Esileht Pereelu ja suhted Mis toimub- katkiste suhete epideemia?

Näitan 26 postitust - vahemik 31 kuni 56 (kokku 56 )

Teema: Mis toimub- katkiste suhete epideemia?

Postitas:

Kuna siin teemas on natuke kasuvanema teemat puudutatud, siis kirjutan…

Ma absoaluutselt ei propageeri lahkuminekuid. Kogu selles kärgperenduse virvarris oleks kahtlemata parim, kui inimesed, kes on lapsed saanud, neid kasvataksid koos elades. Aga kui enam ei saa, kohe kuidagi ei saa?

Mulle tundub, et on naisi (ja ka mehi), kes ei suuda üksi olla. Minnakse lahku ja varsti ollakse mingi samasuguse s*ta otsas kinni. Enamasti jäävad lapsed ema juurde elama. Kallid emad, palun vaadake siis ka, milline saab teie uus eluseltsiline olema ja kas ja kuidas ta teie lastega suhtestub. Kui ei suhtestu, siis…?

Üks töökaaslane rääkis oma loo. Ta oli 12 kui ema ja isa lahku läksid. Emal oli ammu armuke ja laste pärast lahkuminekut lükati edasi. Töökaaslane ütleb, et ta oli pubekas ja elas seda kohutavalt üle. Tema jäi elama emaga, vend isaga. Vennaga tänaseks sisuliselt suhted puuduvad. Ema tollasest armukesest sai ema uus mees. Naise tütrega tal mingit kontakti ei tekkinud, 2 võõrast inimest ühes kodus. Istuvad ühe diivani peal, vaatavad koos telekat, omavahel midagi rääkida ei ole. Uue mehe poolt ühtegi julgustavat sammu või tegu ei tulnud, ta reaalselt selle tüdruku vastu huvi ei tundnudki, tema kasvatamises ei osalenud, temaga ei suhelnud, ignoreeris. Nüüd võib mõni öelda, et aga see ei olegi ju üldse uue mehe asi, lapsel oli isa olemas jne. Oma kodus võõras, isa juures tegelikult ka võõras, isa läks ju samuti eluga edasi. Kuidas peaks sellisest lapsest kasvama tugeva psüühhikaga inimene?

Mina olen ema lahutuse üle elanud. Olin lasteaialaps, mulle räägiti ära, ei ela enam koos. Ma ei mäleta, et see mulle oleks raske olnud. Lapsed ei teegi ju draamat, täiskasvanud teevad. Ma olin muidugi nii väike ka, sellises eas lapsele on selline asi lihtsam. Läks paar aastat, ema kõrvale tekkis uus mees, minu elus sai temast mulle isa. Tegime kõike koos, igas mõttes on ta mulle olnud eeskujuks. Sain õe ja venna, isa pole minusse suhtunud kuidagi teisiti kui neisse. Ema esimese mehega suhtlemise lõpetasin ise, sain aru, et lapsel ei saa olla kahte isa. Kui mulle midagi raske oli, siis see, et isa soovis mind lapsendada, aga ema esimene mees ei lasknud. Mina elasin seda perest erinevat perekonnanime väga üle, nii väga, et abiellusin kohe peale keskkooli. See oli mu ainus võimalus perekonnanimest vabaneda. Ema esimese mehega me ei suhtle, pole aimugi, mis tast saanud on.

Paljudel lastel ilmselt ei vea nii nagu vedas minul. Tõesti, emad, kui te näete, et teie uuel mehel ei teki lapsega kontakti, siis palun püüdke see kontakt kas luua või lõpetage suhe. Ennekõike ma muidugi soovitan perekonda hoida, aga jah, vaid ühe poole soovil selline asi ei õnnestu.

Aga miks mees peaks tahtma lapsega naist?

Mina olen kahe lapsega üsna värskelt lahutatud naine. Olen käinud kohtamas ja mitte kedagi pole laste olemasolu seganud. Ma ise pole veel kindlast suhtest huvitatud. Tihti on lastega naised just mõistlikumad ja laiema silmaringiga. Üks sõber just ütles, et talle meeldivad MILFid

Kui keegi kutsuks mind MILFIks, siis oleksin solvunud. Suht ropp sõna ju.

Eks see oleneb kontekstist. Aga, kui hea sõber sulle nii ütleb, siis tõlgi, et näed kuum välja. Võta kui komplimendi. Hull oleks, kui mees sulle ütleks, et laste saamine pole sulle just kaubanduslikult hästi mõjunud.

+4
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.02 13:41; 17.02 13:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loomulikult oli mees suhte alguses teistsugune. Rääkisime kõigest, pidasin teda oma parimaks sõbraks. Suhe hakkas mõranema esimese lapse sündides. Oli väga raske sünnitus ja lapsel terviserike.
Ma tean, et ega ma siit vastust ei leia, lihtsalt mõtisklen. Õpetatakse ju, kui on mure, siis RÄÄGI. Seisa oma vajaduste eest. Nüüd loen siitki, et ära virise ja vigise, ära ole nii isekas. Mida siis naine peab tegema? Miks ei võiks mees kordki ise võtta midagi ette, et asja parandada?
Aitäh kõigile! Kui keegi oskab soovitada perenõustajat, siis oleksin tänulik ???? Mulle olen vaja teadmist, et olen kõik teinud ja kui kuidagi ei saa, siis tuleb laiali minna.

Minu meelest oled sa, teemaalgataja, üldjoontes õigel teel! Muidugi on probleemide lahendamise esimeseks sammuks, et RÄÄGI asjast, ütle selgelt välja, et sinu jaoks on see või too probleem (et teine pool ei saaks öelda: “oleksid sa öelnud – ma lihtsalt ei teadnud, et sinu jaoks on see probleem”). Nii et jah – esimeseks sammuks on tõesti rääkimine. Kergemate probleemide (mis tulenevad lihtsalt valesti mõistmisest, arusaamatusest) puhul piisabki rääkimisest ja asjad hakkavad paremuse poole minema. Kahjuks aga võib probleem olla rängemat sorti, mille puhul rääkimine on esimene samm, aga AINULT RÄÄKIMISEST tõesti ei piisa – sest teine pool (mees) ei ole huvitatud muutusest ja ajab sõrad nii tugevasti vastu, kui vähegi saab.

Kuidas saada teine pool nii kaugele, et ta hakkaks natukenegi mõtlema, et aga äkki ei tasuks olla 100% jäik ja võiks midagigi teisiti teha – see on raske küsimus, millele mina ei oska vastata, aga ehk keegi soovitab mõnd head nõustajat, tõesti.

Miks aga mees ise midagi ette ei võta – no miks peaks võtma, kui talle praegune elukorraldus sobib. Kui ainult see naine ei viriseks – siis ta laseks samamoodi edasi. Võibolla elu lõpuni.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 16.02 15:01; 16.02 16:15; 17.02 14:32; 18.02 15:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuna siin teemas on natuke kasuvanema teemat puudutatud, siis kirjutan…

Ma absoaluutselt ei propageeri lahkuminekuid. Kogu selles kärgperenduse virvarris oleks kahtlemata parim, kui inimesed, kes on lapsed saanud, neid kasvataksid koos elades. Aga kui enam ei saa, kohe kuidagi ei saa?

Mulle tundub, et on naisi (ja ka mehi), kes ei suuda üksi olla. Minnakse lahku ja varsti ollakse mingi samasuguse s*ta otsas kinni. Enamasti jäävad lapsed ema juurde elama. Kallid emad, palun vaadake siis ka, milline saab teie uus eluseltsiline olema ja kas ja kuidas ta teie lastega suhtestub. Kui ei suhtestu, siis…?

Üks töökaaslane rääkis oma loo. Ta oli 12 kui ema ja isa lahku läksid. Emal oli ammu armuke ja laste pärast lahkuminekut lükati edasi. Töökaaslane ütleb, et ta oli pubekas ja elas seda kohutavalt üle. Tema jäi elama emaga, vend isaga. Vennaga tänaseks sisuliselt suhted puuduvad. Ema tollasest armukesest sai ema uus mees. Naise tütrega tal mingit kontakti ei tekkinud, 2 võõrast inimest ühes kodus. Istuvad ühe diivani peal, vaatavad koos telekat, omavahel midagi rääkida ei ole. Uue mehe poolt ühtegi julgustavat sammu või tegu ei tulnud, ta reaalselt selle tüdruku vastu huvi ei tundnudki, tema kasvatamises ei osalenud, temaga ei suhelnud, ignoreeris. Nüüd võib mõni öelda, et aga see ei olegi ju üldse uue mehe asi, lapsel oli isa olemas jne. Oma kodus võõras, isa juures tegelikult ka võõras, isa läks ju samuti eluga edasi. Kuidas peaks sellisest lapsest kasvama tugeva psüühhikaga inimene?

Mina olen ema lahutuse üle elanud. Olin lasteaialaps, mulle räägiti ära, ei ela enam koos. Ma ei mäleta, et see mulle oleks raske olnud. Lapsed ei teegi ju draamat, täiskasvanud teevad. Ma olin muidugi nii väike ka, sellises eas lapsele on selline asi lihtsam. Läks paar aastat, ema kõrvale tekkis uus mees, minu elus sai temast mulle isa. Tegime kõike koos, igas mõttes on ta mulle olnud eeskujuks. Sain õe ja venna, isa pole minusse suhtunud kuidagi teisiti kui neisse. Ema esimese mehega suhtlemise lõpetasin ise, sain aru, et lapsel ei saa olla kahte isa. Kui mulle midagi raske oli, siis see, et isa soovis mind lapsendada, aga ema esimene mees ei lasknud. Mina elasin seda perest erinevat perekonnanime väga üle, nii väga, et abiellusin kohe peale keskkooli. See oli mu ainus võimalus perekonnanimest vabaneda. Ema esimese mehega me ei suhtle, pole aimugi, mis tast saanud on.

Paljudel lastel ilmselt ei vea nii nagu vedas minul. Tõesti, emad, kui te näete, et teie uuel mehel ei teki lapsega kontakti, siis palun püüdke see kontakt kas luua või lõpetage suhe. Ennekõike ma muidugi soovitan perekonda hoida, aga jah, vaid ühe poole soovil selline asi ei õnnestu.

Aga miks mees peaks tahtma lapsega naist?

Mina olen kahe lapsega üsna värskelt lahutatud naine. Olen käinud kohtamas ja mitte kedagi pole laste olemasolu seganud. Ma ise pole veel kindlast suhtest huvitatud. Tihti on lastega naised just mõistlikumad ja laiema silmaringiga. Üks sõber just ütles, et talle meeldivad MILFid

Üks asi on see, kui sa inimesega alles suhtled. Teine asi see, kui koos hakkad elama. Teisel poolel ei pruugi olla ju varasemast sarnast kogemust ja ta ei pruugi teadagi, et TEGELIKULT talle ei sobi kooselu koos võõraste lastega.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 16.02 12:23; 16.02 19:44; 17.02 11:41; 17.02 14:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teisel poolel ei pruugi olla ju varasemast sarnast kogemust ja ta ei pruugi teadagi, et TEGELIKULT talle ei sobi kooselu koos võõraste lastega

Kahjuks on piisavalt ka mehi, kellele ei sobi kooselu omagi lastega, kui need olemas, lastakse jalga, sest raske on.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.02 14:57; 18.02 06:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teisel poolel ei pruugi olla ju varasemast sarnast kogemust ja ta ei pruugi teadagi, et TEGELIKULT talle ei sobi kooselu koos võõraste lastega

Kahjuks on piisavalt ka mehi, kellele ei sobi kooselu omagi lastega, kui need olemas, lastakse jalga, sest raske on.

Võõraste lastega on veel mitu korda raskem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.02 12:38; 16.02 14:31; 16.02 15:18; 17.02 12:09; 17.02 13:43; 18.02 08:32; 19.02 19:45; 19.02 20:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teisel poolel ei pruugi olla ju varasemast sarnast kogemust ja ta ei pruugi teadagi, et TEGELIKULT talle ei sobi kooselu koos võõraste lastega

Kahjuks on piisavalt ka mehi, kellele ei sobi kooselu omagi lastega, kui need olemas, lastakse jalga, sest raske on.

Võõraste lastega on veel mitu korda raskem.

Mina jälle arvan, et kõik oleneb sellest, kas mees on nn. lasteinimene või mitte.

On lasteinimesed, kellele pole lastega koos olemine-elamine probleem ja kes võivad isegi võõraid lapsi paremini kantseldada kui oma lihane vanem. Lapsed oma ealiste iseärasustega (beebid on abitud, väikelapsed jonnivad ja vajavad järelvalvet, koolilapsed on iseseisvamad, aga õppimine/vaba aja veetmine nõuab tähelepanu jne) on ju ikka üldjoontes sarnased – olgu nad omad või võõrad. Lasteinimene ei karda lapsi, ta saab laste ealiste iseärasustega hakkama (talub neid hästi) – ja seda tunnetavad ka lapsed. Nii võibki juhtuda (nagu üks kägu veenvalt kirjeldas), et kasuisa tundub hoopis toredam. Tean ka juhtumit, kus mees abiellus 2 lapse emaga (kes oli tulnud ära mehe juurest vägivalla tõttu) ja kuna eksmees lastega eriti läbi ei käinud, siis lapsendas ametlikult need 2 last ning tegeleb nendega, nagu pärisisa kunagi tegelenud pole. Määrav oli siin just see, et naine ei visanud püssi põõsasse (“kes mind, oma mehe käest peksa saanut ja kahe lapsega, ikka enam tahab”) vaid oli veendunud, et tema kui tore naine ja ka tema lapsed on paremat väärt ning otsis (kuni leidis) endale väärilise mehe ja pereelu.

Ja on need, kes eriti lasteinimesed ei ole. Kui neil on tugevam kohusetunne, võtavad nad omade laste puhul ennast kokku (et ikkagi omad ja peab). Kui nõrgem kohusetunne, siis väldivad. Või põgenevad. Lapsega partner (kohanemine naise lapsega) on neile, muidugi, üldse õudusunenägu.

Nii et oleneb kõige rohkem sellest, kas see hüpoteetiline uus mees on lasteinimene – või siis mitte.

Aga teemaalgataja pole veel täiesti kindel, et oma mehega kindlasti asja ei saa, nii et natuke ette ruttamine.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 16.02 15:01; 16.02 16:15; 17.02 14:32; 18.02 15:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei teagi, kust oma teemat alustada. Olen viimasel ajal lugenud siinset ja teisi foorumeid ja mõelnud oma peretuttavate peale ning avastanud, et kuidagi sarnased on need suhtelood… Jutustajad on alati naised: mees ei toeta laste kasvatamisel, on tõrjuv, tuleb koju hilja, naist ei mõista, kodused kohustused on kõvasti kaldu naise suunas, kes muuhulgas käib ka tööl. Kurdetakse, et mehega ei saa rääkida- kas on vait või keerab vestlus kiiresti ägedaks.

Mul samasugune lugu. Olen aastaid olnud põhiline lastega tegeleja ja hoidja- algul titemured, nüüd laste koolimured. Olen tööl täistööajaga + viimasel ajal lisatöö, lisaks kodu ja lapsed. Mees veedab enamuse ajast tööl (on ettevõtja), pole puhkepäevi, pole puhkust. Ühiseid plaane meiega ei tee, midagi ette ei võta. Laste vaheaegade ja suvepuhkuste sisustamine on 100% minu ülesanne. Kodus käib söömas ja magamas. Vanasti põhjendas ta tööl elamist sellega, et meil oli vaja oma kodu soetada. Selle vastu ei saanud ma ju kuidagi ja kannatasin üleväsimuse ning sellest tekkinud ärevushäire all. Oma kodu, suurem ja ilusam, on meil nüüd aastaid olemas, aga keda pole, on ikka mees. Tööl enamuse ajast veetmine pole meid olulisemalt rikkamaks teinud. Olen püüdnud sellest kõigest korduvalt ja korduvalt rääkida, aga tulutult. Asi lõpeb kiiresti kas mehe lukkuminekuga või rämeda tüliga (lendavad asjad jne).

Olen proovinud rääkida minasõnumitega (“Ma vajaksin”, “Ma tunnen”), aga pärast esimesi lauseid, on tema juba endast väljas “Ma ei taha neid süüdistusi kuulata” ja “Et ta ei talu enam mu juttu ja ma pean vait jääma”. Vahel ta räägib, “et ta ei tea, kes ta isegi on” ja viskab kummalisi repliike “tema saab ilma naisteta hakkama” ja “ta on hakanud mõistma mehi, kes peret ei taha”. Mis mõttes?? Sellised asjad tõmbavad mu nii käima- nutan ja olen õnnetu, mille peale ta viskab, et “ära hala”. Mul on tunne, et jooksen peaga korduvalt vastu seina. Tunnen, et ma pole meie eluga rahul ja olen nõus muudatustega, kui vaid teine pool kaasa tuleks. Olen rääkinud nüüd ka lahutusest, kuigi juba sellele mõtlemine toob klombi kurku, ja tavaliselt ta praalib siis, et mingu ma siis minema. Meil on kolm last, kes praegugi elavad meie tülisid üle, kui seda mehele ütlen, siis ta süüdistab mind lastega manipuleerimises. Viimasel ajal ei ole meie vahel ka enam mingisugust lähedust. Mees magab võimalusel eemal ja ütles, et need tülid on talle nii mõjunud, et ta ei tunne mingit soovi läheduse vastu ning et taastumine võtab aega.Seda juttu rääkis ta viimati sügisel, siiani pole midagi muutunud.

Tunnen, et olen nii õnnetu. Mul on laste pärast nii kurb. Olen ise üles kasvanud kasuisaga ja ma ei taha seda oma lastele. Tahan suhet päästa (ja proovida unustada vanu valusaid seikasid), aga näib, et teisel poolel on ükskõik. Kas see on keskeakriis (mees on 40ndates)? Loen nõuandeid siit ja sealt ja ega muud pole, kui on vaja tulla nõustamisele (mis aitab siis, kui mõlemad tahavad asja parandada). Olen ka sellest temaga rääkinud, aga nõustamise aega juba tema kinni ei pane. Ma saan ka seda teha (nagu ma kõike meie peres olen teinud) ja võib-olla ta tuleb ka kaasa, aga ka see teadmine tekitab tunde, et kõike teen mina ja tema passiivselt triivib kaasa. Oleme koos olnud ligi 20 aastat.

Miks nii nende suhetega läheb? Mida me naistena valesti teeme? Oleme liiga lollid, liiga naiivsed? Mu mehel on tagala minu poolt kindlustatud- lapsed hoitud, toit laual, puhtad riided kapis, aga tema on ikka trotsi täis. Miks? Kas ta on kade, et ma saan kõigega hästi hakkama?

Miks sa tood üldse kasuisa teemasse? Kui lahku lähed, ei pea ju uut meest majja tooma. Äkki võtaks aega iseendale ja lastele?
Sinu teksti lugedes, siis mina vist läheks lahku. Mille nimel sa punnitad, kui teine pool ei ole asja parandamisest huvitatud? Lihtsalt rikud enda närve ja laste närve ka. Pikendad seda õudust, milleks teie kooselu on muutunud. Ma olen kindel, et laste suhted isaga paranevad, sest mees peab hakkama nendega tegelema kui nad tema juures on. Sina hakkad saama rohkem aega endale ja ei pea enam mehe tujude ja solvangutega tegelema.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.02 16:19; 18.02 16:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga kahju, et elud sedasi muutuvad. Olime meiegi kunagi noored ja armunud, saime lapsed, mõistsime teineteist, olime väga õnnelikud. Üks hetk hakkas kõik muutuma. Abikaasa muutus kinniseks, pidevalt tööl, kodu ja lapsed olid minu korraldada, käisin tööl ka. Seksiisu kadus mehel ära, oli hajevil ja eemal. Mingi hetk tuli välja, et oli kellegi teise leidnud. Täielik šokk oli. Mõtlesin, mis valesti läks, mida mina valesti tegin jne. Tegelikkuses, tagantjärgi võin öelda, et enamus juhtudel ei teegi naine midagi valesti, kui mees petab, siis on viga ainult ja ainult petjas. Kahjuks on need petmised ja keerulised pereelud tänapäeva reaalsus. Nagu need paljud kuulsad suhteterapeudidki ütlevad, et tänapäeval seatakse partnerile tohutult suuri nõudmisi, mehed kipuvad arvama, et naine peab nad õnnelikuks tegema. Tegelikkuses on tänapäeva 40-50 aastased mehed nii puntras oma karjäärisaavutuste ja rahade taga ajamisega, et unustavad selle hea enda ümber ära. Ja kui üks hetk perekonnast ilma, siis ollakse veel õnnetumad, sest see uus elu ei tee neid ka õnnelikuks. Ja nii tekibki alkoholism jm pahed ning 60 aastaselt ollakse vaimselt ja füüsiliselt läbi. Elu on karidele triivitud. Lapsed ei viitsi enam sellise isaga tegemist teha ja nii vahetatakse neid naisi ja otsitakse mingit illusiooni, keda tegelikkuses ei eksisteerigi. Ja nii need perekonnad purunevad, lapsed kurvastavad.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See, et mehed ja naised tunnevad, mõtlevad ning käituvad erinevalt, on elementaarne teadmine, mis tuleneb bioloogiast. Sooneutraalsus on kunstlikult välja mõeldud ja tekitatud arusaam, millel pole mingit teaduslikku alust. Seega naised, kes tahavad suhtes edukad olla, peavad aktsepteerima, et mehed ei jaga sama arvamust ega tunne samamoodi, nagu nad ise. Kui mees on nõus vastama küsimusele, et mis teeb tema arvates ühe paarisuhte heaks, siis ehk midagi muutub. Kui naise ja mehe vahel on aga juba pikemat aega sein, siis seda lõhkuda on üsna raske.

+4
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 18.02 16:45; 18.02 16:58; 19.02 11:44; 19.02 11:48; 19.02 11:51; 19.02 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See, et mehed ja naised tunnevad, mõtlevad ning käituvad erinevalt, on elementaarne teadmine, mis tuleneb bioloogiast. Sooneutraalsus on kunstlikult välja mõeldud ja tekitatud arusaam, millel pole mingit teaduslikku alust. Seega naised, kes tahavad suhtes edukad olla, peavad aktsepteerima, et mehed ei jaga sama arvamust ega tunne samamoodi, nagu nad ise. Kui mees on nõus vastama küsimusele, et mis teeb tema arvates ühe paarisuhte heaks, siis ehk midagi muutub. Kui naise ja mehe vahel on aga juba pikemat aega sein, siis seda lõhkuda on üsna raske.

Mis see sooneutraalsus siia puutub? Või see, et mehed ja naised ei tunne ega mõtle sarnaselt?

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.02 16:19; 18.02 16:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See, et mehed ja naised tunnevad, mõtlevad ning käituvad erinevalt, on elementaarne teadmine, mis tuleneb bioloogiast. Sooneutraalsus on kunstlikult välja mõeldud ja tekitatud arusaam, millel pole mingit teaduslikku alust. Seega naised, kes tahavad suhtes edukad olla, peavad aktsepteerima, et mehed ei jaga sama arvamust ega tunne samamoodi, nagu nad ise. Kui mees on nõus vastama küsimusele, et mis teeb tema arvates ühe paarisuhte heaks, siis ehk midagi muutub. Kui naise ja mehe vahel on aga juba pikemat aega sein, siis seda lõhkuda on üsna raske.

Mis see sooneutraalsus siia puutub? Või see, et mehed ja naised ei tunne ega mõtle sarnaselt?

Sorry, aga need on nii lollid küsimused, et ma ei viitsi hakata seletama, läheks liiga pikalt. Lihtne näide erinevast mõtlemisest on see, kui naine nt arvab, et suhe ei toimi, siis enamik mehi sealjuures arvab, et see naise arvates mitte toimiv suhe on täiesti normaalne ehk mehe arvates on kõik hästi, kui naise arvates pole midagi, mis oleks hästi.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 18.02 16:45; 18.02 16:58; 19.02 11:44; 19.02 11:48; 19.02 11:51; 19.02 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seega naised, kes tahavad suhtes edukad olla, peavad aktsepteerima, et mehed ei jaga sama arvamust ega tunne samamoodi, nagu nad ise. Kui mees on nõus vastama küsimusele, et mis teeb tema arvates ühe paarisuhte heaks, siis ehk midagi muutub.

Kas mehed ka midagi peavad?

+11
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See, et mehed ja naised tunnevad, mõtlevad ning käituvad erinevalt, on elementaarne teadmine, mis tuleneb bioloogiast. Sooneutraalsus on kunstlikult välja mõeldud ja tekitatud arusaam, millel pole mingit teaduslikku alust. Seega naised, kes tahavad suhtes edukad olla, peavad aktsepteerima, et mehed ei jaga sama arvamust ega tunne samamoodi, nagu nad ise. Kui mees on nõus vastama küsimusele, et mis teeb tema arvates ühe paarisuhte heaks, siis ehk midagi muutub. Kui naise ja mehe vahel on aga juba pikemat aega sein, siis seda lõhkuda on üsna raske.

Mis see sooneutraalsus siia puutub? Või see, et mehed ja naised ei tunne ega mõtle sarnaselt?

Sorry, aga need on nii lollid küsimused, et ma ei viitsi hakata seletama, läheks liiga pikalt. Lihtne näide erinevast mõtlemisest on see, kui naine nt arvab, et suhe ei toimi, siis enamik mehi sealjuures arvab, et see naise arvates mitte toimiv suhe on täiesti normaalne ehk mehe arvates on kõik hästi, kui naise arvates pole midagi, mis oleks hästi.

No minu arust on jälle eriti loll arvata, et maailmas on 2 eri sorti mõtlemist- meestel ja naistel.
Või nagu PK-s igapäevaselt kõlav arvamus, et kui su mees sinuga piisavalt ei maga on ainult ja ainult 1 põhjus selleks – tal on teine

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas mehed ka midagi peavad?

Muidugi peavad! Kui mees tunneb, et kõik on hästi, suhe toimib, elu on täpselt selline nagu ta on alati tahtnud, et see oleks, siis ilmselgelt on ülim aeg naisega maha istuda, et seda muutma hakata.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See, et mehed ja naised tunnevad, mõtlevad ning käituvad erinevalt, on elementaarne teadmine, mis tuleneb bioloogiast. Sooneutraalsus on kunstlikult välja mõeldud ja tekitatud arusaam, millel pole mingit teaduslikku alust. Seega naised, kes tahavad suhtes edukad olla, peavad aktsepteerima, et mehed ei jaga sama arvamust ega tunne samamoodi, nagu nad ise. Kui mees on nõus vastama küsimusele, et mis teeb tema arvates ühe paarisuhte heaks, siis ehk midagi muutub. Kui naise ja mehe vahel on aga juba pikemat aega sein, siis seda lõhkuda on üsna raske.

Mis see sooneutraalsus siia puutub? Või see, et mehed ja naised ei tunne ega mõtle sarnaselt?

Sorry, aga need on nii lollid küsimused, et ma ei viitsi hakata seletama, läheks liiga pikalt. Lihtne näide erinevast mõtlemisest on see, kui naine nt arvab, et suhe ei toimi, siis enamik mehi sealjuures arvab, et see naise arvates mitte toimiv suhe on täiesti normaalne ehk mehe arvates on kõik hästi, kui naise arvates pole midagi, mis oleks hästi.

No minu arust on jälle eriti loll arvata, et maailmas on 2 eri sorti mõtlemist- meestel ja naistel.

Või nagu PK-s igapäevaselt kõlav arvamus, et kui su mees sinuga piisavalt ei maga on ainult ja ainult 1 põhjus selleks – tal on teine

Kui piiratud silmaringiga on inimene, kes pole märganud, et enamik võimekaid juhte ja muid liidereid maailmas on mehed ja nt enamik üksikvanemaid on naised. Kummagi hulgas on marginaalne protsent vastassoo esindajaid. Kui see ei näita erinevat mõtlemisvõimet, siis mida see näitab?

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 18.02 16:45; 18.02 16:58; 19.02 11:44; 19.02 11:48; 19.02 11:51; 19.02 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

siis mida see näitab?

seda, et mehed ei sünnita ja suudavad lapse juurest minema kõndida kergemini kui naised? Üks näide lihtsalt, “mida see näitab”. Milleks nii tobedaid lisaniite siia sisse tuua, teema ei ole üksikvanematest ega kasuisadest ega “mehed mõtlevad teistmoodi kui naised” (kus nüüd avastas, daaah!) jne, vaid pikalt stabiilses abielus lapsevanematest, kellel igapäevaelu rutiin üle pea käib.

Pole üldse haruldane lahutus, kus naine läheb minema, sest tal on küllalt kogu aeg andmisest, andmisest, midagi vastu saamata, lihtsalt villand. Mees siis ärkab ja tema meelest on abielu igati hea olnud!

“Nimelt on 3. jaanuar vähemalt Suurbritannias selline kuupäev, mil kõige rohkem inimesi võtab ühendust oma advokaadiga või otsib omale juriidilise esindaja, et lahutus sisse anda.
Sest tuleb välja, et 68% juhtudest käivitavad lahutamisprotsessi naised ja vaid 4% juhtumitest annavad lahutuse sisse mehed. Ülejäänud osa on ühisavaldusi… vaat nii! Huvitav, minu meelest!
Veel oli selle (pika ja suht igava) artikli juures minu jaoks huvitav see, kuidas 30-tööaastase staažiga pereterapeut kinnitas minu pikaajalisi kahtlusi, et suuremale osale meestest ei jõua naise vihjed, tujutsemised, hoiatused, ähvardused ja sarkasm kohale. Et abielu pole enam korras saab mees aru täpselt ja ainult siis, kui naine teatab, et enam ta meest ei armasta vaid annab lahutuse sisse ja ei usu, et midagi enam parandada saaks. Vaat siis mees ärkab suure vapustusega oma õndsast teadmatusest! Kui naine ütleb, et ta tahab lahutust, tuleb see pea kõigile meestele täieliku üllatusena :D”
Lihtsalt ühest blogist, ka inglisekeelne originaalartikkel n seal.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 16.02 12:20; 16.02 20:49; 17.02 08:56; 19.02 11:47; 19.02 14:18; 19.02 15:06; 19.02 20:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seega naised, kes tahavad suhtes edukad olla, peavad aktsepteerima, et mehed ei jaga sama arvamust ega tunne samamoodi, nagu nad ise. Kui mees on nõus vastama küsimusele, et mis teeb tema arvates ühe paarisuhte heaks, siis ehk midagi muutub.

Kas mehed ka midagi peavad?

Lihtne vastus: ei pea, sest mehed saavad naise alati. See on naise probleem, milline mees tal on. Naine, kes siiani elab lootuses, et mees ka midagi peab, on naiivne loll, kelle elu ei hakkagi kunagi olema selline, nagu see on tema unistustes. Vastasel korral oleks elu ammu hea ja ei oleks vaja perekoolis vigiseda.

+3
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 18.02 16:45; 18.02 16:58; 19.02 11:44; 19.02 11:48; 19.02 11:51; 19.02 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

siis mida see näitab?

seda, et mehed ei sünnita ja suudavad lapse juurest minema kõndida kergemini kui naised? Üks näide lihtsalt, “mida see näitab”. Milleks nii tobedaid lisaniite siia sisse tuua, teema ei ole üksikvanematest jne, vaid pikalt stabiilses abielus lapsevanematest.

Ja see, et mees suudab pere juures kergemini minema kõndida, näitab otseselt, et mees mõtleb naisest kardinaalselt erinevalt.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 18.02 16:45; 18.02 16:58; 19.02 11:44; 19.02 11:48; 19.02 11:51; 19.02 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

siis mida see näitab?

seda, et mehed ei sünnita ja suudavad lapse juurest minema kõndida kergemini kui naised? Üks näide lihtsalt, “mida see näitab”. Milleks nii tobedaid lisaniite siia sisse tuua, teema ei ole üksikvanematest jne, vaid pikalt stabiilses abielus lapsevanematest.

Pole üldse haruldane lahutus, kus naine läheb minema, sest tal on küllalt kogu aeg andmisest, andmisest, midagi vastu saamata, lihtsalt villand. Mees siis ärkab ja tema meelest on abielu igati hea olnud!

“Nimelt on 3. jaanuar vähemalt Suurbritannias selline kuupäev, mil kõige rohkem inimesi võtab ühendust oma advokaadiga või otsib omale juriidilise esindaja, et lahutus sisse anda.

Sest tuleb välja, et 68% juhtudest käivitavad lahutamisprotsessi naised ja vaid 4% juhtumitest annavad lahutuse sisse mehed. Ülejäänud osa on ühisavaldusi… vaat nii! Huvitav, minu meelest!

Veel oli selle (pika ja suht igava) artikli juures minu jaoks huvitav see, kuidas 30-tööaastase staažiga pereterapeut kinnitas minu pikaajalisi kahtlusi, et suuremale osale meestest ei jõua naise vihjed, tujutsemised, hoiatused, ähvardused ja sarkasm kohale. Et abielu pole enam korras saab mees aru täpselt ja ainult siis, kui naine teatab, et enam ta meest ei armasta vaid annab lahutuse sisse ja ei usu, et midagi enam parandada saaks. Vaat siis mees ärkab suure vapustusega oma õndsast teadmatusest! Kui naine ütleb, et ta tahab lahutust, tuleb see pea kõigile meestele täieliku üllatusena :D”

Lihtsalt ühest blogist, ka inglisekeelne originaalartikkel n seal.

See pikk jutt ju ainult kinnitab minu mõne kommentaari tagust väidet, et mehed mõtlevad naistest totaalselt erinevalt. Ma ütlesin isegi otse, et olukord, mis naistele tundub halb, on mehe mõttemaailmas tavaliselt täiesti normaalne ja OK.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 18.02 16:45; 18.02 16:58; 19.02 11:44; 19.02 11:48; 19.02 11:51; 19.02 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen proovinud rääkida minasõnumitega (“Ma vajaksin”, “Ma tunnen”), aga pärast esimesi lauseid, on tema juba endast väljas “Ma ei taha neid süüdistusi kuulata” ja “Et ta ei talu enam mu juttu ja ma pean vait jääma”.
….
Ma tean, et ega ma siit vastust ei leia, lihtsalt mõtisklen. Õpetatakse ju, kui on mure, siis RÄÄGI. Seisa oma vajaduste eest. Nüüd loen siitki, et ära virise ja vigise, ära ole nii isekas. Mida siis naine peab tegema? Miks ei võiks mees kordki ise võtta midagi ette, et asja parandada?

olen mees ja kui mu naine selliselt käituks, siis oleksin ka pidevalt kaitseseisundis ja peaksin ilmselt üksinda elamist paremaks kui mingi sellise egotsentrilise fuuriaga koos ühe katuse all eksisteerida.
üldiselt soovitan lahku minna, sest ega siin midagi parandada ei anna, eriti kui see mätas, mille pealt sina asju näed nõnda kõrge kipub olema…

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen proovinud rääkida minasõnumitega (“Ma vajaksin”, “Ma tunnen”), aga pärast esimesi lauseid, on tema juba endast väljas “Ma ei taha neid süüdistusi kuulata” ja “Et ta ei talu enam mu juttu ja ma pean vait jääma”.

Minu meelest ei ole need paljukiidetud minasõnumid parim viis probleemidest rääkida. Võib jääda mulje, et ainult MINAMINAMINAMINA, aga mis tähelepanu pööratakse partnerile, MIKS ta nii teeb? Lõpuks tekib teisel nende minasõnumite laviini all trots “aga MINA??!”. Igal inimesel on nii või naa käitumiseks põhjused! Igal inimesel on põhjused, miks ta on sellises tujus, miks ta midagi teeb või nii reageerib. Ja eriti kui see sõnumite kunst pole hästi käpas ja minasõnumid on stiilis “mulle tundub, et sa ei panusta pereellu” ehk sisuliselt ikkagi sinasõnum, see ´mina´ seal ees ei tähenda midagi.
Kui mõlemal on tass tühi, siis need minasõnumid on puhas süüdistamine teise kõrvadele, tal ei olegi jõudu ega tahtmist ega motivatsiooni midagi muutma hakata. Kas sulle meeldiks mehe minasõnum “ma arvan, et sa vingud liiga palju mu kallal!”.

Mõtle selgeks, mida sa mehel tahad ja esita konkreetseid asju: “palun läheme laupäeval õhtust sööma” või midaiganes.
Kas sa kuulasid neid M.Gungori jutte “kuidas panna mees tegema seda mida tahad” ka kas viitsid uurida positiivse kinnituse kohta (puhas biheiviorism):
siin on artikkel meestele, täpselt sama jutt kehtib ka naistele.

eriti kui see mätas, mille pealt sina asju näed, nõnda kõrge kipub olema…

See on niiii inimlik, et igaüks näeb enda panust suuremana, enda tööd tähtsamana, seda teevad mõlemad. Selle peale pole mõtet isegi vihastada, see on lihtsalt nii. Hullem veel, mõnikord mees isegi ei tea, MIDA tema naine kodus kõik teeb, ammugi ei oska ta ju selle eest kiita 🙂 Meil on olnud vahepeal paras sendisaagimine “aga mina teen…” ja “aga mina teen….!”, ei ole sellest muhvigi kasu. Ilmselge, et mõlemal on neid tegemisi, on asju, mida teeb ainult üks, on asju, mida teeb enamjaolt teine jnejne ja väga vähe neid, mida tehakse võrdselt 🙂

Ähhh, ma olen mitu sellist “läheks krt minema!” perioodi üle elanud (mitte lihtsalt plärtsumise tasandil, vaid ikka korterit otsinud juba ja mõelnud elukorralduse läbi, mis ja kuidas), käinud paariteraapias (kus meesterapeut mu mehele päris liiga tegi, ütles otse, et su naine vihkab sind ja sa oled ise selles süüdi. Ma pidin talle ikka ütlema, et ma sugugi ei vihka teda 🙂 vaid tegelikult ikka veel armastan, kui mõned asjad paari ja pere asjaajamises veidi paremini jonksu läheksid). Ikka veel koos ja vahel on paremad ajad, vahel halvemad, enamasti on kõik ok.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 16.02 12:20; 16.02 20:49; 17.02 08:56; 19.02 11:47; 19.02 14:18; 19.02 15:06; 19.02 20:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuna siin teemas on natuke kasuvanema teemat puudutatud, siis kirjutan…

Ma absoaluutselt ei propageeri lahkuminekuid. Kogu selles kärgperenduse virvarris oleks kahtlemata parim, kui inimesed, kes on lapsed saanud, neid kasvataksid koos elades. Aga kui enam ei saa, kohe kuidagi ei saa?

Mulle tundub, et on naisi (ja ka mehi), kes ei suuda üksi olla. Minnakse lahku ja varsti ollakse mingi samasuguse s*ta otsas kinni. Enamasti jäävad lapsed ema juurde elama. Kallid emad, palun vaadake siis ka, milline saab teie uus eluseltsiline olema ja kas ja kuidas ta teie lastega suhtestub. Kui ei suhtestu, siis…?

Üks töökaaslane rääkis oma loo. Ta oli 12 kui ema ja isa lahku läksid. Emal oli ammu armuke ja laste pärast lahkuminekut lükati edasi. Töökaaslane ütleb, et ta oli pubekas ja elas seda kohutavalt üle. Tema jäi elama emaga, vend isaga. Vennaga tänaseks sisuliselt suhted puuduvad. Ema tollasest armukesest sai ema uus mees. Naise tütrega tal mingit kontakti ei tekkinud, 2 võõrast inimest ühes kodus. Istuvad ühe diivani peal, vaatavad koos telekat, omavahel midagi rääkida ei ole. Uue mehe poolt ühtegi julgustavat sammu või tegu ei tulnud, ta reaalselt selle tüdruku vastu huvi ei tundnudki, tema kasvatamises ei osalenud, temaga ei suhelnud, ignoreeris. Nüüd võib mõni öelda, et aga see ei olegi ju üldse uue mehe asi, lapsel oli isa olemas jne. Oma kodus võõras, isa juures tegelikult ka võõras, isa läks ju samuti eluga edasi. Kuidas peaks sellisest lapsest kasvama tugeva psüühhikaga inimene?

Mina olen ema lahutuse üle elanud. Olin lasteaialaps, mulle räägiti ära, ei ela enam koos. Ma ei mäleta, et see mulle oleks raske olnud. Lapsed ei teegi ju draamat, täiskasvanud teevad. Ma olin muidugi nii väike ka, sellises eas lapsele on selline asi lihtsam. Läks paar aastat, ema kõrvale tekkis uus mees, minu elus sai temast mulle isa. Tegime kõike koos, igas mõttes on ta mulle olnud eeskujuks. Sain õe ja venna, isa pole minusse suhtunud kuidagi teisiti kui neisse. Ema esimese mehega suhtlemise lõpetasin ise, sain aru, et lapsel ei saa olla kahte isa. Kui mulle midagi raske oli, siis see, et isa soovis mind lapsendada, aga ema esimene mees ei lasknud. Mina elasin seda perest erinevat perekonnanime väga üle, nii väga, et abiellusin kohe peale keskkooli. See oli mu ainus võimalus perekonnanimest vabaneda. Ema esimese mehega me ei suhtle, pole aimugi, mis tast saanud on.

Paljudel lastel ilmselt ei vea nii nagu vedas minul. Tõesti, emad, kui te näete, et teie uuel mehel ei teki lapsega kontakti, siis palun püüdke see kontakt kas luua või lõpetage suhe. Ennekõike ma muidugi soovitan perekonda hoida, aga jah, vaid ühe poole soovil selline asi ei õnnestu.

Aga miks mees peaks tahtma lapsega naist?

Mina olen kahe lapsega üsna värskelt lahutatud naine. Olen käinud kohtamas ja mitte kedagi pole laste olemasolu seganud. Ma ise pole veel kindlast suhtest huvitatud. Tihti on lastega naised just mõistlikumad ja laiema silmaringiga. Üks sõber just ütles, et talle meeldivad MILFid

no sina see mõistlik ja laia silmaringiga küll pole, kui MILF “komplimendi” üle õnnelik oled. pane googlisse MILF pildid ja saad teada kellega sind samastatakse.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Läheb offtopic: Pane ise ja vaata, kas tahaksid samasugugne olla: milf spice

muidugi võid ka pornolehtedel kolada, kui sind rohkem huvitab. Mitteporno tähenduses tähendab see ka hästisäilinud ema.
Sõnastikutulemus päringule MILF
nouninformal- a sexually attractive older woman, typically one who has children.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 16.02 12:20; 16.02 20:49; 17.02 08:56; 19.02 11:47; 19.02 14:18; 19.02 15:06; 19.02 20:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

muidugi võid ka pornolehtedel kolada, kui sind rohkem huvitab. Mitteporno tähenduses tähendab see ka hästisäilinud ema.

“mitteporno” tähendus sellel sõnal puudub, see on akronüüm sõnadest mother I’d like to fuck

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.02 12:38; 16.02 14:31; 16.02 15:18; 17.02 12:09; 17.02 13:43; 18.02 08:32; 19.02 19:45; 19.02 20:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa ei tea, PALUN ära võta inglise keele kohta sõna! Juba aastaid on see suht mainstream sõna. Vähemalt USAs on see sama “räige” kui yummy mummy. Nilbe, jah, pornosläng- jah, aga mingi kohutav rõvedus- ammu enam mitte. Loomulikult pole see mingi hea inglise keel…

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 16.02 12:20; 16.02 20:49; 17.02 08:56; 19.02 11:47; 19.02 14:18; 19.02 15:06; 19.02 20:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa ei tea, PALUN ära võta inglise keele kohta sõna! Juba aastaid on see suht mainstream sõna. Vähemalt USAs on see sama “räige” kui yummy mummy. Nilbe, jah, pornosläng- ammu enam mitte.

Kuskil treileriparklas muidugi. Aga katsu aru saada, et haritud inimesed seda sõna ei kasuta. Sest erinevalt getorahvast, nad TEAVAD mida see tähendab.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 16.02 12:38; 16.02 14:31; 16.02 15:18; 17.02 12:09; 17.02 13:43; 18.02 08:32; 19.02 19:45; 19.02 20:18;
To report this post you need to login first.
Näitan 26 postitust - vahemik 31 kuni 56 (kokku 56 )


Esileht Pereelu ja suhted Mis toimub- katkiste suhete epideemia?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.