Teema: Mis te arvate matemaatikaõpetaja väitest

Põhimõtteliselt on tal õigus, aga siin on üks “aga”: kõik ei ole võimelised matemaatikat edukalt kõikidele õpetama. Kas see õpetaja ise on õnnistatud pedagoogilise talendiga, et matat ka puupeadele selgeks teha? Minul näiteks oli keska ajal kogemus matemaatika õpetajaga, kelle puhul mul oli hirm, et keskkool jääb lõpetamata, nii segane oli see aine. Ja siis – õnneks – tuli üheteistkümnendas klassis uus matemaatika õpetaja ja mõtlen tema peale siiani sooja südamega – sest ta suutis selle aine olemust edasi anda nii, et lõpueksami tegin puhta viie peale.

Jah, kui me jätame erivajadused kõrvale, siis tõesti igaüks on võimeline koolimatemaatika ära õppima.

Õige on ka see, et pranglimiseks (ehk siis teisisõnu peastarvutamiseks) on palju võtteid. Sobivad kujunevad tihti välja harjutades, st kujunevad automaatselt. Aga miks Sa küsid, endal peast arvutamisega raskusi?

Aga üks teist, kas siis õpetaja või sina, poeb oma mureküsimuses fassaadi taha. Mis probleem on?

#2898973:

No seda poleks sa küll väitma. Minu erivajadusega laps arvutab peast nagu noor jumal.

sul järelduste tegemisega suts kehvasti. see, kui öelda, et kõik erivajadusega lapsed ei pruugi matemaatikaga toime tulla, ei tähenda kaugeltki mitte seda, et ükski erivajadusega laps ei saa sellega hakkama.

pealegi on peastarvutamine vaid üks väike osa matemaatikast ja otseselt selle kohta ei ole ju keegi midagi väitnud.

#2898973:

#2898926:

Jah, kui me jätame erivajadused kõrvale, siis tõesti igaüks on võimeline koolimatemaatika ära õppima.

Õige on ka see, et pranglimiseks (ehk siis teisisõnu peastarvutamiseks) on palju võtteid. Sobivad kujunevad tihti välja harjutades, st kujunevad automaatselt. Aga miks Sa küsid, endal peast arvutamisega raskusi?

Aga üks teist, kas siis õpetaja või sina, poeb oma mureküsimuses fassaadi taha. Mis probleem on?

No seda poleks sa küll väitma. Minu erivajadusega laps arvutab peast nagu noor jumal.

Erivajadusi on erinevaid. Sinu lapsel on järelikult erivajadus, mis matemaatika õppimist kuidagi ei takista ega piira andekust selles vallas.
Mõne lapse erivajaduseks on näiteks nägemispuue, teisel on kuulmispuue, kolmandal ATH, neljandal düsleksia, viiendal düskalkuulia jne. On ju ilmne, et nende erivajadused erinevad ja neid ei saa ühe puuga mõõta ega ühtmoodi õpetada.

sõltub, mitmendas klassi sta seda ütles 😀 On suur vahe, kas jutt on esimese klassi liitmisest-lahutamisets, mis suurelt ongi üks päheõppimine. Või tulevad mängu keerulisemad valemid, siinused, tangensid, liimesed, lõpmatused, igasugused algoritmid, ruutjuured, kuupjuured nelijuured, ….. seda kõike pähetuupida – iga inimese aju ei ole ühtviisi vastuvõtlik

#2899755:

sõltub, mitmendas klassi sta seda ütles ???? On suur vahe, kas jutt on esimese klassi liitmisest-lahutamisets, mis suurelt ongi üks päheõppimine. Või tulevad mängu keerulisemad valemid, siinused, tangensid, liimesed, lõpmatused, igasugused algoritmid, ruutjuured, kuupjuured nelijuured, ….. seda kõike pähetuupida – iga inimese aju ei ole ühtviisi vastuvõtlik

Liita-lahutada mõistavad juba imikud, mida seal pähe õppida on? Miks peaks üldse matemaatikat pähe tuupima? Mul on muuseas päheõppimisega tõsiseid probleeme, võimalik, et 3. klassis põetud meningiidist, matemaatika oli mulle kõige lihtsam aine üldse just seetõttu, et seal ei olnud vaja eriti midagi pähe tuupida, ainult mõned mõisted ja seosed meelde jätta.

#2899820:

#2899755:

sõltub, mitmendas klassi sta seda ütles ???? On suur vahe, kas jutt on esimese klassi liitmisest-lahutamisets, mis suurelt ongi üks päheõppimine. Või tulevad mängu keerulisemad valemid, siinused, tangensid, liimesed, lõpmatused, igasugused algoritmid, ruutjuured, kuupjuured nelijuured, ….. seda kõike pähetuupida – iga inimese aju ei ole ühtviisi vastuvõtlik

Mida on liitmises-lahutamises pähe õppida? Ja nendes ülejäänutes?

niimooid mõtlevad ainult inimesed, kelle jaoks ei ole olnud matemaatikaga probleeme. Aga tegelikult need, kellel nii hästi pol eläinud, nende jaoks se eongi puhas päheõppimine. Korrutustabel ka tegelikutl õpitaks epähe – mõnele se elihtsal tjääb kohe, teine peab rohkem vaeva nägema. Mõni õpib jah juba väiksest sadik kogemuslikuna selgeks, et kui korvis on 2 õuna ja panna juurde veel 2 õuna, siis on kokku 4, teine laps aga satub segadusse ega saa aru, mitu õuna sealkorvis nüüd on, tema jaoks on lihtsalt palju. Miks me arvame, et mmsikalised ja kehalise kasvatuse võimed on individuaalsed, aga matemaatilised võimed on justkui objektiivsed? Miks ühele lapsele jääb luuletus peale ühte korda lugemist pähe, teisele ei jää aga ka peale 10. korda lugemist? Miks ühel lapsel on ilus käekiri, teisel aga kole? sest inimeste vüimed ei ole objektiivsed, kui kõik oleks nii objektiivne, oleks ju maailm lill. Aga ikka kuidagi juhtub nii, et ka kõige tublimal vanemal võivad olla logardist lapsed ja samas vanematel, kes üldse ie viitsi lastega tegeled,a nende lapse don säravad isiksused

Loomulikult on inimeste võimed erinevad, aga minuarust on võimetest olulisem huvi ja motivatsioon. Mina olen paljusid lapsi koolimatemaatikaga aidanud, ja tähele pannud, et põhiprobleem pole mitte selles, et nad ei oleks võimelised aru saama, vaid et nad lihtsalt ei viitsi kaasa mõelda neid abstraktsevõitu mõttekäike. Ja isegi kui nad idee poolest tahaks aru saada, on neil probleeme, et ennast sundida sellega tegelema. Inimesed, kes koolis matemaatikast aru ei saanud, süüdistavad tihti õpetajat – aga kogu aeg olnud olemas õpikud, kus tegelikult oli kõik väga lihtsalt ja selgelt kirjas. Samas pole abi sellest, kui kusagilt õpiku keskelt lugeda, aga varasemalt on lüngad sees – matemaatika õppimine tahab järjepidevust. Aga kui huvi üldse ei ole, siis ei jää ju ka asjad meelde – õpitaksegi konkreetseks kontrolltööks mingid asjad pähe ja unustatakse järgmisel päeval, ning kui poole aasta pärast oleks seda teadmist uue osa omandamisel vaja, siis on ikkagi seal kohas lünk.

Ei ole arukas väide. Ja ka enamik siinseid vastuseid. Matemaatika ei ole 3 ega 5 ega 100 konkreetset asja, mille tõesti saab ära õppida. Kuidas saab ära õppida mõtlemist, kombineermisoskust, heale ideele tulemist, geniaalset seoste tuletamist jms? Kui kellelgi oli matemaatika enne 3 ja pärast “hea” õpetajaga puhas 5, siis see ei tarvitse midagi tähendada õpetaja headuse kohta, tihtipeale tähendab see hoopis õpetaja nõrka arusaama matemaatikast, madalamaid nõudmiseid. Kui matemaatikaõpetaja “teeb kõigile kõik selgeks”, siis tõenäoliselt on tase ja latt üpris madal. Hea õpetaja kombib õpilase nn viimast piiri ja natuke sellest üle, milleks õpilane veel võimeline on ja annab talle ülesandeid selle piiri peal. Kõigil on see piir erineva koha peal. Matemaatikaõpetajad on väga erinevad ja õpetaja taotluseid ei pruugi iga õpilane mõista. Et kui vastab õpetaja poolt esitatud lihtsatele nõudmistele, siis on kohe hea õpetaja? Teine õpetaja ei jäta õpilasele muljet, et ta õppis vajalikud asjad selgeks ja nüüd ongi matem selge ja kõik väga hästi, kuid ometi saavad mõned õpilased aru, et see õpetaja oli hea.

Enamus inimesi on võimelised matemaatikat õppima (kui düskalkuulia ja muud probleemid välja arvata), aga mis tasemeni, see on juba teine teema. Õpetajal on lihtne õpilast süüdistada, selle asemel et iseenda tööd kriitilise pilguga vaadata. Kõigil ei ole kõikide ainete peale soont ja vajavad edu saavutamiseks erinevat lähenemist.

#2898861:

Matemaatika- kõik on võimelised selle ära õppima…

Pool arutelu on teemal, et mõnele on mate raskem kui teistele. Selles väites ei ole raskuse kohta midagi öeldud.