate pärlite kinnituseks ei saa olla odavamaiguline inetu plekist jubin, mille küljes turritavad jõhviotsad? Se rikuks ju kogu pildi ära. ‘Kallis’ kirjutasin ma kinnituse kohta.
Ja mõiste ‘luksuslik’ ei seostu minul odavusega. Mina vastasin teemasse enda kohta, sinul on võib-olla luksuslikkusest oma arusaam.

#3524292:

Vaba nädalavhetus suvel.
Töötan juba aastaid turismisektoris ja seepärast naudin vahel harva saabuvat TERVET nädalavahetust ( L-P) kodus. Suvi, päike paistab, saab terrassi peal aeglaselt kohvi juua ja võikut süüa koos mehega. Pikaks päevaks plaane teha. Randa, laadale, kontserdile.
Kahjus on neid hommikuid väga-väga vähe, sest meie teeme just siis tööd, kui enamik inimesi puhkab.

Samas jälle saad sina puhata ülejäänud 9 kuud aastast. Kuni koroonani olid reisivõimalused ju head.

Ilma maskita poodiminek (ei ela Eestis) ja hommikuti kaua magamine (seda luksust saan lubada ainult nädalavahetusel)

Minu jaoks on luksus AEG. Nii tavaline eksole. Aga päev otsa maha vedeleda, olgu siis ka see voodi ja vihm akna taga kui mõnus, ma isegi vabal päeval ei raatsi, sest plaane on kui palju. 1. jaanuarid on olnud teinekord sellised päevad.

Siis, kui olen ostnud mõne kallima näoseerumi, siis on ka luksuslik tunne seda kasutades. Küll aga ei ole tulemus alati hinnas mõõdetav, sest minuarust teeb parema töö ära hoopis mõne-eurone kreem Surnumere äärest.

#3525196:

Ja mõiste ‘luksuslik’ ei seostu minul odavusega. Mina vastasin teemasse enda kohta, sinul on võib-olla luksuslikkusest oma arusaam.

Inimestel on ikka hämmastavalt puudulik funktsionaalse lugemise oskus. Kes kiidab pärle, kes vasikanahast istmetega autot, kes üüratult suurt ja kallist hotellisviiti. Need asjad ongi luksuslikud, mitte ei tundu seda. Aga teemaalgatuses mõeldi miskit tavalist (igapäevast, odavat või rahas üldse hindamatut), mis tekitab luksusliku tunde.

5# hotell siiski ongi luksuslik. Samuti on šampanja joomine luksuslik. Kallis näohoolitsus spaas ongi luksuslik. Mina kirjutasin oma eelmises kommentaaris, et paljud luksuslikud asjad on minule tavalised. Nagu arvata, sain palju miinuseid. Aga ma siiski tajun maailma õigesti: need on luksus, aga paraku ma olen neid nii palju saanud kasutada, et enam ei tunneta nende luksuslikkust. Ega see ei ole ka hea. Harjud luksusasjadega ära, siis ei oska enam elust mõnu tunda. Kui iga päev on pühapäev, millal siis on pühapäev?
Mul endal on küll kahju, et võrreldes mu vaese lapsepõlvega on praegu palju vähem seda, mida tõeliselt nautida suudan. Midagi peab jääma ka kättesaamatuks, et siis kui vahel harva seda saad, tunneks õiget naudingut.
Meil oli lapsena kemps kuuri all külmas. Kuur oli vähemalt majaga sama katuse all, õue ei pidanud minema. Kui lapsena käisin külas inimestel, kellel oli soe WC, alati nautisin potil istumist. Kui ise sain sellise WC, siis mõnda aega tunduski see mulle tõeline luksus, aga enam mitte. Harjusin ära.
Paar aastat tagasi käis külas sõbranna, kes elab Austraalias ja rääkis muuhulgas sealsest olmest. Pärast seda tundus mulle palaval suvepäeval kaks korda duši all käimine luksusena. See on tegelikult siiamaani, kui mõtlen duši all, kui palju on maailmas piirkondi, kus veekasutus on väga rangelt reglementeeritud.