Esileht Pereelu ja suhted Mis tunne on, kui oled petmisega vahele jäänud?

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Mis tunne on, kui oled petmisega vahele jäänud?

Postitas:
Kägu

Käod, kes on kunagi oma endisele või praegusele partnerile petmisega vahele jäänud, kirjeldage, mis tunde vahelejäämine tekitas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei jäänud vahele, ise tunnistasin üles. Väga piinlik oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Käod, kes on kunagi oma endisele või praegusele partnerile petmisega vahele jäänud, kirjeldage, mis tunde vahelejäämine tekitas?

Juba ette närveerid we?

Milleks? Kui petsid, siis tunnista üles, paki oma 7 asja ja tõmba minema.
Palju lihtsam, kui siin foorumis põdeda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu mees ei jäänud vahele, aga tunnistas ise, sest süümepiinad ei lasknud elada. Oleneb inimesest ilmselt. Üks mehe sõber pidevalt petab ja on veel uhke ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei oska arvata. Kui ma petaks, siis ei jääks iialgi vahele. Välja arvatud juhul, kui on soov lahku minna ja muud moodi öelda ei oska. Vahele jäävad totud või pohhuistid. Esimesed on rumalad, teistel on savi oma olemasolevast suhtest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen.
Ei peta ise, huvitab petja perspektiiv puhtsotsioloogilise arutelu võtmes. Loen siit kogu aeg, kuidas petetud kurdavad, jäin mõtlema, et mida petja ise tunneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui petja on juba nii julge, et riskib vahelejäämisega, siis üks asi on kindel – ta ei kahetse seda petmist kunagi. Tal on suva sellest inimesest keda ta petab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui petja on juba nii julge, et riskib vahelejäämisega

Kõik, kes petavad, riskivad vahelejäämisega. Ütleme, et oled oma arust kaval ja petad välismaal mingi võõramaalasega- piisab, kui räägid sõbrannale (ok, see on ikka oma viga ja kui vahele jääda ei taha, ei tohiks kellelegi rääkida) või nt mõni mehe tuttav või sinu tuttav teid välismaal näeb, kui juba on võimalus vahele jääda olemas.

Kui ma petaks, siis ei jääks iialgi vahele.

Nii paljud arvavad. Heal juhul kehtib see üheöösuhete kohta, mis tekivad kuskil kohas, kus teised sind ei tunne. Muul juhul on vahelejäämise oht ikka olemas. Mida pikem kõrvalsuhe, seda tõenäolisem, et mingil hetkel mingi jama tuleb. Isegi üheöösuhte puhul võib probleeme ka tulla, kui teine pool nt ootas midagi tõsisemat.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen.

Ei peta ise, huvitab petja perspektiiv puhtsotsioloogilise arutelu võtmes. Loen siit kogu aeg, kuidas petetud kurdavad, jäin mõtlema, et mida petja ise tunneb.

Kahjuks paistab, et vahelejääjate kommentaari sa siit ei saagi.

Rääkisin samuti ise. Peale suhte lõppu üldse (sellega, kelle kõrvale teine oli tekkinud)
Kurb, piinlik ja kahju oli. Olin alt vedanud nii teda kui iseenda tõekspidamisi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina võin kirjeldada, mis tunded olid minul, kui minu mees mulle vahele jäi (suudles teist naist). Võiks arvata, et kui vahelejääja tunded on negatiivsed, siis pealesattuja omad positiivsed, aga kaugeltki mitte, ikka väga pask iiveldamaajav tunne oli…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kahjuks esineb pikaajalistes abieludes enamusel petmisi. Suur osa teeb seda salaja ning kaaslane ja tutvusringkond ei pruugigi aru saada. Ilmselt mõtlevadki petjad, et “teised teevad kaa”. Süümekad jäävad ilmselt elu lõpuni laste ees, kui lahku minnakse. Sageli hakatakse uue naise kallal õiendama ja vigu otsima, sest kedagi on vaja oma katkiläinud perekonnas süüdistada. Võivad ka jooma hakata. Selliste suurte jamade põhjustaja peabki väga ükskõikne ja enesekeskne olema. Kui palju, aga tegelikkuses selliseid on, seda ei tea. Vaadates, kui paljud mehed pärast lahutust jooma hakkavad või lihtsalt väga närvilisteks muutuvad, siis võib oletada, et mingeid süümekaid nad üle elavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ise eeldan, et see on sama tunne, kui sa lapsena pahandust tegid ja vahele jäid. Segu ärevusest/hirmust ja adrenaliinist. Eeldusel muidugi, et sa ei soovi vahele jääda.
Petetu tunneb midagi segu viha/kurbuse ja adrenaliini.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Esimene kord toonast suhet pettes oli põnev ja hirm vahele jääda ikka oli. Kuna ei jäänud siis oli isegi kerge pettumus. Aga ma olin hirmus noor ka siis veel. Hiljem ei olnud enam isegi hirmu, tõepoolest vahele jäävad ainult lollid. Kõik kõrvalsuhted olid hästi lühikesed, niisama, mingeid süümekaid mul küll ei olnud ja kellelegi muljeid ei jaganud. Ise ülestunnistamine viitab rohkem sellele, et on oht, et tuleb mujalt välja ja räägid esimesena.
Edit:
Muidugi lähevad mõned ka jube enesekindlaks ja ikka lipsab mõni lollus sisse. Korra ma siiski jäin ja justnimelt ainult oma lollusest. Mis tunne oli, kirusin oma rumalust ja hooletust, ajasin tagasi. Jäi vist uskuma, aga üldiselt oli see suhe ka end juba ammendanud. Kuna üürileping oli ka lõppemas siis otsustasime, et aitab küll.
Aga üldiselt viitab petmine rohkem igavusele ja rutiinile püsisuhtes. Kui ei ole igav ei minda põnevust ka otsima. Rutiin on paratamatu, igavus ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kahjuks esineb pikaajalistes abieludes enamusel petmisi. Suur osa teeb seda salaja ning kaaslane ja tutvusringkond ei pruugigi aru saada. Ilmselt mõtlevadki petjad, et “teised teevad kaa”. Süümekad jäävad ilmselt elu lõpuni laste ees, kui lahku minnakse. Sageli hakatakse uue naise kallal õiendama ja vigu otsima, sest kedagi on vaja oma katkiläinud perekonnas süüdistada. Võivad ka jooma hakata. Selliste suurte jamade põhjustaja peabki väga ükskõikne ja enesekeskne olema. Kui palju, aga tegelikkuses selliseid on, seda ei tea. Vaadates, kui paljud mehed pärast lahutust jooma hakkavad või lihtsalt väga närvilisteks muutuvad, siis võib oletada, et mingeid süümekaid nad üle elavad.

Kui paljud siis jooma hakkavad või väga närvilisteks muutuvad? Kui sageli õiendama ja vigu otsima hakatakse? Ilmselgelt on sul andmed olemas nagu väidad. Aus palve – jaga neid andmeid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ütleme, et oled oma arust kaval ja petad välismaal mingi võõramaalasega- piisab, kui räägid sõbrannale

Kas tõesti leidub tänapäevani veel naisi, kes ei tea, et sõbrannale rääkimine võrdub Eesti Ekspressi peatoimetajale info saatmisega?

Isegi kadunud Luule Viilmaa võrdsustas sõbrannale rääkimise kogu maailmale kuulutamisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsepõlvele mõeldes, siis

Ma ise eeldan, et see on sama tunne, kui sa lapsena pahandust tegid ja vahele jäid. Segu ärevusest/hirmust ja adrenaliinist. Eeldusel muidugi, et sa ei soovi vahele jääda.

Petetu tunneb midagi segu viha/kurbuse ja adrenaliini.

…pahandust tehes ei tundnud mitte kunagi põnevust ega adrenaliini. Sest pahandus juhtus nagu kogemata ja kui midagi ära lõhkusid või salaja võtsid, siis nautida ma seda e isuutnud, isegi 5 klassis popipäeva ei suutnud nautida, olin kenal sügispäeval kodus, läksin oma lemmikkohtadesse, et mitte toas olla, kui keegi peaks tulema ja ostsin kokkuotsitud kopikateeest paki “õnnelik lapsepõlv” küpsist ja olin õues, vältisin aleviku inimesi, passisin ehituse vahel, jõe ääres, kraavikaldal, jube tunne oli, koju jäin mingi suure töö pärast, mida kartsin. Seda päeva aga ei nautinud, isegi seda küpsist enam ei soovinud peale seda päeva. Läks kaua aega enne, kui see sant tunne möödus, see möödus siis, kui tavaline koolirutiin jälle käes oli ja popiisu mul ka kadus.
Petmist olen kogenud. Vat selle avastamine tekitas ülisuure adrenaliini, väga halva tunde, mis püsis 2 aastat, millele järgnes ärevushäire, depressioon, unehäired jne ja imelik oli see, et südame kloppimised hakkasid üldse peale selle 2 a möödumist, kui arvasin ,et olen vabanenud, hakkas rahulikus olekus istudes ja lamades väga tugevad südamekloppimise hood, nagu haamriga keegi taoks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

piisab, kui räägid sõbrannale

Seda ei tehta. Sõbrannale võib selliseid asju rääkida 25 aastat hiljem, kui abikaasa kadunud või lahutatud. Ja siis ka soovitavalt mitte.

Sõbrannadele räägitakse Kõik Hingelt Ära viimati vast 16-aastasena. Edasi peaks mõistus peas olema. Muidugi jagataks sügavuti mõtteid ja ideid, aga oma seksuaalelu asju ei peaks arutama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ainus mõte on, et JÄLLE!

Please wait...
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Pereelu ja suhted Mis tunne on, kui oled petmisega vahele jäänud?