Teema: mis te teete laste koolimaterjalidega?

Väga vähe asju hoian alles.
Lasen lastel ise valida mida nad säilitada tahavad ning õnneks ei ole neid asju palju – mõned referaadid, mõned vihikud ja mõne kunstitunni toodangu.
Minu ema on ka mõned minu asjad alles hoidnud, näiteks 1.klassi päeviku ja mõned vihikud, kuid mul ei tekita need absoluutselt mingeid emotsioone. Palju põnevam on lugeda minu omaaegseid kirjandeid keskkooli ajast, nii eesti kui inglise keeles.

Ruumipuudust meil majas ei ole kuid ma kogun mälestusi lihtsalt väga valikuliselt.

ikka viskame ära, muidu peaks ise vist majast välja kolima :), meil 3 last. Alles olen hoidnud 1. klassi vihikud-töövihikud.

Mina olin nt hullult tänulik, et ma säilitasin oma esimese lapse 1. klassi töövihikud. Kui teine laps, kes on poiss ja 3 aastat õest noorem, esimesse klassi läks, hakkasid tema töövihikud üsna kiirelt kaduma või lihtsalt lagunema, nii et mingil hetkel ei olnud neid enam võimalik kasutada. Aga kuna töövihikud olid samad ja esimeses klassis kirjutati hariliku pliiatsiga, siis asendasin kadunud vihikud poole aasta pealt õe vanadega (mis olid korralikult hoitud), kust lihtsalt kustutasin vastused ära ja mure oli murtud – laps sai vähemalt edasi töötada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil on koolistvabanemise lõkke traditsioon. Iga kooliaasta lõpul teeme aias lõket, kus laps suure vabanemistunde, rahulolu ja rõõmuga oma kooliaasta jooksul tekkinud pahna ära põletab. Nüüd viimastel aastatel juba koos sõpradega. Puhastustulele järgneb väike pidu ka! [/tsitaat]
Lahe mõte!
Sinu lahkel loal me juurutame sarnase traditsiooni! 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]sorry teemaalgataja, aga sa oled tõesti natukene imelik, et selliseid teemasid püstitad. See on samast sarjast kuhu oma prügi topite või kuhu panete taara või kuhu pistate tühjad moosipurgid.
Mine ja arene nuka taga!
Ilusat suve![/tsitaat]

Mis sa oled siin mingi uus või? Või lihtsalt rumal, et ei saanud aru, et teemaalgataja postituses sisaldus tegelikult küsimus, kui väärtuslikuks vanemad oma laste tehtud töid peavad. See siin on täiesti normaalne teema, kes süveneda viitsib. On kordades mõttetumaid postitusi, nagu sinugi oma, mis lausa peegeldab rumalust.

Teen samamoodi, nagu oma enda kooliajalgi. Tunnistused, diplomid vms jääb alles. Samuti jäävad alles mõned materjalid, mis võivad järmise paari aasta jooksul kasulikuks osutuda, näiteks kokkuvõte uurimistöö koostamise reeglitest või matemaatikas mõni hea töövihik, kust järgmise teema omandamiseks vajalikke alustõdesid kiirelt meenutada, kui need meelst peaksid minema. Kokkuvõtvalt on selle kraami säilitamiseks 1 eraldi sahtel ja rohkem kui sinna mahub, ei kogu. Kui ruumi juurde vaja, siis saavad väärtuse minetanud asjad välja sorteeritud ja need koos kõige muuga lähevad kamina kõrvale korvi tulehakatuseks.

Kõik säilitan. Iga aasta omas karbis. Lapsi 2 mitte 12, seega mahume koos arhiiviga ära 🙂
I klassist on alles kõik vihikud, töölehed, kontrolltööd.

Mina säilitan ka tunnistused ja diplomid, kiituskirjad, ilusamad kunstiõpetuse tööd. Algklassidest jätsin alles ka päevikud ja vihikuid-töövihikuid ka (kuid ilmselt tuleb need mingil ajal üle sorteerida ja veel midagi ära visata), poiss nüüd lõpetas 6. klassi, eks siis vaatab ise, kas tahab kogust vähendada või mitte.
Aga see koolilõpu \”vabanemise lõke\” on tõesti väga lahe mõte! 🙂

Säilitan kõik, mu enda asjad ka alles 80-ndaist ja oma vanemate vähesed kooliasjad varasemast ajast. Huvitav vaadata tõesti.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mis te teete nende materjalidega, mis lastel igal aastal koolis kogunevad?
mõtlen siin igasuguseid meisterdusi, kontrolltöid, projekte ja referaate ja lõputult muid \”kooliaasta saadusi\”?
mina ise ei salli üldse vanade ja/või mõttetute asjade alles hoidmist, minu jaoks ei ole oluline neid mälestuseks hoida, mis mul enda ajast olnud, samas ema juures on need enamus alles ja minu meelest on see suhteliselt mõttetu sodi, mis võta ruumi ega ole ka ilus. Ilmselt olen ma selle vastumeelsuse saanud sellest, et mina olen totaalne pedant ja mu ema kohutav koguja, nö harakas. siis ongi kõik kohad asju täis, mida vaja pole.
omal mul on lapsi 3. mälestuseks olen teinud nö saavutuste-mapid kõigile, kuhu panen siis tallele diplomid, tunnistused, klassipildid jms minu mõistes väärtuslikuma kraami. Aga samas on neil meeletus koguses igal aastal tekkinud vihikuid, töövihikuid, kunstitöid, referaate ja projekte ja uurimistöid, mida näiteks üks õpetaja on lausa kausta kogunud ja aasta lõpus annab kaustana koju. Et nagu \”mälestuseks\”. aga mina tahaks need ära visata 🙁 Kolime just majast korterisse ja elamispinda jääb 2x vähemaks ka, mõtlen hirmuga, et kus ma neid hoiaks. Majas veel veaks pööningule või keldrisse, aga korteris ei ole seda võimalust. Samas nagu muretsen ka, et kas teen sellega suure karuteene lastele, kui need materjalid vanapaberisse viin?
Kuidas teie selle dilemma lahendate?[/tsitaat]

Mina sinu moodi, viskan ära, alles hoian diplomid ja muud nn parimad palad. Ei jõua tõesti seda sodi koguda ja elu on näidanud, et ega ei tunne puudust ka. Sestap ma näiteks olen jätnud ka lasteaia suured mälestusraamatud tellimata, seda 20 eur saab ka mujal kasutada. Minu ema oli ka selline, vanaemad kogusid kõike, mis tähendas hiljem koormate vedamist prügimäele. Ka ise kogusin vanasti kõike jõulukaartidest alates, aga mingil hetkel sain aru, et lihtsalt pole võimalik kogu seda pahna korjata ja likvideerisin kaardid alates aastast 77 tekstiga Häid pühi soovib Anneli, sest ega isegi enam ei mäletanud, kes see Anneli oli 🙂