Tere! Minu lugu on suhteliselt pikk. Olen abielus olnud laste isaga 12 aastat, viimased kaks aastat olen elanud uue elukaaslase juures. Lahutanud me laste isaga ei ole, sest selle 2 aasta vältel on meil jutuks olnud, et võib olla saab meil kunagi kõik korda. Lahku läksime me sellepärast, et meil tekkisid uued kaaslased, algul mehel ja siis minul. Laste isa jäi selles osas pinnapelaseks ja temale uut elukaaslast ei tekkinud. Tema armastas ja armastab mind ikka. Meil olid erinevad seksuaal vajadused, mis ühel hetkel üle pea kasvasid.
Mina armusin ja kolisin ära, kuid igapäevaselt jäin suhtlema ja vanas kodus käima, aitasin koristada ja lastega tegeleda, sest laste soov oli jääda isaga, sest koolid on seotud vana koduga. Kuna laste isa on väga avatud ja väga toetav ja hooliv, siis oleme saanud kõik asjad sõbralikult ära rääkida ja korraldada.
Mina armusin ja kolisin uue juurde, hingega ma uut kodu enda koduks pole suutnud võtta, kuna kõik asjad on mehe omad ja kuna talle meeldib asju koguda, siis terve see maja on kola täis, mitte tema jaoks. Uus mees on ka kinnine, meil on ebamugavatest asjadest väga rakse rääkida. Teine suur probleem on solvumine mehe poolt, väiksed asjad võivad tekitada tema kinnisust, blokki. Seltskonnas on ta jutukas, palju sõpru aga suhtes on ta teine inimene. Tal on endalgi lapsed, keda ta näeb kord kuus, kui lapsed tema juurde tulevad, elatist ta lastele ei maksa, kuna laste ema ütles, et minu uus mees ei saa iseendagagi hakkama. See tähendab seda, et mehel jätkub raha ainult pooleks kuuks. Majanduslikult ta on ebastabiilne. Kuna mul endal on kohusetunne oma laste ees suur, siis mina endale sellist olukorda lubada ei saa, et ütlen lastele raha pole( lapsi 3). Seksuaalselt on uue mehega keeruline, kuna ta ei soovi rääkida sellest, et mis sobib ja kuidas arvestada tuleks teisega voodis. Kui püüadki midagi selgitada, siis see jääb ühe poolseks. Muudel asjadel saab temaga rääkida, pinnapealsetest asjadest, autod, tema sõbrad. Vahepeal ma tunnen , et ta manipuleerib minuga, tekitab süütunne.Need rääkimata asjad on tekitams minus rahulolu, sellest on tulnud minu poolsed tülid, sest tema ei saa aru, mis mul jälle viga on, selgitad. Alati ta jäta mulje, et ta ei saa aru millest ma räägin. Teine mure koht on see, et kuna pendeldan kahe kodu vahel, siis on minu küttekulud suured (Vahe 40 km). Mehele ma rahaliselt toetuda ei saa. Ainult kui midagi vaja on , siis laste isa toetab, sest majanduslikult on meil laste isaga ühine kohustus, mille täidame ja laste vajadused saavad ka täidetud. Kõik nagu toimiks
Kuna see pendeldamine on probleeme uue mehega juurde toonud, siis ma peaksin selle ära lõpetama. Rääkida ma kuidagi uue mehega sellest ei saa, sest ma ei tea kas teda ei huvita. Samas ta ütleb , et igatseb ja armastab mind.
Et seda otsust teha, siis pean oma elus paljust loobuma. Ma pean oma vana koduga hüvasti jätma, kuhu ma olen palju panustanud, minema majja kust ma kunagi ei tea, kuna kaks kätt välja võin astuda. Pean võtma juurde kolmanda töö, õhtuse. Teised tööd on poole kohalised, kuna lapsi on vaja viia trenni ja üks lastest käib kaugemal koolis ning teda peab ise viima 2 korda nädalas. Olemas olevad töökohad on mul ajaliselt seda lubanud teha aga et nüüd ära elada, kuust kuusse ise, siis kindlasti on vaja veel ühte tööd ja õhtust, kuna lapsi unarusse ma lasta ei saa. Uus mees väga arutleja selle kohapelt pole, pigem tunnen, et olen selles asjas üksi, sest ma tahan et kõik toimiks. Majanduslikult oleks väga keeruline. Kolmandaks, ma näeks oma lapsi vähem.
Olen laste isaga väga keerulistest olukordadest välja tulnud ja meie elu muutus paremaks, elujärg. Meid viis ühel hetkel lahku seksuaalsuse küsimus. Laste isa poolt ma tunnen, et inimene tõesti armastab ja hoolib minust, sest kui mina lähen, siis tema läheb ka oma eluga edasi ja ma kardan, et kas me teeme õigesti need valikud. Miks ma oma laste isaga uuesti ei proovi, ma kardan et mehe ja naise vahelised tunded tagasi ei tule. Mõni ütleb, et tuleb.
Uue mehega mul tunded on aga kõik muu on sassis ja keeruline.
Hetkel olengi valiku ees, kas püüda ja looda laste isaga, et kõik saab korda . Temaga jääks alles mu unistused, ma olen alati tahtnud reisida, kodu ehitada aga uue mehe juures, ma peaks püüdma lihtsalt ellu jääda, kuni lapsed suured.
Laste isa arvab, et me saaks kõik toimima.
Ja kuna minu elu on keeruline ja rakse praegu, siis halvustavaid kommentaare ma ei soovi.
Teema: Mis valikud
Selle uuega sul asi väga ilmselgelt ei toimi ja nagu ma aru saan, ka seksiprobleemidest pole uus suhe vaba.
Siis on ainult üks võimalus – koli omaette elama, kusagile väiksesse kortertisse või isegi ainult ühikatuppa laste lähedale ja ela palun natuke aega täiesti iseseisvalt. Mõtle elu üle järele. Külasta psühholoogi.
Täiesti siiralt, vali kolmas variant- sina ise! Ma ei näe mingit põhjust vireleda uues suhtes. Mille pärast sa peaksid olema nui neljaks selles uues suhtes, kui on näha, et see ei toimi? See mees pole sinu jaoks. Sorry, aga teil pole klappi ega tulevikku. Üks piinlemine ainult.
Koli omaette elama. Päriselt. Lastele lähemale. Lapsed tahaksid/saaksid ka siis ehk sinu juurde tulla. Või jagate eksmehega hooldust 50-50.
mis küttekulud, aurulaevaga sõidad või? 😀
aga teemasse ka –
selle uue juurde kindlasti ei läheks. ise ju kirjutad, et seks on halb, maja on kola täis, raha on vähe, mees on kinnine…
tunnete pärast? tunded võivad üle minna, samamoodi nagu need võivad kellegi kolmandaga tekkida.
ma saan aru, et see esimene mees pettis sind? kui suudad andestada siis mine tagasi, tundub mõistlikum variant. kui mitte, siis pigem ela üksi või leia keegi uus.
Jube segane lugu. Millised need suured seksuaalsed erinevused siis esimese mehega olid, mis teid lahku ajasid? Tema tahtis rohkem, aga sina mitte v vastupidi?
Lisaks tundub mulle, et selle teisega sul tegelt mingeid tundeid pole, kujutad litsalt ette omale. Mine oma laste isa juurde tagasi ja katsu oma elu veits lihtsamalt elada.
Tüüpiline jutt neilt, kes kohe, kui esimesed liblikad kõhust kaovad, hakkavad uut kõrvale otsima. Elagu kärgperendus Eestis.
Mees armastas ja armastab sind endiselt aga võttis ikkagi endale uue naise? Klassikaline hülgemula. Kahju lastest, kelle vanemad pereelu ega õnnelikku lapsepõlve lastele pakkuda ei suuda.
Esimese asjana soovitaksin sul aja psühholoogi juurde kinni panna. Ma ei saa aru, miks sa üldse kaalud seda teist meest. Mingi ajutise tunde pärast? Praegu küll sinu jutust armastust selle teise mehe vastu ei kõla. Küll aga tundub, et sul on tundeid esimese mehe vastu. Mine kas üksi elama või siis püüa oma abikaasaga suhteid taastada. Aga enne on sul vaja nii palju targaks saada, et aru saada, et tunded muutuvad aastatega. Igasuguse tundevõbeluse pärast ei tasu oma perekonda maha jätta.
Esimese asjana soovitaksin sul aja psühholoogi juurde kinni panna.
Mulle on hakanud tunduma, et kui perekooli kägu ei julge öelda, et “Sa oled idioot”, siis ta kirjutab, et külasta psühholoogi.
See psühholoogi külstamise soovitus on nii mssiliseks muutunud, kuigi ise nad kunagi ei külasta ja isegi ei tea kedagi, kes külastaks…
Loll. Esimene sõna, mis seda lugedes pähe tuli.
Lõpeta ära selle nn. uue mehega. Mine koju, oma laste ja nende isa juurde tagasi. Tundub, et mees on sind valmis praegu veel tagasi võtma.
Selle praeguse mehega sul tulevikku pole. Majanduslikult ära elada ta ei oska, elamine on tema oma, sul pole mingit kindlustunnet. Lased endaga manipuleerida ja mängida. Milleks selline sadomaso?
Nii, rääkides su kooselust laste isaga. Tema pettis ja sina petsid ka. No ja siis? Ütled, et saate kõik asjad omavahel räägitud? Saate ka nüüd. Arvad, et su lastel on hea elada ilma emata? See, et sa neid pidevalt näed, ei kompenseeri seda, et sa nende juures ja nendega koos ei ela.
Sa ei tea, kas eksmehe suhtes tuleks tunded tagasi. No ja siis kui ei tule? Paljud inimesed elavad nn. mõistuseabielu. Ja aja möödudes tunded reeglina nagunii enam nii tormilised ei ole.
Sul on 3 last. Mille kuradi pärast neid muretseda vaja oli, kui sa nüüd iseennast neist tähtsamaks sead? Oleks sa mees, ma saaks ehk aru. Aga oled naine ja ma ei saa aru. Laste saamine peaks ikkagi olema naise kui ema lõplik soov ja otsus.
Ausalt, kõige selle valguses, mida sa laste isa kohta kirjutasid, tundub see olevat üks tõeliselt hea mees. Mine tagasi. Ole oma lastele ema. Ole uuesti normaalne naine, praeguse mehega sa seda ei ole. Ja kui lapsed suured, vaata edasi. Või ära parem vaata. Ausalt.
Minu mehe eks tormas ka kohe abielluma, kui sai teada, et mehel on uus naine. Pani mehe valikuga ikka väga puusse. Aga see selleks.
Sul on mingi jama selle seksiga – ei sobi see ega teine. Ela parem omaette ja võta endale korralik seksisemu.
Laste isa on väga avatud , et suhe korda saada ja minevik jätta, minu hirm on see, et mul ei teki seda füüsilise läheduse soovi. Ma mõtlen ka sellele, et meil on ka aastaid seljataga ning tunded muutuvadki ajaga. Laste isast ma hoolin väga ja kardan tema pärast rohkem, kui uue mehe pärast, sest kõik muu on seotud ja põimunud laste isaga.
Selles on ühel kirjutajal õigus, mul puudub turvatunne, uues majas. Tunnen , et ma ei saa seal midagi teha nii nagu soovin.
Uus mees ütleb, et kui mina pingutaks, oleks kõik meil korras. Tema on nii õnnelik hetkel nagu mina teda teha suudan. Olen hakanud mõtlema, et ma olengi süüdi, et meil suhe selline on aga samas ta ise sellist pereelu eriti elanud pole. Uus mees on 37 -aastane.
Võib olla ma otsin kinnitust, et need kes on pikalt koos olnud, et tunded ongi teismoodi ja isegi on võimalik taastada seda tunnet, et tahad meest füüsiliselt.
Eks olen naine, kes ei vaja seksi nii palju ja eks ma annan aru, et uue mehega olen mingi hetk sama probleemi ees aga vahe hakkab selles olema, et laste isaga saab rääkida sellest, ta mõistab ja arvestab minuga aga uue mehega on keeruline midagi rääkida.
Uus mees võib solvuda sellegi peale, kui mina nt mina saan rahulduse ja teine pool jääb mingi asja pärast ilma, siis on tal meeleolu maas. Või kui ma ütlen, et tee nii ja naa, siis ta tunneb et ta ei oska ja jälle on solvunud. Olen loobunud teda juhendamast. Ta kipub vahepeal haiget tegema voodis ja ma olen viiskalt palunud , et ta arvestagu minuga. Tema seda ei tee ja minuga ei räägi. On olnud kordi kui ta on minuga tõesti hell olnud ja ma olen öelnud, et vot see oli see mis minu jaoks sobis, siis mingit tagasisidet ei tule temalt. See oli üks suhtlemis probleemi näide. Ma olen üritanud teda julgustada rääkima aga pigem hakkad ise asjades sulguma ja mõtlema, et mis mul tõesti viga on, et koguaega on mingi häda mul.
Sa ära ürita “ravida” inimest, kes sind ei vääri ega hinda. Ära ürita mängida talle ema, mine ole ema oma lastele.
Mine tagasi oma pere juurde, enne kui on hilja ja kuni su endine mees pole uut naist leidnud – muud ei oska soovitada. Selle uue juurest tule igal juhul ära, ta tundub kirjelduse baasil olevat täielik manipulaator.
Paraja puntra oled, teemaalgataja, endale kokku keeranud, aga väga tubli, et oled otsustanud seda harutama hakata. Kiidusõnad selle eest!
Alati on variant elada laste ja laste isaga koos ühtse meeskonnana, aga seksuaalsuhteid harrastate mujal, teiste kaaslastega. Kui mõlemad sellega nõus olete ja piisavalt diskreetselt asju ajate, siis on ju võimalik küll. Paljud nii elavadki. Saab laste isa pruutides käia ja sina selle teise mehe juures. Teise mehe arvamus sealjuures pole eriti oluline, et kas ta oleks nõus või mitte. Nagunii paistab üks poisike olevat, see ei loe, kui tore ta on ja kui suured on tunded.
Kui see variant ei kõlbaks, siis paneksin voorusevöö peale ja läheks ikkagi laste juurde. Kas laste isa sõbrana samasse majja või siis kõige lähemale pinnale täiesti omaette (sellisel juhul pole voorusevöö tingimata vajalik).
Mina sinu asemel ei muretseks nii palju selle pärast, et kas vana mehega tunded taastuvad või millal need uue mehega kustuvad. Sa peaksid esmajärjekorras hoolitsema selle eest, et sa oma laste tundeid rohkem ei lõhuks. Lõpuks loeb ainult see.
Hetkel olengi valiku ees, kas püüda ja looda laste isaga, et kõik saab korda . Temaga jääks alles mu unistused, ma olen alati tahtnud reisida, kodu ehitada aga uue mehe juures, ma peaks püüdma lihtsalt ellu jääda, kuni lapsed suured.
Tee endale selgeks KÕIK valikuvariandid.
Ühtegi põhjust, miks jääda uue mehega, välja ei tulnud. Samuti – vana mees ei peaks kinni maksma sinu pendeldamist uue juurde (see ei ole “lastega seotud kulu”)
Kui seksuaalselt ei sobi, mis tagasiminekust vana mehe juurde sa siis räägid? Kas mees on siis vähema seksiga nõus, et tahab jätkata? Või sina sellega, et ta oma suuremaid vajadusi mujal rahuldab?
Kas sa unistad ka millestki muust kui materiaalsest (reisid, maja)?
Koli üksi elama, vana mehe ja laste lähedusse (mulje jäi, et lapsed elavad isaga?). Saad ju reisida nendega koos soovi korral. Iga sinu otsus ennast siia-sinna solgutada mõjutab su lapsi, eriti kui käid nende isa juurest edasi-tagasi. Sinu jutust ei loe välja mingisugust soovi laste isaga tegelikult paar olla ja pole õige teda endale “jätta” seepärast, et sina tahad reisidel käia.
Tüüpiline rahulolematu eesti naine.
Paras
Selle uue mehega pärast liblikate äralendamist on vist “vihma käest räästa alla” variant, et ei saanud sugugi vanast mehest parem mees.
Kuna teil on lapsed, need elavad isa juures, sinul oleks logistiliselt kõige mõistlikum ka seal elada, aga suhet ei taha. Kuna vana mees tahab sind tagasi, siis on jälle jama ja arvata, et seal niisama “ühiskonna algrakukesena” kooselu ei tule midagi välja.
No on tore supp küll.
Mida uus mees sulle pakub? Suheldud ei saa, voodis ei klapi, majanduslikku tuge pole, kaasa ei mõtle ja kodutunnet pole. Kust need tunded? Millest need tunded? Kui vana mehe ja laste juurde minna ei taha, võta omale pisike korter ja mõtle oma elu ja asjade üle järele. See uus mees on mõtetu segav faktor ja lisa koorem. Sa ei võlgne talle midagi ja ei vastuta tema eest. Las ta ka saab suureks.
Sina pead enda ja laste eest hoolitsema.
Püüan mõelda, mis siin elus tähtis on.
Eks ikka käivad mõtted peas, et üritan pingutada, õpetan teda paremini ennast avama, rahadega ümber käima.
Eile mõtlesin, et huvitav, miks tema ei suuda vabandada ja pole soovi asju lahendada. Tema ootab minult seda.
Kerge suhe see pole.
Jeerum, sa kirjeldad ju teismelist egoistlikku poisikest, mitte täiskasvanud küpset ja vastutustundlikku meest. Sul on päris lapsed olemas, jäta see suur laps maha. Ja ära usu tema juttu et ta sind armastab, seda räägib ta lihtsalt selleks, et sa teda maha ei jätaks, tal on sinuga mugav elada. Aga armastust näidatakse tegudes. Kui ta sinuga voodis ei arvesta, tähendab, ta ei armasta sind. Nii lihtne ongi.
Mis siin tegelikult enam nii valida, oma valiku oled uue mehe kasuks juba ju teinud, kui temaga liini ajama hakkasid. Nüüd hiljem, siis taipasid, et ega nii hea see elu temaga olema ei hakka ja tahad vana elu tagasi..
Mida uus mees sulle pakub? Suheldud ei saa, voodis ei klapi, majanduslikku tuge pole, kaasa ei mõtle ja kodutunnet pole. Kust need tunded? Millest need tunded? Kui vana mehe ja laste juurde minna ei taha, võta omale pisike korter ja mõtle oma elu ja asjade üle järele. See uus mees on mõtetu segav faktor ja lisa koorem. Sa ei võlgne talle midagi ja ei vastuta tema eest. Las ta ka saab suureks.
See on väga ilmselt masohistlik sõltuvussuhe.
Ma arvan, et sulle endale oleks kõige kasulikum võtta endale eraldi elamine laste kodu ligidal, mitte kalpsata ühe mehe voodist kuhugi teise kaenlasse, edasi või tagasi vana mehe juurde. JA siis mõtle edasi, mida ja keda sa elult tahad. Selle uue mehega tundud sa olevat korralikult puusse pannud, kui su valikud nii läbimõtlemata on, siis on sulle ja lastele parim, et oled natuke aega omaette ja nende jaoks olemas.
Eks meil oli ka muid probleeme, kuna üks lastest on raske laps ja nõuab väga palju kannatlikust, siis kõik see kokku on tekitanud sellise olukorra.
No sellele lapsele seepraegune olukord küll kasuks ei tule! Seega on väga imelik teda mingiks põhjuseks tuua, kuna temale oleks just kõige parem stabiilsus, mitte et emme jookseb meeste sabas.
Sul on 3 last. Mille kuradi pärast neid muretseda vaja oli, kui sa nüüd iseennast neist tähtsamaks sead? Oleks sa mees, ma saaks ehk aru.
Heh, see viimane lause ajas natuke naerma ja natuke vihale. Miks me oleme niii harjunud, et kolme lapse ISA võib joosta till õieli uue naise kaissu, aga kolme lapse ema… peab laste pärast kõik ära kannatama, sest tema on EMA.
Kogu teksti läbi lugemata ütlen kohe ära, et selle praeguse elukaaslasega jäädes tekitad sa endale aastateks ainult kannatusi.
Oled ridamisi halbu otsuseid teinud. Minu arust ainuke variant oma elu joonde ajada, on siin juba soovitatud eraldi elama kolimine. Muidu oled nagu kits kahe heinakuhja vahel, ühe mehega mängid kodu ja lastekasvatamist, teisega jagad voodit, aga tegelikult ei taha sa kumbagi neist.
Ja tead, mis juhtus kitsega kahe heinakuhja vahel? Nälga suri…
Ja kuna minu elu on keeruline ja rakse praegu, siis halvustavaid kommentaare ma ei soovi.
Ja ikka tuleb vahel tsiteerida eesti filmiklassikat “rakseks ära sina ise oma elu ela”! (viga tehtud sihilikult)
Tee kax yhesugust nimekirja.
Ma usaldan teda
Temaga koos on kodune
Sex on mõnus
Lapsed on rõõmsad
Ta kuulab mind
Ta räägib minuga
Tunnen end temaga koos hästi
Ta ei syydista mind kõiges, mis on halvasti
Ta majandab mõistlikult
Ma ei pea iga päev tema pärast naba paigast rabama
Mul on tema vastu tunded
Meil on yhised lapsed
Ma ei pea lootma, et ta ehk siiski õpib
Pane veel kirja, mis Sulle suhte juures oluline võix olla. Siis tõmba yhel lehel maha, mis laste isaga ei toimi, aga teisel, mis uue mehega ei toimi. Siis võrdle lehti & tee oma otsus.
Uus mees ei too sinu ellu midagi head. Usu mind. Loe ise üle mis kirjutasid, loodan, et saad aru. Mis see ületamatu seksuaalne probleem siis nüüd on, et hakkama ei saa?? Kus tahtmine seal viis.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
