Teema: Mis toimub inimese peas

#3215432:

Mul kolmas laps ja esimestega polnudki mingeid SSS toole, kõik jäid ellu 😁

Ja mitu õnnetust su esimesed lapsed siis läbi elasid? Ega ainult tool ju elus ei hoia. Õnnetuses võib ka maailma parima tooliga surma saada ja kehvematega ellu jääda.

Kas see turvahäll ongi mõeldud näoga sõidusuunas paigutamiseks? Kui ei ole, siis oleks mõistetav selline räuskamine.

Aga mis sellise inimese peas toimub, raske öelda. See võib olla psüühikahäire. Mõni inimene tahab enda arust aidata, kui juhib tähelepanu näivatele vigadele. Ja mõni ongi õnnetuses oma lapse kaotanud…

Mina omal ajal pikemate sõitude ajal lihtsalt magasin Žiguli tagaistmel. Sõna “turvatool” tol ajal veel eesti keeles ei eksisteerinud ja ka turvavööd olid autos ainult esiistmetel. Aga näe, olen siiamaani elus. Kuid sellisele suvalisele tänaval ligi tulevale lärmajale kutsuks küll pikema jututa politsei. Inimene ju ilmselgelt ebaadekvaatne. Kui väga pealetükkivaks muutub, paneks suraka pipragaasi näkku.

Leian ka, et jutud sellest, kuidas vanasti esiistmete vahel kõlkusin ja tagaistmel magasin, ei päde praegu AGA NSS toolid on tunnistatud piisavalt turvaliseks, et nendega sõita, ADAC jmt testivad neid ja nenede hulgas on ikkagi päris heade testitulemustega toole+fakt, et kõikidesse autodesse ei mahu SSS toolid normaalselt.

Arvan, et teemaalgataja võib võtta juhtumit huumoriga, et igasugu hulle leodub. Laps oli sul nõuetekohaselt kinni ja tõesti, järgmine kord pipragaasi sellisele ründajale :).

Nss turvatool kaitseb su 1.5 a last seni kuni ei juhtu ônnetust. Siin kohal tasuks meenutada jõulutunneli Jussi, kes ka nii väiksena nss toolis istus ja nyyd üleni halvatud on.
Aga mis teha kui osadele kohale ei jõua enne kui laps halvatud on. kahju.

#3215488:

Alustades sellest mis olid kunagised sõidukiirused, kui olematult tihe oli liiklus, mismoodi puudus tänapäeva killer “nutijoove” jne jne jne. Tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda on praegu kordades suurem, kui nt 25 aastat tagasi.

Rumal jutt.
Mis need kiirused siis sinuarust olid? Täpselt samad oli, mis praegu, muideks. Linnas 50 ja maanteel 90.
Tartus Maarjamõisas oli lausa Jawade osakond, kus tsiklimehi uuesti kokku lapiti. Palju neid tänapäeval viga saab, sel aastal vist mõni üksik.
Liiklus on palju kordi rahulikum, kuigi sõidukite arv on suurem.

Aga debiile, kes oma nina igale poole üritavad toppida, on muidugi täna rohkem.

Mis need kiirused siis sinuarust olid? Täpselt samad oli, mis praegu, muideks. Linnas 50 ja maanteel 90.

Muidugi-muidugi, sõidetigi žigullidega 110-120ga, mis on praegu paraku üsna tüüpiline maanteekiirus. Piirang piiranguks, ma räägin sellest, mis PÄRISELT toimub.

Tartus Maarjamõisas oli lausa Jawade osakond, kus tsiklimehi uuesti kokku lapiti. Palju neid tänapäeval viga saab, sel aastal vist mõni üksik.

91. aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes näiteks 491 inimest.
Eelmisel aastal 67.

Aga see on teada jah, et need onu Heinod ja nende naissoost kaaslased, kelle kuldajad jäid Nõuka-aega, heietavad alati, kuidas vanal ajal oli kõik parem, nüüd “kasvatatakse lapsi vati sees”, tagades neile liikluses turvalisus…

Kõik oleneb ju õnnetusest. Turvatoole testitakse enamasti vaid laupkokkupõrke tingimustes, mõningatel juhtudel ka külgkokkupõrkel. Aga mis saab lapsest SSS toolis siis, kui keegi sulle hooga tagant sisse sõidab? Kas siis ei oleks lapsel turvalisem olla NSS toolis?

Näen, et mind on miinustatud. Panen piltliku näite, mis lapsega juhtub SSS toolis, kui keegi tagant sisse sõidab:
https://www.washingtonpost.com/local/trafficandcommuting/study-of-rear-end-crashes-finds-head-injuries-from-rear-facing-child-seats/2015/11/01/589095e2-7cf4-11e5-b575-d8dcfedb4ea1_story.html?noredirect=on

Kuidas miinustajad kommenteerivad?

#3215589:

Kõik oleneb ju õnnetusest. Turvatoole testitakse enamasti vaid laupkokkupõrke tingimustes, mõningatel juhtudel ka külgkokkupõrkel. Aga mis saab lapsest SSS toolis siis, kui keegi sulle hooga tagant sisse sõidab? Kas siis ei oleks lapsel turvalisem olla NSS toolis?

Sulle soovitan põhikooli füüsikat meelde tuletada 🙂

#3215644:

10 aasta jooksul mis ma olen autojuht olnud, olen ise teinud 0 avariid, aga mulle on 6 x sisse sõidetud. Kahel juhul läks auto mahakandmisele!

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

#3215645:

#3215589:

Kõik oleneb ju õnnetusest. Turvatoole testitakse enamasti vaid laupkokkupõrke tingimustes, mõningatel juhtudel ka külgkokkupõrkel. Aga mis saab lapsest SSS toolis siis, kui keegi sulle hooga tagant sisse sõidab? Kas siis ei oleks lapsel turvalisem olla NSS toolis?

Sulle soovitan põhikooli füüsikat meelde tuletada 🙂

Kui oled SSS toolis ja keegi tagant sisse sõidab, siis paiskud ju ettepoole ehk tekivad need vigastused, mis tekiks siis, kui istud NSS toolis ja sõidad ise vastu puud. Enamasti on ju nii, et kui keegi sulle tagant sisse sõidab, siis sa ise sel ajal ei sõida, seisad või oled just pidurdanud.
Mis sinu koolifüüsika ütleb?

#3215716:

#3215645:

#3215589:

Kõik oleneb ju õnnetusest. Turvatoole testitakse enamasti vaid laupkokkupõrke tingimustes, mõningatel juhtudel ka külgkokkupõrkel. Aga mis saab lapsest SSS toolis siis, kui keegi sulle hooga tagant sisse sõidab? Kas siis ei oleks lapsel turvalisem olla NSS toolis?

Sulle soovitan põhikooli füüsikat meelde tuletada 🙂

Kui oled SSS toolis ja keegi tagant sisse sõidab, siis paiskud ju ettepoole ehk tekivad need vigastused, mis tekiks siis, kui istud NSS toolis ja sõidad ise vastu puud. Enamasti on ju nii, et kui keegi sulle tagant sisse sõidab, siis sa ise sel ajal ei sõida, seisad või oled just pidurdanud.

Mis sinu koolifüüsika ütleb?

Koolifüüsika ütleb, et laupkokkupõrkel liituvad kahe vastassuunas sõitva auto kiiruse ja impulsi jõud, tagant sissesõidul on siiski enamasti võimalus, et see auto, millele sisse sõidetakse, natukenegi veel liigub, mis pehmendab olukorda, samuti loodetavasti ikka on ka tagumine auto juba vähemalt pidurdama HAKANUD. Päris seisvale autole täie hooga sisse sõitmiseks peab olema pime või surnud.

#3215737:

ga võtagi nii nagu laupkokkupõrkel, et üks seisab täiesti paigal ja teine tuleb täie lauluga tagant sisse.

Aga laupkokkupõrkel ei ole TAVALISELT nii, et üks seisab ja teine tuleb täie lauluga. Laupkokkupõrkel on tavalisem siiski see, et mõlemad sõidavad.

#3215742:

#3215737:

ga võtagi nii nagu laupkokkupõrkel, et üks seisab täiesti paigal ja teine tuleb täie lauluga tagant sisse.

Aga laupkokkupõrkel ei ole TAVALISELT nii, et üks seisab ja teine tuleb täie lauluga. Laupkokkupõrkel on tavalisem siiski see, et mõlemad sõidavad.

Ma ei saa nüüd täpselt aru, mida sa sellega öelda tahad?
Laupkokkupõrkel pole vahet, kas sõidad vastu seina või sõidad teise sarnase autoga kokku. Erinevus tuleb siis, kui üks autodes on suurem.
Tagant sisse sõites on raskem õnnetus see, kui üks seisab ja teine liigub. Kui mõlemad sõidavad, on põrge kergem.
Pole vahet, kumb õnnetus sinuga juhtub. Vahe on selles, millises toolis su laps õnnetuse hetkel on. Kui keegi sõidab sulle tagant sisse ja su laps on SSS toolis, siis on see tema jaoks ebaturvalisem. Kui keegi sõidab sulle eest otsa, siis on turvalisem, kui su laps on SSS toolis. Millisesse õnnetusse sa satud, seda sa ei saa ette prognoosida. Ja loomulikult oleks kõige parem, kui õnnetusi ei juhtuks.

#3215824:

Huvitav on see, et sekkutakse kõhukottide, turvatoolide jms osas, kuid kui nt mõni ema oma last kuskil tutistab või sõimab, siis hoitakse küll eemale

Kusjuures ei hoita eemale. Viimasel ajal on väga palju laste kaitseks välja astutud ning usun, et selline julgus vaid tõuseb.

#3215432:

Kes tuleb kaubanduskeskuse parklas sõimama ja räuskama et laps vales turvahällis?

Siit teemast on ju üsna hästi aru saada, kes. Perekooli käod loomulikult.
Siin teemas isegi räuskavad ja vaidlevad, kes tunneb paremini füüsikat ja kes on toolidele rohkem raha kulutanud ja kes ikka kõige paremini paigutanud oma tooli.
Peas on sellistel röökuritel toimunud ilmselt mingi lühis ja neil on vaja enese upitamiseks teist avalikult häbistada. Pärast on hea peesiskleda oma “õiglases vihas” ülekeenud emotsioonides.
Tegelikkuses muidugi ei osta ükski inimene uut turvatooli, sest keegi võõras karjus talle tänaval, et tema oma on vale. No täiesti absurdne kujutelm ju.
Aga karjuja saab pärast saba soputada, et ohh, näete milline vooruslik ja korralik ja hea inimene ma olen, näen, et keegi teeb midagi valesti ja see ajab mind NII närvi, et hakkan kohe karjuma, ei suuda kohe end kontrollida! Oma enesetunde parandamine teise alandamise näol, u sama nagu koolikiusaja.
Eestis pole väga head sõnavara veel selliste asjade kohta, aga inglise keeles on levinud termin sarnaste olukordade kohta mom-shaming ja sakslased ütlevad selliste inimeste kohta Gutmensch.
Saksamaal elades nägin nt sellist olukorda, kus kaks autot olid pargitud üsna laia vahega. Miks, ei tea, vbl oli vaja ruumi turvahälli välja võtmiseks, vbl eakas või liikumispuudega inimene ei saanud muidu välja, vbl seisis kahe auto vahel enne veel mõni mootorratas või roller, mis oli juba ära sõitnud. Igatahes oli keegi asjamees mõlema auto tagaaknale permanentmarkeriga jutukese kirjutanud. Esimesele: kui ma parkida oskaks, siis oleks siin veel üks koht vaba. Ja teisele: ma pole hoolimatu, ma lihtsalt ei oska parkida, vaesed naabrid. Parkimiskohad seal joonitud polnud, seega täiesti kohatu puhkimine, argpükslik ka veel. Ja keskkonnaaktivistid käisid ka mõnikord kampaaniat tegemas, nt SUV peale kirjutati: Kahju, et te maasturiga sõidate.
Üldiselt on normaalsetele inimestele sellised ei meeldi, kes teistele elamist õpetamas käivad. Seega mõnus on neil valvekoertel ainult iseenda silmis. Kõik ülejäänud reageerivad täpselt nii nagu teemaalgataja, st vaatavad, et hullu eest kähku minema saaks.