Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis te arvate, kas õpetajate palgatõus tuleb?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )

Teema: Mis te arvate, kas õpetajate palgatõus tuleb?

Postitas:
Kägu

minul erakoolis tõusis palk suvel.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õpetaja põhikoolis saab kuus (klassijuhtaja on ta samuti) umbes kätte 1600-1800€. See on ebanormaalselt palju. Mida te vingute? Paljud õpetajad (elan pikas rivis ridaelamutes Harjumaal ja meil siin 5 õpetajat) ei jaksanud enam päevitada terve kevadperioodi kodus aias, täispalk jooksis ja puhkus. Lõpetage ära see jutt, et õpetajatel on väikesed palgad, ei ole!

Tõstke parem tuletõrjujate palkasid, vaadake mis sandikopikaid need saavad reaalselt inimeste elusid päästes enda elude hinnaga.

+9
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õpetaja põhikoolis saab kuus (klassijuhtaja on ta samuti) umbes kätte 1600-1800€. See on ebanormaalselt palju. Mida te vingute

Sa arvad, et need õpetajad, kes vinguvad, saavad nii palju kätte? Nojah, eks vinguda muidugi saab alati ja ikka on neid, kes rohkem saavad. Aga ma võin sind ikkagi lohutada, et paljud õpetajad saavad brutopalka 1315, kätte siis vähem ikka. Ja muidugi sa ka ei maininud, mis koormusega see õpetaja töötas, enne kui ta koroonaajal päevitama kukkus. Distantsõppe probleem on ka see, et see ei ole päris sama efektiivne ehk siis võis olla ka nii, et osa õpetajaid töötasid küll väga palju, nt koostasid veebiteste, tegid videotunde, valmistasid ette selgitavaid lisamaterjale, hindasid laekunud ülesandeid, aga omandamine jäi mõnel ikka kesiseks, sest veebitund magati või mängiti maha, ülesanded jäid seetõttu arusaamatuks või nt ei loetud selgitavat lehte enne ülesande lahendamist läbi ja seetõttu saabus halb hinne, mõnikord ka tekkisid mingid tehnilised probleemid, mis nii testide lahendamist kui ka koostamist takistasid. Aga õpetajatele pole mõtet selle distantsõppe pärast viha pidada, kui just polnud tegu pedagoogiga, kes nt nagu maapõhja kadus vms ekstreemne juhtum. Paljud pedagoogid ka ei tahtnud seda distantsõpet ega taha praegugi ega käinud ka kuskil seda koroonat maale toomas (mõni üksik küll käis kogemata kombel).

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Iga palgatõus ei tohi olla iseenesestmõistetav. Sellise vastutusega tööga, nagu on õpetajal, peaks kaasnema töö tegeliku kvaliteedi hindamine ja arenguvestlus. Liialt palju on pika suvepuhkuse nimel koolis pedagoogi ametikohti täitvaid isikuid.
Palk peaks olema väga hea, kui töötaja tõesti on hea!

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Õpetajad on kriisi tingimustes päris heas olukorras. Istusid pool aastat kodus, täispalk jooksis. Paljudel teistel pole üldse tööd. Minu arust päris loogiline, et praegu küll kellegi palka tõstma ei hakata.

Istusid kodus ja tegid 2x rohkem tööd kui muidu.

Kuigi jah, tuleb tunnistada, et oli ka neid, kes viskasid eKooli midagi üles ja siis keerutasid pöidlaid, aga minu kolleegide hulgas olid enamuses ikkagi need, kes tegid tavapärasest kõvasti pikemaid tööpäevi, sest igale õpilasele personaalse tagasiside andmine ning nende küsimustele vastamine võtab kõvasti rohkem aega, kui samade asjade klassis ühiselt läbi arutamine.

aga kui varem arutati klassis, siis miks ei saanud nüüd täpselt sama asja teha videoloengu käigus – st täpselt samamoodi nagu varem? Ikka ajavad need õpetajad mingit jura, kuidas koormus tõusis – personaalset tagasisidet pidi igaühele andma erineval tvarasemast seetõttu, et nad ei teinud videoloenguid ja viskasid e-kooli ülesanded üles – siis tõesti on vaja personaalselt küsimustele vastata. Kui aga teed tavaliste klassiloengute asemel videoloenguid, ei saa ju koormus kuidagi suureneda.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleks ikka väga imelik, kui õpetajate palk tõuseks, eriti veel praegu. Nad on pikalt saanud kodus olla ja ilmselt ka palk jooksis. See on nii rumal jutt, et topelt tööd oli ja miks õpetajate lasteaialapsed siis kodus olid, kui eesliinitöötajate ja igast ametnike lapsi lasteaeda lasti. Teised vaadaku ise, et kuidas saavad, aga lasteaeda viia ei või, töökohad ja palgad ka kaovad. Käin stuudiumis iga päev oma koolilapse õppimisi uurimas. Käisin ka distantsõppe ajal ja olin vägagi kursis õpetajate “raske topelt tööga”. Palka peaks hoopis vähendama või siis jah külmutama vähemalt mõneks aastaks. Ikka eriline ahnus. Mis eeskuju sedasi lastele ja lastevanematele on.

See, et sinu laps käib koolis, kus õpetajad tööd ei viitsi teha, ei anna sulle õigust üldistada, et kõik õpetajad distantsõppe ajal kodus logelesid.

Üldiselt on õpetajate tööaeg jaotatud nii, et 50% ajast annad tundi ja teine 50% valmistad ette/parandad töid jne.

Annan ainet, mida on ühes klassis 4 tundi nädalas, seega mul peaks kokku selle klassi peale nädalas kuluma 6 tundi. Distantsõppe ajal kulus mul juba ühe klassi igale õpilasele nädala jooksul tehtud tööde tagasiside kirjutamise peale 8 tundi, sest püüdsin alati leida neile ka lisamaterjale, et nad enda jaoks keerulise materjali samuti selgeks saaksid.

Üritasin veel teha ka vähemalt 1 videotunni nädalas, mille jaoks kulus koos ettevalmistusega veel 2 tundi tööaega. Iseseisvate ülesannete koostamisele ka vähemalt 2 tundi. Tulebki topeltaeg kokku.

aga kas siis enne distantsõpet ei andnud tagasisidet? ma ei saa aru, mismoodi personaalse tagasiside andmine järsku mingi distantsõppega uus asi on? MIDA te seal koolis siis teete?

+5
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleks ikka väga imelik, kui õpetajate palk tõuseks, eriti veel praegu. Nad on pikalt saanud kodus olla ja ilmselt ka palk jooksis. See on nii rumal jutt, et topelt tööd oli ja miks õpetajate lasteaialapsed siis kodus olid, kui eesliinitöötajate ja igast ametnike lapsi lasteaeda lasti. Teised vaadaku ise, et kuidas saavad, aga lasteaeda viia ei või, töökohad ja palgad ka kaovad. Käin stuudiumis iga päev oma koolilapse õppimisi uurimas. Käisin ka distantsõppe ajal ja olin vägagi kursis õpetajate “raske topelt tööga”. Palka peaks hoopis vähendama või siis jah külmutama vähemalt mõneks aastaks. Ikka eriline ahnus. Mis eeskuju sedasi lastele ja lastevanematele on.

See, et sinu laps käib koolis, kus õpetajad tööd ei viitsi teha, ei anna sulle õigust üldistada, et kõik õpetajad distantsõppe ajal kodus logelesid.

Üldiselt on õpetajate tööaeg jaotatud nii, et 50% ajast annad tundi ja teine 50% valmistad ette/parandad töid jne.

Annan ainet, mida on ühes klassis 4 tundi nädalas, seega mul peaks kokku selle klassi peale nädalas kuluma 6 tundi. Distantsõppe ajal kulus mul juba ühe klassi igale õpilasele nädala jooksul tehtud tööde tagasiside kirjutamise peale 8 tundi, sest püüdsin alati leida neile ka lisamaterjale, et nad enda jaoks keerulise materjali samuti selgeks saaksid.

Üritasin veel teha ka vähemalt 1 videotunni nädalas, mille jaoks kulus koos ettevalmistusega veel 2 tundi tööaega. Iseseisvate ülesannete koostamisele ka vähemalt 2 tundi. Tulebki topeltaeg kokku.

aga kas siis enne distantsõpet ei andnud tagasisidet? ma ei saa aru, mismoodi personaalse tagasiside andmine järsku mingi distantsõppega uus asi on? MIDA te seal koolis siis teete?

Ajaliselt on väga suur vahe, et kas näiteks kodust ülesannet kontrollitakse nii, et õpilased loevad ühe kaupa osa vastusest ette ja teised kuulevad ja parandavad vead oma vihikus ise ja õpetaja annab vajadusel suuliselt lisaselgitus või peab õpetaja absoluutselt iga õpilase töö ise läbi lugema ja tagasiside kirja panema.

Ka on lihtsam õpilaste töid parandada nii, et kirjutadki pastakaga ise töö peale kommentaarid, kui siis, kui peab need kommentaarid sisse trükkima.

Sama mahu ülesannete kontrollimine, millele tunnis koos klassiga tehes kulub 10 min, võtaks minul personaalselt kirjalikult tehes vähemalt kaks tundi.

Piisab kui iga asi võtab natuke rohkem aega ja paisubki tööle kuluv aeg normaalsest pikemaks.

+13
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õpetaja põhikoolis saab kuus (klassijuhtaja on ta samuti) umbes kätte 1600-1800€. See on ebanormaalselt palju.

See ongi ebanormaalselt palju! Kui see õpetaja sulle nii tuttav on, äkki siis uurid ka, mille eest talle nii palju makstakse? Sellise netopalga eest tuleks tal iga päev klassi ees seista vähemalt 9 tundi ja sellele järgneb üldtöö. Nii et tegu kas ilmse liialdusega su “tuttava” poolt või sinupoolse haleda katsega siin mõttetut furoori tekitada. Mul ka tuttavate seas mitu õpetajat Eesti eri paigus. No tõesti, enamik saab kätte umbes 1000 ehk siis see miinimum bruto 1315. On palju või?

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õpetaja põhikoolis saab kuus (klassijuhtaja on ta samuti) umbes kätte 1600-1800€. See on ebanormaalselt palju.

See ongi ebanormaalselt palju! Kui see õpetaja sulle nii tuttav on, äkki siis uurid ka, mille eest talle nii palju makstakse? Sellise netopalga eest tuleks tal iga päev klassi ees seista vähemalt 9 tundi ja sellele järgneb üldtöö. Nii et tegu kas ilmse liialdusega su “tuttava” poolt või sinupoolse haleda katsega siin mõttetut furoori tekitada. Mul ka tuttavate seas mitu õpetajat Eesti eri paigus. No tõesti, enamik saab kätte umbes 1000 ehk siis see miinimum bruto 1315. On palju või?

Tegu on erakooli õpetajaga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õpetaja põhikoolis saab kuus (klassijuhtaja on ta samuti) umbes kätte 1600-1800€. See on ebanormaalselt palju.

See ongi ebanormaalselt palju! Kui see õpetaja sulle nii tuttav on, äkki siis uurid ka, mille eest talle nii palju makstakse? Sellise netopalga eest tuleks tal iga päev klassi ees seista vähemalt 9 tundi ja sellele järgneb üldtöö. Nii et tegu kas ilmse liialdusega su “tuttava” poolt või sinupoolse haleda katsega siin mõttetut furoori tekitada. Mul ka tuttavate seas mitu õpetajat Eesti eri paigus. No tõesti, enamik saab kätte umbes 1000 ehk siis see miinimum bruto 1315. On palju või?

Tegu on erakooli õpetajaga.

Et kui kellelegi erakoolis rohkem makstakse, siis järelikult on õpetajate palk liiga kõrge ja võtame seda kõigil vähemaks? Või mis see sinu loogika on?

Sama hea loogika kui see, et kuna osad õpetajad ületundide ja ülekoormusega endale suurema palga suudavad välja teenida, siis järelikult peaks neil ka palka vähemaks võtma.

Lõpptulemus on lihtsalt see, et ükski normaalne inimene enam kooli tööle ei lähegi.

Minul endal isiklikult näiteks on ka lisatöö, mis on väga tulus. Selleks, et selle lisatööga teenida kuus sama palju, kui ma teenin koolis 1,2 koha koormusega, pean ma tegema kõigest 9 päeva tööd. Lisatöö on ka tunduvalt vähem stressirikas. Teengi seda ka kuus nii 4-5 tööpäeva jagu juurde ja teenin kokku päris head palka. Samas ikka vahel mõtlen, et kui tegeleksingi ainult selle lisatööga, siis sissetulekutes ei kaotaks, kuid võidaksin vabas ajas. Koolis hoiab mind puhtalt missioonitunne ja asjaolu, et mulle see töö meeldib. Hetkel, kui ma olen noor ja lastetu, siis see ka sobib mulle, samas ei saa välistada, et kui endal lapsed tulevad, siis see vaba aja ja raha tasakaal muutub olulisemaks.

Ja eks see oht on üleüldine – andekad inimesed, kellel on oma erialal potentsiaali ja samuti ka head suhtlusoskused, juhiomadused ning muud õpetajatööks üliolulised omadused, leiavad endale lihtsalt palju tulusamaid väljundeid. Võib ju rääkida missioonitundest, aga missioonitunne ei osta õpetaja lastele riideid selga ega maksa nende kodulaenu.
Õpetajate palkasid ei tõsta. Õiendame, et nad ongi laisad ja lollakad ning pole oma palka ära teeninudki.
Ja kes siis kooli tööle jääb – üksikud tohutu missioonitundega “hullukesed” ja need, kes mujal hakkama ei saa.

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ajaliselt on väga suur vahe, et kas näiteks kodust ülesannet kontrollitakse nii, et õpilased loevad ühe kaupa osa vastusest ette ja teised kuulevad ja parandavad vead oma vihikus ise ja õpetaja annab vajadusel suuliselt lisaselgitus või peab õpetaja absoluutselt iga õpilase töö ise läbi lugema ja tagasiside kirja panema.

sa loed aeglasemalt kui õpilane või miks sul selleks õpilasest rohkem aega kulub?

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

2019. juunis kirjutati meedias nii- /Riigikogu infotunnis teatas peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palkasid järgneval neljal aastal ei tõsteta/.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ajaliselt on väga suur vahe, et kas näiteks kodust ülesannet kontrollitakse nii, et õpilased loevad ühe kaupa osa vastusest ette ja teised kuulevad ja parandavad vead oma vihikus ise ja õpetaja annab vajadusel suuliselt lisaselgitus või peab õpetaja absoluutselt iga õpilase töö ise läbi lugema ja tagasiside kirja panema.

sa loed aeglasemalt kui õpilane või miks sul selleks õpilasest rohkem aega kulub?

Sul on küll loogilise mõtlemisega raskusi.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ajaliselt on väga suur vahe, et kas näiteks kodust ülesannet kontrollitakse nii, et õpilased loevad ühe kaupa osa vastusest ette ja teised kuulevad ja parandavad vead oma vihikus ise ja õpetaja annab vajadusel suuliselt lisaselgitus või peab õpetaja absoluutselt iga õpilase töö ise läbi lugema ja tagasiside kirja panema.

sa loed aeglasemalt kui õpilane või miks sul selleks õpilasest rohkem aega kulub?

Loe uuesti ja mõtle natuke.

Tunnis loeb üks õpilane ette, mina parandan, kõik 24 õpilast saavad oma töö kontrollitud ja parandused tehtud. Saavad vajadusel lisaküsimusi küsida, mina vastan. Kulub näiteks kokku 5 minutit.

Distantsilt tehes saan 24 tööd, loen need läbi, kirjutan neile tagasiside (kui tööd on saadetud skännitud kujul, siis pean seda tegema veel eraldi faili), panen juurde vajadusel lisamaterjale, saadan selle meiliga õpilasele tagasi. Kulub 24 korda 5 minutit.

Ja tagasiside edastamine on ka distantsilt aeganõudvam. Kasvõi kiitus “kõik õige, väga tubli!” võtab tunnis 3 sekundit, aga õpilasele distantsilt sama sõnumi edastamine võtab vähemalt 30 sekundit. See on 10 korda rohkem aega. Üksikult võttes tühine aeg, aga kõik need väikesed asjad kokku mõjutavad palju.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleks ikka väga imelik, kui õpetajate palk tõuseks, eriti veel praegu. Nad on pikalt saanud kodus olla ja ilmselt ka palk jooksis. See on nii rumal jutt, et topelt tööd oli ja miks õpetajate lasteaialapsed siis kodus olid, kui eesliinitöötajate ja igast ametnike lapsi lasteaeda lasti. Teised vaadaku ise, et kuidas saavad, aga lasteaeda viia ei või, töökohad ja palgad ka kaovad. Käin stuudiumis iga päev oma koolilapse õppimisi uurimas. Käisin ka distantsõppe ajal ja olin vägagi kursis õpetajate “raske topelt tööga”. Palka peaks hoopis vähendama või siis jah külmutama vähemalt mõneks aastaks. Ikka eriline ahnus. Mis eeskuju sedasi lastele ja lastevanematele on.

See, et sinu laps käib koolis, kus õpetajad tööd ei viitsi teha, ei anna sulle õigust üldistada, et kõik õpetajad distantsõppe ajal kodus logelesid.

Üldiselt on õpetajate tööaeg jaotatud nii, et 50% ajast annad tundi ja teine 50% valmistad ette/parandad töid jne.

Annan ainet, mida on ühes klassis 4 tundi nädalas, seega mul peaks kokku selle klassi peale nädalas kuluma 6 tundi. Distantsõppe ajal kulus mul juba ühe klassi igale õpilasele nädala jooksul tehtud tööde tagasiside kirjutamise peale 8 tundi, sest püüdsin alati leida neile ka lisamaterjale, et nad enda jaoks keerulise materjali samuti selgeks saaksid.

Üritasin veel teha ka vähemalt 1 videotunni nädalas, mille jaoks kulus koos ettevalmistusega veel 2 tundi tööaega. Iseseisvate ülesannete koostamisele ka vähemalt 2 tundi. Tulebki topeltaeg kokku.

aga kas siis enne distantsõpet ei andnud tagasisidet? ma ei saa aru, mismoodi personaalse tagasiside andmine järsku mingi distantsõppega uus asi on? MIDA te seal koolis siis teete?

Ajaliselt on väga suur vahe, et kas näiteks kodust ülesannet kontrollitakse nii, et õpilased loevad ühe kaupa osa vastusest ette ja teised kuulevad ja parandavad vead oma vihikus ise ja õpetaja annab vajadusel suuliselt lisaselgitus või peab õpetaja absoluutselt iga õpilase töö ise läbi lugema ja tagasiside kirja panema.

Ka on lihtsam õpilaste töid parandada nii, et kirjutadki pastakaga ise töö peale kommentaarid, kui siis, kui peab need kommentaarid sisse trükkima.

Sama mahu ülesannete kontrollimine, millele tunnis koos klassiga tehes kulub 10 min, võtaks minul personaalselt kirjalikult tehes vähemalt kaks tundi.

Piisab kui iga asi võtab natuke rohkem aega ja paisubki tööle kuluv aeg normaalsest pikemaks.

See probleem tekib siis, kui ei tee e-loenguid 😀 Ikka on näha, et neid e-loenguid oli väga vähe. Õpetajad oleksid saanud e-loenguid ikka samamoodi läbi viia nagu tavalisi loenguid, aga tegelikult – olgem ausad, lihtsam oli just ülesanne ette visata ja pärast parandada, kui loengut teha.

Kõike seda “väga tubli” jmt sai ju e-loenguga teha? Miks siis ei kasutanud e-loengut?

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleks ikka väga imelik, kui õpetajate palk tõuseks, eriti veel praegu. Nad on pikalt saanud kodus olla ja ilmselt ka palk jooksis. See on nii rumal jutt, et topelt tööd oli ja miks õpetajate lasteaialapsed siis kodus olid, kui eesliinitöötajate ja igast ametnike lapsi lasteaeda lasti. Teised vaadaku ise, et kuidas saavad, aga lasteaeda viia ei või, töökohad ja palgad ka kaovad. Käin stuudiumis iga päev oma koolilapse õppimisi uurimas. Käisin ka distantsõppe ajal ja olin vägagi kursis õpetajate “raske topelt tööga”. Palka peaks hoopis vähendama või siis jah külmutama vähemalt mõneks aastaks. Ikka eriline ahnus. Mis eeskuju sedasi lastele ja lastevanematele on.

See, et sinu laps käib koolis, kus õpetajad tööd ei viitsi teha, ei anna sulle õigust üldistada, et kõik õpetajad distantsõppe ajal kodus logelesid.

Üldiselt on õpetajate tööaeg jaotatud nii, et 50% ajast annad tundi ja teine 50% valmistad ette/parandad töid jne.

Annan ainet, mida on ühes klassis 4 tundi nädalas, seega mul peaks kokku selle klassi peale nädalas kuluma 6 tundi. Distantsõppe ajal kulus mul juba ühe klassi igale õpilasele nädala jooksul tehtud tööde tagasiside kirjutamise peale 8 tundi, sest püüdsin alati leida neile ka lisamaterjale, et nad enda jaoks keerulise materjali samuti selgeks saaksid.

Üritasin veel teha ka vähemalt 1 videotunni nädalas, mille jaoks kulus koos ettevalmistusega veel 2 tundi tööaega. Iseseisvate ülesannete koostamisele ka vähemalt 2 tundi. Tulebki topeltaeg kokku.

aga kas siis enne distantsõpet ei andnud tagasisidet? ma ei saa aru, mismoodi personaalse tagasiside andmine järsku mingi distantsõppega uus asi on? MIDA te seal koolis siis teete?

Ajaliselt on väga suur vahe, et kas näiteks kodust ülesannet kontrollitakse nii, et õpilased loevad ühe kaupa osa vastusest ette ja teised kuulevad ja parandavad vead oma vihikus ise ja õpetaja annab vajadusel suuliselt lisaselgitus või peab õpetaja absoluutselt iga õpilase töö ise läbi lugema ja tagasiside kirja panema.

Ka on lihtsam õpilaste töid parandada nii, et kirjutadki pastakaga ise töö peale kommentaarid, kui siis, kui peab need kommentaarid sisse trükkima.

Sama mahu ülesannete kontrollimine, millele tunnis koos klassiga tehes kulub 10 min, võtaks minul personaalselt kirjalikult tehes vähemalt kaks tundi.

Piisab kui iga asi võtab natuke rohkem aega ja paisubki tööle kuluv aeg normaalsest pikemaks.

See probleem tekib siis, kui ei tee e-loenguid 😀 Ikka on näha, et neid e-loenguid oli väga vähe. Õpetajad oleksid saanud e-loenguid ikka samamoodi läbi viia nagu tavalisi loenguid, aga tegelikult – olgem ausad, lihtsam oli just ülesanne ette visata ja pärast parandada, kui loengut teha.

Kõike seda “väga tubli” jmt sai ju e-loenguga teha? Miks siis ei kasutanud e-loengut?

Meie koolis oli kord, et kõiki tunde ei võinud e-loenguga asendada, sest sageli oli peredes kõigil lastel kamba peale üks arvuti ja neil oleks olnud võimatu korraga e-loengutest selle sama arvuti kaudu osa võtta.
Ja ka vanemad olid vastu sellele, et me paneks lapsed päevas 6-7 tundi ekraane jõllitama.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.
Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Miks me peaks? Mulle ei meeldiks see amet. Mina valisin endale teise eriala, KUS EI PEA VINGUMAS KÄIMA, et palk väike ja lapsed lollid ja vanemad nõmedad.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Miks me peaks? Mulle ei meeldiks see amet. Mina valisin endale teise eriala, KUS EI PEA VINGUMAS KÄIMA, et palk väike ja lapsed lollid ja vanemad nõmedad.

Aga vot nii see lähebki. Et lõpuks mõtlevad kõik andekad ja hea õpetaja olemise potentsiaaliga noored, et miks ma peaks. Mis siis saab?

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

minul erakoolis tõusis palk suvel.

Ilmselt keevitati siis õppemaksule jälle otsa.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Miks me peaks? Mulle ei meeldiks see amet. Mina valisin endale teise eriala, KUS EI PEA VINGUMAS KÄIMA, et palk väike ja lapsed lollid ja vanemad nõmedad.

Aga vot nii see lähebki. Et lõpuks mõtlevad kõik andekad ja hea õpetaja olemise potentsiaaliga noored, et miks ma peaks. Mis siis saab?

Aga mis siis saab kui minu erialale (olen arst) keegi enam minna ei taha? Sureme kõik ära haigustesse?

See on nii jabur võrdlus sul, igale erialale jagub piisavalt tahtjaid, kes hingega asja juures.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õpetaja põhikoolis saab kuus (klassijuhtaja on ta samuti) umbes kätte 1600-1800€. See on ebanormaalselt palju.

See ongi ebanormaalselt palju! Kui see õpetaja sulle nii tuttav on, äkki siis uurid ka, mille eest talle nii palju makstakse? Sellise netopalga eest tuleks tal iga päev klassi ees seista vähemalt 9 tundi ja sellele järgneb üldtöö. Nii et tegu kas ilmse liialdusega su “tuttava” poolt või sinupoolse haleda katsega siin mõttetut furoori tekitada. Mul ka tuttavate seas mitu õpetajat Eesti eri paigus. No tõesti, enamik saab kätte umbes 1000 ehk siis see miinimum bruto 1315. On palju või?

Kuule, kui keskmisest palgast räägitakse, siis räägitakse ka brutost, mitte netost. Ja kui õpetaja miinimumpalk on 1315, siis saab kätte 1101,35, kui on tehtud maksuvaba miinimumi arvestamise avaldus ja on pensionikindlustus. See sinu “umbes 1000” on ikka väga kirvega löödud, kui tegelik netopalk on 10% suurem. Muide – kui me räägime inimestest, kes ei tööta Tallinnas ja selle lähiümbruses ega ole riigi või omavalitsuse palgal, siis on see 1315 selline palk, mida väga paljud hea meelega saaks, aga ainult unistada võivad. Ja ennetamaks kaagutusi stiilis, et mingu siis kooli tööle, siis tähtajatu lepinguga saab kooli siis, kui on olemas vastav kvalifikatsioon. Isegi kui inimene on pädev õpetama, aga tal ei ole ametlikku kvalifikatsiooni, siis ta ikka mõtleb, enne kui vahetab olemasoleva töökoha sellise vastu, kus kevadel veel ei tea, kas sügisel on töökoht või mitte (kvalifikatsioonita õpetajat tohib palgata vaid siis, kui ei suudeta leida seda, kel vastav paber ette näidata).

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Miks me peaks? Mulle ei meeldiks see amet. Mina valisin endale teise eriala, KUS EI PEA VINGUMAS KÄIMA, et palk väike ja lapsed lollid ja vanemad nõmedad.

Aga vot nii see lähebki. Et lõpuks mõtlevad kõik andekad ja hea õpetaja olemise potentsiaaliga noored, et miks ma peaks. Mis siis saab?

Aga mis siis saab kui minu erialale (olen arst) keegi enam minna ei taha? Sureme kõik ära haigustesse?

See on nii jabur võrdlus sul, igale erialale jagub piisavalt tahtjaid, kes hingega asja juures.

Aga vot selles asi ongi, et ei tule noori peale.

Kutsekojal on selline tore portaal, kus saab vaadata, kui palju mingis ametis mingis vanuses inimesi töötab: https://haridusportaal.edu.ee/ametialad

Õpetajate hulgas on hetkel kuni 30-aastaseid 9%, 30-39-aastaseid 17%, 40-49-aastaseid 25%, 50-59-aastaseid 30% ja üle 60-aastaseid 19%.

Selle järgi on ka näha, et arste ei tule ka piisavalt peale. Ja arstide puudusest räägitakse ju kogu aeg meedias ka. Ja ongi ravijärjekorrad liiga pikad.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Enne kriisi ju lubati, et igal aastal selle müstilise keskmise palga poole hakkab liikuma. Eile toimusid läbiraäkimised. Kahjuks mitte midagi pole kuulda 🙁

Ilmselt tulevad koondamised. Kui saadakse aru, et interneti õppes on vajalik 1 väga hea õpetaja terve riigi peale, siis on leitud koht, kus raha kokkuhoida (irooniline nali).

Õpetajad saavad raha ikkagi sellest, mis maksudena laekub. Kui maksulaekumine väheneb, tuleb hakata väljaminekuid vähenema. Veab, kui samaks jääb palk. Igaljuhul on kärped paratamatud, kui majandus alla käib.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õpetaja põhikoolis saab kuus (klassijuhtaja on ta samuti) umbes kätte 1600-1800€. See on ebanormaalselt palju.

See ongi ebanormaalselt palju! Kui see õpetaja sulle nii tuttav on, äkki siis uurid ka, mille eest talle nii palju makstakse? Sellise netopalga eest tuleks tal iga päev klassi ees seista vähemalt 9 tundi ja sellele järgneb üldtöö. Nii et tegu kas ilmse liialdusega su “tuttava” poolt või sinupoolse haleda katsega siin mõttetut furoori tekitada. Mul ka tuttavate seas mitu õpetajat Eesti eri paigus. No tõesti, enamik saab kätte umbes 1000 ehk siis see miinimum bruto 1315. On palju või?

Kuule, kui keskmisest palgast räägitakse, siis räägitakse ka brutost, mitte netost. Ja kui õpetaja miinimumpalk on 1315, siis saab kätte 1101,35, kui on tehtud maksuvaba miinimumi arvestamise avaldus ja on pensionikindlustus. See sinu “umbes 1000” on ikka väga kirvega löödud, kui tegelik netopalk on 10% suurem. Muide – kui me räägime inimestest, kes ei tööta Tallinnas ja selle lähiümbruses ega ole riigi või omavalitsuse palgal, siis on see 1315 selline palk, mida väga paljud hea meelega saaks, aga ainult unistada võivad. Ja ennetamaks kaagutusi stiilis, et mingu siis kooli tööle, siis tähtajatu lepinguga saab kooli siis, kui on olemas vastav kvalifikatsioon. Isegi kui inimene on pädev õpetama, aga tal ei ole ametlikku kvalifikatsiooni, siis ta ikka mõtleb, enne kui vahetab olemasoleva töökoha sellise vastu, kus kevadel veel ei tea, kas sügisel on töökoht või mitte (kvalifikatsioonita õpetajat tohib palgata vaid siis, kui ei suudeta leida seda, kel vastav paber ette näidata).

Kui inimene on tõesti tark, võimekas ja pädev, siis ei tohiks selle ametliku kvalifikatsiooni saamine ka kuigi kontimurdev olla, kui ta seda tõesti soovib. Näiteks Tartu Ülikool pakub neile, kel juba mõnel teisel alal magistrikraad olemas on, lihtsustatud õpetajaõpet, mis on kaugõppes ja kestab 1,5 aastat.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Miks me peaks? Mulle ei meeldiks see amet. Mina valisin endale teise eriala, KUS EI PEA VINGUMAS KÄIMA, et palk väike ja lapsed lollid ja vanemad nõmedad.

Aga vot nii see lähebki. Et lõpuks mõtlevad kõik andekad ja hea õpetaja olemise potentsiaaliga noored, et miks ma peaks. Mis siis saab?

Aga mis siis saab kui minu erialale (olen arst) keegi enam minna ei taha? Sureme kõik ära haigustesse?

See on nii jabur võrdlus sul, igale erialale jagub piisavalt tahtjaid, kes hingega asja juures.

Aga vot selles asi ongi, et ei tule noori peale.

Kutsekojal on selline tore portaal, kus saab vaadata, kui palju mingis ametis mingis vanuses inimesi töötab: https://haridusportaal.edu.ee/ametialad

Õpetajate hulgas on hetkel kuni 30-aastaseid 9%, 30-39-aastaseid 17%, 40-49-aastaseid 25%, 50-59-aastaseid 30% ja üle 60-aastaseid 19%.

Selle järgi on ka näha, et arste ei tule ka piisavalt peale. Ja arstide puudusest räägitakse ju kogu aeg meedias ka. Ja ongi ravijärjekorrad liiga pikad.

Muhhahaa, kas sa tõesti ei ole aru saanud, miks on meil palju pensionieelikutest õpetajaid ja pensionärõpetajaid? Esimesed ei oskagi muud teha ja teised saavad palka koos pensioniga. See juba motiveerib, kuigi ving ja hala laste ja vanemate suunas jätkub. Ühest suvalisest sussisahistavast tähtajatu töölepinguga õpetajast lahti ei saa! Noorele, kel silm särakski, pakutakse 0,3 kohta. Ta ei lähe kooli, vana on igas mõttes ees. Ja nn vana maa soola seas on Tõelisi Õpetajaid, kellest aastaid hiljem tänutundega kõneldakse, vähe. Palk peab olema personaalselt kujundatav. Ei ole nõus ühtlase pideva tõstmisega!

+2
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Miks me peaks? Mulle ei meeldiks see amet. Mina valisin endale teise eriala, KUS EI PEA VINGUMAS KÄIMA, et palk väike ja lapsed lollid ja vanemad nõmedad.

Aga vot nii see lähebki. Et lõpuks mõtlevad kõik andekad ja hea õpetaja olemise potentsiaaliga noored, et miks ma peaks. Mis siis saab?

Aga mis siis saab kui minu erialale (olen arst) keegi enam minna ei taha? Sureme kõik ära haigustesse?

See on nii jabur võrdlus sul, igale erialale jagub piisavalt tahtjaid, kes hingega asja juures.

Aga vot selles asi ongi, et ei tule noori peale.

Kutsekojal on selline tore portaal, kus saab vaadata, kui palju mingis ametis mingis vanuses inimesi töötab: https://haridusportaal.edu.ee/ametialad

Õpetajate hulgas on hetkel kuni 30-aastaseid 9%, 30-39-aastaseid 17%, 40-49-aastaseid 25%, 50-59-aastaseid 30% ja üle 60-aastaseid 19%.

Selle järgi on ka näha, et arste ei tule ka piisavalt peale. Ja arstide puudusest räägitakse ju kogu aeg meedias ka. Ja ongi ravijärjekorrad liiga pikad.

Muhhahaa, kas sa tõesti ei ole aru saanud, miks on meil palju pensionieelikutest õpetajaid ja pensionärõpetajaid? Esimesed ei oskagi muud teha ja teised saavad palka koos pensioniga. See juba motiveerib, kuigi ving ja hala laste ja vanemate suunas jätkub. Ühest suvalisest sussisahistavast tähtajatu töölepinguga õpetajast lahti ei saa! Noorele, kel silm särakski, pakutakse 0,3 kohta. Ta ei lähe kooli, vana on igas mõttes ees. Ja nn vana maa soola seas on Tõelisi Õpetajaid, kellest aastaid hiljem tänutundega kõneldakse, vähe. Palk peab olema personaalselt kujundatav. Ei ole nõus ühtlase pideva tõstmisega!

Kõigi noorte õpetajate eest rääkida muidugi ei oska, aga mina näiteks ei ole pidanud tööd otsimagi. Korjati ühe kooli poolt üles enne veel, kui magistriõpingutega lõpule jõudsin. Enamus kursusekaaslasi leidis samamoodi juba õpingute ajal tööd.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleks ikka väga imelik, kui õpetajate palk tõuseks, eriti veel praegu. Nad on pikalt saanud kodus olla ja ilmselt ka palk jooksis. See on nii rumal jutt, et topelt tööd oli ja miks õpetajate lasteaialapsed siis kodus olid, kui eesliinitöötajate ja igast ametnike lapsi lasteaeda lasti. Teised vaadaku ise, et kuidas saavad, aga lasteaeda viia ei või, töökohad ja palgad ka kaovad. Käin stuudiumis iga päev oma koolilapse õppimisi uurimas. Käisin ka distantsõppe ajal ja olin vägagi kursis õpetajate “raske topelt tööga”. Palka peaks hoopis vähendama või siis jah külmutama vähemalt mõneks aastaks. Ikka eriline ahnus. Mis eeskuju sedasi lastele ja lastevanematele on.

See, et sinu laps käib koolis, kus õpetajad tööd ei viitsi teha, ei anna sulle õigust üldistada, et kõik õpetajad distantsõppe ajal kodus logelesid.

Üldiselt on õpetajate tööaeg jaotatud nii, et 50% ajast annad tundi ja teine 50% valmistad ette/parandad töid jne.

Annan ainet, mida on ühes klassis 4 tundi nädalas, seega mul peaks kokku selle klassi peale nädalas kuluma 6 tundi. Distantsõppe ajal kulus mul juba ühe klassi igale õpilasele nädala jooksul tehtud tööde tagasiside kirjutamise peale 8 tundi, sest püüdsin alati leida neile ka lisamaterjale, et nad enda jaoks keerulise materjali samuti selgeks saaksid.

Üritasin veel teha ka vähemalt 1 videotunni nädalas, mille jaoks kulus koos ettevalmistusega veel 2 tundi tööaega. Iseseisvate ülesannete koostamisele ka vähemalt 2 tundi. Tulebki topeltaeg kokku.

aga kas siis enne distantsõpet ei andnud tagasisidet? ma ei saa aru, mismoodi personaalse tagasiside andmine järsku mingi distantsõppega uus asi on? MIDA te seal koolis siis teete?

Ajaliselt on väga suur vahe, et kas näiteks kodust ülesannet kontrollitakse nii, et õpilased loevad ühe kaupa osa vastusest ette ja teised kuulevad ja parandavad vead oma vihikus ise ja õpetaja annab vajadusel suuliselt lisaselgitus või peab õpetaja absoluutselt iga õpilase töö ise läbi lugema ja tagasiside kirja panema.

Ka on lihtsam õpilaste töid parandada nii, et kirjutadki pastakaga ise töö peale kommentaarid, kui siis, kui peab need kommentaarid sisse trükkima.

Sama mahu ülesannete kontrollimine, millele tunnis koos klassiga tehes kulub 10 min, võtaks minul personaalselt kirjalikult tehes vähemalt kaks tundi.

Piisab kui iga asi võtab natuke rohkem aega ja paisubki tööle kuluv aeg normaalsest pikemaks.

See probleem tekib siis, kui ei tee e-loenguid 😀 Ikka on näha, et neid e-loenguid oli väga vähe. Õpetajad oleksid saanud e-loenguid ikka samamoodi läbi viia nagu tavalisi loenguid, aga tegelikult – olgem ausad, lihtsam oli just ülesanne ette visata ja pärast parandada, kui loengut teha.

Kõike seda “väga tubli” jmt sai ju e-loenguga teha? Miks siis ei kasutanud e-loengut?

Võtan õpetajana sõna. Võib-olla pole ma õige inimene kommenteerima, sest mina tõesti tegin videotunde. Paraku pean aga meelde tuletama, et kevadel kehtis eriolukord. Meie koolis ei antud õpetajatele võimalust koolimajas töötada, kuna sooviti vältida kontakte. Selle tõttu tegin ka mina videotunde vaid väga piiratud mahus. Küll aga võin käsi südamel öelda, et andsin endast parima, olin õpilastele praktiliselt ööpäeva vältel kättesaadav, koostasin väga detailseid juhismaterjale ning tagasisidestasin kõiki iseseisvalt tehtud töid. Ja tõepoolest olid tööpäevad mitme tunni võrra pikemad kui tavaliselt.

Minu (ja tean veel vähemalt paari õpetajat, kel oli sama probleem) videotundide vähesus oli tingitud väga kitsastest kodustest oludest. Kuna pidime mehega mõlemad kodust töötama, siis pidid koju jääma ka meie lasteaia- ja koolilaps. See tekitas olukorra, kus paralleelselt võisid kokku joosta mehe online-koosolekud/kõned, minu videotunnid ja koolilapse videotunnid. Samal ajal kolistas kodus ringi väikelaps. Kuna elamine on väike ja meil abikaasaga ei ole isegi töölauda (ega ruumi töölaua paigutamiseks), siis istusime mõlemad köögilaua taga ning korjasime laste lõunasöögi ajaks jälle kõik oma kodinad kokku. Isiklik laud on ainult koolilapsel, mida ta koolipäeva ajal muidugi õppimiseks kasutas. Kuna mehe tööpäev koosneb umbes 70% ulatuses telefonikõnedest või skaipimisest, ei olnud lihtsalt vaikset nurka, kus nii tihti videotunde teha.

Praegu, kus tunde on võimalik koolimajast anda, ei näe ma aga tõepoolest õigustust olukorrale, kus videotunde üldse ei tehta.

Mis puudutab töötasu, siis minu meelest käis korra juba meediast läbi, et õpetajate palgatõusu ei tule.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Halvad koolimälestused sellest tulevadki, et kooli lähevad need, kes isiksuse poolest ei sobi õpetajaks, aga kellele meeldib pakutav palk, riigi leival olemise turvalisus ja 1/3 aastast sellist aega, kui klassi ees käima ei pea.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks kui õpetaja töö on nii lihtne ja palk nii suur, siis minge kõik kooli tööle.

Aga vot miskipärast ei lähe, eks.

Halvad koolimälestused sellest tulevadki, et kooli lähevad need, kes isiksuse poolest ei sobi õpetajaks, aga kellele meeldib pakutav palk, riigi leival olemise turvalisus ja 1/3 aastast sellist aega, kui klassi ees käima ei pea.

Saan ma su mõttest õigesti aru, et kui palk ja töötingimused oleksid kehvemad, siis läheksid kooli tööle sobivamad inimesed? Tõsiselt mõtled nii?

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mis te arvate, kas õpetajate palgatõus tuleb?