Minu silmale on kollane see kõige “kullam” kuld.
Punane meenutab nõukaaega, roosa mõjub kuidagi odavalt (ilmselt selle hiljutise roosa kulla trendi tõttu, kus seda tooni hakati kõikvõimalikes disainides kasutama).
Valge kuld on muidugi väärikas ja kaunis, aga ei eristu visuaalselt väga muudest hõbedastest metallidest.
Kulla värv tuleks valida nahatooni järgi, et mis värv hakkab nahal särama. Külma tooniga inimese peal särab külm ja sooja tooniga nahal särab soe. Kui need ära vahetada, siis muutub metalli värv ka imelikuks ja plassiks vale naha alatooni tõttu.
Roodiumiga kaetud valge kuld on kõige puhtam valgem ja seega sobib kõigile, aga katmata valge kuld on hallika alatooniga ja sobib ainult külmale alatoonile. Kollane kuld muidugi sobib ainult soojale nahale. Roosa kuld sobib kõige paremini külma alatooniga tumedale (neegri) nahale ja ei sobi üldiselt ühelegi heledale nahatoonile.
Kuna kannan ainult hõbedavärvi ehteid, siis abielu- ja kihlasõrmused on valgest kullast. On ka valgest kullast teemantitega sõrmused, aga neid ei kanna iga päev. Üleüldiselt igapäevaehetena kannan hoopis hõbedat- sama suur valik olematu hinnaga. Vahest ei saa keegi tänaval peale vaadates nagunii aru.
Naljaninad. Kulla värvus ei sõltu selle proovist vaid kullale lisatud metalli värvusest. Vask annab punaka tooni.
Ja muide, ka nõukaajal oli heledam, kollakas kuld täiesti olemas.
Roosa kuld sobib kõige paremini külma alatooniga tumedale (neegri) nahale ja ei sobi üldiselt ühelegi heledale nahatoonile.
Roosa kuld sobib väga hästi heleda nahaga inimesele, kelle naha, juuste ja silmade tunnusmärgiks on madal kontrast ning pehmed ja soojad toonid. Ehk siis Soft Autumn tüüp värviteooria järgi.
Kollane, sobib kõige rohkem, kuna on soe nahatoon. Ei sobi valge kuld (ega ka hõbe). Mingil ajal tekkis vee valge kulla hullus, siis otsin ka mõned ehted, aga mis ei sobi, see ei sobi.
Kollast kulda nimetati nõuka-ajal ersatsiks ja peeti koledaks. Vasesisaldusega punakas kuld oli hinnas ja kollast ei kandnud vist keegi, sest kollast värvi olidki mittekullast odavad ehted. Mul on kõiki värve ja kui nõuka-ajal ma ei kandnud kollast, siis peale nõuka-aega pikalt ei kandnud punast, sest see meenutas nõuka-aega, siis nüüd on kõik eelarvamused kadunud ja kannan vaheldumisi, mille järgi tuju tuleb, aga üldiselt pigem harva. Mida vanemaks saad, seda vähem seda “enesekindlust”, mida ehted ja riided annavad, vajad. Mugavus muutub aina tähtsamaks.
Mina märkasin enda puhul sellist asja, et nooremana sobis mulle hõbe või valge kuld – kandsingi ainult seda tooni ehteid. Aga nüüd, mil olen 40ndate lõpus, on hakanud kuld rohkem sobima, teeb naha kuidagi säravamaks. Eriti täheldan seda kõrvarõngaste ja prilliraamide puhul.
