Eile proovisin uue mehega rääkida, et kui mina panen oma minevikus kõik uksed kinni. Mul on oma maamaja, kus elama jääks laste isa ja lapsed. Kui tema tooks uue kaalase sinna, siis mul sinna enam asja ei oleks. Oleksin nõus sellise otsuse tegema. Ma näeksin oma lapsi harvem, ma peaksin juurde vaatama kolmanda töö. Uskuma ja lootma, et uues kohas läheb mul hästi ja kui ei lähe, siis peaksin mina uuest kohast kaks kätt välja astuma. Minul on vaja kindlust, et kõik mida panustan uude kodusse, tekitaks minus turvatunnet. Mina teeksin sellised muudatused. Mõtlesin veel, et kui see ei sobi, siis vb tuleks minu uus mees minu majja elama ning ûûriks tema linna maja välja, kuna vaba raha hakkaks tal kuus olema 200 eurot ning ûûriraha oleks abiks.
Esimese variandi puhul , et mina soovin turvatunnet tema kodus, siis palusin et vb ta kirjutaks notaris punkti, et mul on seal sees eluagne elamisõigus. Selgitasin, et kui mina l@hen vabatahtlikult, siis võtab punkti ära aga kui mina panustan ja tema leiab uue elukaaslase, siis lihtsalt ta annab mulle mingi raha, mis olen tema majja pannud ja l@hen sealt minema aga mul oleks , siis vähemalt raha, et ûûrida endale uus elamine. Oleneb, palju meil elamis aega koos oleks. Olen talle pakkunud need variandid, et tuleks ta minu juurde ja ûûriks ta maja välja või prooviks tema majas aga siis selle notari punktiga, et kui mina loobun oma elamisest, siis ma jää peavarjuta, juhul kui.
Uuele mehele need variandid v@ga ei meeldi, kardab, et tahan tema vara endale ja miks me ei võiks nii sama elada. Kui meil nihu läheb, siis lähen oma vanasse majja, tõstan laste isa välja ja elan ise seal edasi. Olgu siis see kuu või aastate pärast.
Ma ei tea, kas nõuan temalt palju, kuna ta väga selliseid asju minuga eriti ei aruta, sest need teemad on ebamugavad tema jaoks.
Teema: Mis valikud
Ma ei tea, kas nõuan temalt palju, kuna ta väga selliseid asju minuga eriti ei aruta, sest need teemad on ebamugavad tema jaoks.
Loomulikult, kui mingi voodisemu tuleb sulle oma tingimusi peale suruma, siis tõmbuks iga inimene pisut tagasi.
Tal pole ju vähimatki plaani sinuga elu lõpuni koos elada, miks ta peakski mingeid selliseid asju tahtma arutada…?
Seksisõbrale annab raha??? Tule taevas appi, mida sa veel ei taha…
sa oled ikka tõesti… niiet sellest uuest mehest hoiad sa küünte ja hammastega kinni? Hoolimata lastest, hoolimata tervest mõistusest (ja mis need head punktid olidki uue mehe kasuks, mis nyahi nimekirjast selgeks said? Ah õigus, sa ei vaevunud mingit nimekirja tegema, sest tegelikult sa meie sellist nõuannet ei tahtnudki).
Su sõnavõttude põhjal võib öelda üht – sa oled rumal naine, et ei hooli oma lastest ja perest, vaid panustad oma ressursse mingi suvalise mehikese peale, kes pole seda väärt.
Kui sul on nii jube kihu selle uue “mehega” kooselu jätkata, siis üürigu mees oma praegune elukoht välja ja ostke või üürige kahe peale uus. Mina aga ei soovitaks samuti nagu juba mitmed eelnevad käod sellise mehe peale üldse aega raisata. See on sul mingi jabur suhtesõltuvus või ma ei teagi, mis. Laste isa tundub kirjelduse põhjal 10 korda normaalsem mees olevat.
Alguses jäi mulle mulje, et teemaalgataja on mures laste pärast, nüüd tuleb välja, et talle on tähtis esmajärjekorras ainult tema ise. Siis kindlus elamispinna suhtes, järgmisena uus mees. Seadusliku abikaasa puhul on tähtis ainult materiaalne pool ja lastest ei paista teemaalgataja üldse lähtuvat.
Teemaalgataja, sa oled ema, üks su lastest on raske laps, nad kasvavad emata, ja sina jahud ainult mingi jorsi vigadest ja enda pettekujutelmadest. Ja mõtled päriselt, et nii kehvas suhtes olles oleks sel uuel mehel huvi sulle eluaegne seeselamisõigus kindlustada? 2,5 aastat on see aeg, mil ollakse alles sügavalt armunud, peale seda hakkab esmane tähesära tuhmuma ja nähakse mõnd inimlikku viga ka. Sinu kirjelduse järgi teil põhimõtteliselt ainult vead ongi ja küllap su uus mees ka seda näeb. Sa oled ju ametlikult teise mehe naine, võõraste laste ema, kes ajutiselt tema voodit soojendab, miks ta peaks endale mingeid kohustusi võtma või oma vara sinuga jagama hakkama?
On tahtmine öelda, et mine koju ära (laste ja abikaasa juurde) ja hakka oma vigu parandama, aga ma ei julge. Sest äkki oled nii enesekeskne armunäljas naine, et su naasmine keerab laste maailma veel rohkem segi, kui seda tegi su kunagine kodust lahkumine.
Mida ma just lugesin? Milline ema läheb minema ja jätab oma lapsed maha??? Mis häda on kohe mingi uue jorsi kaissu kolida? Uskumatu milliseid naisi on olemas.
Ei noh, nüüd on nii et sa jäta oma lapsed ja sponsor(abikaasa), kus kurat ja pühendu täielikult sellele uuele tüübile. Anna talle raha ja kogu oma aeg ja üldse mida kõike sul pakkuda on. Too on hullult rahul, mõni aeg. Siis viskab tal üle, ta saadab su kuu peale ja ei taha sinust kuulda ega näha midagi.
No ja siis ongi su karistus käes, selle eest, et sa praegu nii üüratult LOLL oled, teist sellist annab otsida.????????
Me oleme 2, 5 aastat kooselanud.
Noh, järelikult seksid nii, et meestele meeldib. Aga oma elu ja hinge nad ikkagi ei panusta. Ehk see siis pole kõige olulisem.
See teema on kas väljamõeldis või on tegemist väga rumala naisega. Olgu kuidas on, kuid minu huvi on ammendunud, nõu ta nagunii kuulda ei võta.
nõu ta nagunii kuulda ei võta.
Kui süda on ühele poole kreenis, ega siis ei võtagi kedagi kuulda.
Või sa tead palju selliseid juhtumeid, kus armunud inimesele ütled, et – ohh, jama, jäta maha – ja siis jätabki we?
Kas sina oled selline? Siis ei olegi muud, kui koguaeg pead kedagi maha jätma.
Selleni peab ikka ise jõudma. Ja selleks läheb aega.
Mis sind ikkagi köidab selle uue mehe juures? Voodis ei klapi, vestlus ei klapi, majanduslikult ei klapi. Nimeta palun see asi, mis sind tema juures kinni hoiab? Voi on sul lihtsalt piinlik oma eksile, lähedastele ja sopradele tunnistada, et tegelikult on see uus suhe viga ja sellepärast ripudki selle küljes.
nõu ta nagunii kuulda ei võta.
Kui süda on ühele poole kreenis, ega siis ei võtagi kedagi kuulda.
Või sa tead palju selliseid juhtumeid, kus armunud inimesele ütled, et – ohh, jama, jäta maha – ja siis jätabki we?
Kas sina oled selline? Siis ei olegi muud, kui koguaeg pead kedagi maha jätma.
Selleni peab ikka ise jõudma. Ja selleks läheb aega.
Ometigi tuli ta siia just nõuandeid küsima…
Süda ühele poole kreenis ja ei saa mõttetut jorssi maha jätta, jutt või asi. Mahajätmises peaks sellel naisel must vöö olema, sest kolm last jättis ta ju maha selle autodest kõneleva, saamatu, kinnise, voodis hoolimatu mehe pärast. Arvutage nüüd ise: ta on seadusliku mehega praeguseks seotud olnud 12 aastat, sellest 2,5 on ta elanud teise mehega. Seega võiks arvata, et umbes 9,5 aastat oli ta koos esimese mehega. 9,5 aastat. Kolm last. Need on väikesed lapsed, alles algklassides käivad ja noorim tõenäoliselt lasteaias. Üks neist lastest “raske”, vajab seega topelthoolt.
Minu süda tilgub praegu verd mõtte juures, et nende laste ema süda ei olnud kreenis laste poole ja ei ole seda siiani.
Mnjaa,
no üks on selgemast selgem- te kaks väärite teineteist. St sina ja su uus elukaaslane.
Jätkend laste isa ja lapsed mängust välja. Nad väärivad uut algust- uut naist ja armastavat kasuema.
Mis sind ikkagi köidab selle uue mehe juures? Voodis ei klapi, vestlus ei klapi, majanduslikult ei klapi. Nimeta palun see asi, mis sind tema juures kinni hoiab?
Mul on samad küsimused. Arusaamatu värk.
Me oleme 2, 5 aastat kooselanud.
Tegelikult ka või??? TEGELIKULT KA???
Kui rumal ja isekas võib üks naine olla??? Mehe juurest, kes on sinust hoolinud ja sinu eest hoolitsenud, jooksed sa minema. Lapsed jätad maha. Seks ei meeldi ja üks laps on nn raske laps ja maa on külmas ja kärss on kärnas.
Pead jah ühe töökoha juurde vaatama. Või kohe mitu. Lastele elatist ikka maksad? Ilmselt on teil see küsimus ka lahendamata, teed kurba nägu ja üleüldse uue mehe alla kulub nii palju raha, et lastele ei jätku suurt midagi? Kui ma üldjuhul olen elatiseteemas arvamusel, et see ei pea sugugi mitte rahaline panus olema, siis sinust mul küll kahju poleks kui täislaksu peaksid maksma. Tead ikka, kui palju see on? Hetkel 3*250 eurot kuus.
Loodan, et su laste isa leiab enda kõrvale normaalse naise, kes ka lastele hea Ema on. Sina ole oma poisikese juures siis ikka edasi. Saa temaga mõni laps ka, siis on täiskompott.
Lihtsalt huvi pärast, et kui mees maja maha müüb, siis jäöd sina rõõmsalt uue omaniku juurde elama? Või noh, mees ei saagi sellise tingimusega maja maha müüa. Üsna kaval teisele niimoodi käru keerata js tagada endale elu lõpuni elupaik.
Minu kirjutis ei ole lapsik, vaid juura.
Misasi käsib sul mehe majja palju rahaliselt panustada? St tavapärane üüriraha veel, sest tasuta nagu jah elada ei saa.
No ma tahaks näha teie seast sellist inimest, kes läheb ilma kahtlusteta uude koju, kus on vaja palju rahaliselt panustada, et oleks hea ja mugav elada. Pole enam kõige noorem, et igale poole panustad ja siis kaks kätt taskus välja astuda. Ja kui keegi ûtleb, et kas lähedki sellise teadmisega, et lahku minnakse, siis kõik me teame, elus võib kõike juhtuda ja ma ei palu midagi võimatut. Kindlasti ma ei taha kellegi kodu endale ja väga lapsik kirjutis viimasel käol. Võib olla lähtusid liiga iseendast.
Panusta oma laste alla. Mine nn oma koju tagasi, seni kuni sind seal oodatakse ja sulle uks lahti on. Kui mees ehk laste isa leiab enda kõrvale uue naise, siis ei pruugi see uks sulle enam avatud olla isegi mitte kui külalisele. Ma ei tee siin uut võimalikku naist maha, vaid ütlen realistlikult nii. Mis sõbralikkust peaks uus naine sinu suhtes ilmutama kui saab teada, mis supi sa kokku keetnud oled? Tema pühendub mehele ja neile lastele, kes teda vast üldse Emaks kutsuma hakkavad.
Selle praeguse mehega sul mingit tulevikku ei ole. Seda on siin korduvalt öeldud, otse ja ümber nurga viisakalt. Inimesed, kes sulle vastanud on, ei ole kurjad, vaid ausad. Nad ütlevad otse, aga sa tahaksid kuulda midagi muud- tee nii, tee naa, küll läheb paremaks jne. Ei lähe ju.
Juura? Seda enam peaks lähtuma läbimõeldud tegudest.
Sinu teod ongi väga läbimõeldud. Jätsid ühe elukoha abikaasale, et ei peaks elatist maksma, samas on juriidiliselt see sinu kinnisvara. Ja samas üritad eluaegset elukohta saada teise mehe käest. Ma lausa plaksutan. Nagu liis haavel.
Minu arust sa võtad liiga palju vastutust enda peale ja rabeled liiga palju, just selles uues suhtes. Sina mõtled ja plaanid ennast pooleks, uus mees vegeteerib niisama, tal ongi hea olla, sest sina korraldad kõik ära. Et kust sul see tung? Sa oled oma endise suhtega rahulolematu ja nüüd püüad panna kõik ühele kaardile, uuele mehele, ja seal kõik toimima saada, justkui leevendad oma süütundeid? Või oled sa naine, kes armastab liiga palju? Loe, selline raamat on olemas: Naised, kes armastavad liiga palju. Aga sul on uuest suhtest mingit laadi sõltuvus, mis teeb su pimedaks ja paneb su täistuuridel tahtma seal kõike korda teha. Paraku pole uus mees sulle sobiv partner ja seesama voodielu, mille pärast sa oma laste isast lahku läksid, ei klapi teil uue mehega kuidagi paremini. Ma arvan, et sa ei ole naine, kes tahabki jääda meest voodis juhendama ja järgi aitama ja selgitusi jagada, eriti kui teisel poolel tegelikku huvi midagi muuta väga polegi, tema jaoks toimib.
Teine teema on uue mehe maja, kus sina ei tunne end koduselt, ja uus mees, kes ütleb, et sina suudad temas heaolutunde tekitada, kui õigesti käitud. Elu on keeruline nähtus, aga reeglina sellisel mehel tekivad varem või hiljem probleemid, kes otsib oma sisemist heaolu kellegi teise kaudu, sest varsti saad sa kuulda, et sina oled süüdi, sest sa ei oska piisavalt panustada tema heaolusse. See on üks oluline koht, et iga inimene võtaks vastutuse enda isiku eest enda peale, sinu uus mees seda ei tee, ei tee ka muudes asjades (raha, asjad jne).
Ma ei tea, kas vana mehega tunded taastuksid, võimalik, et mitte, samas su kirjutatust nähtub, et teil on tugevalt potentsiaali, sest omavaheline suhtlus toimib, ehk paariteraapiat proovida, see pole mingi häbiasi, saate samal ajal rääkida ja üksteist kuulata, spetsialisti juures, kes oskab suunata ja küsimusi küsida, saate teise poole tunnetest-mõtetest kuulda. Ja teil on kolm last, üks raske, nendega on ju vaja tegeleda.
Uue mehega sa teed oma elu veelgi raskemaks, sest kodust tuge pole, on sinu rabelemine talle meeldimise ja oma laste vahel. Proovi põhjusteni jõuda, mis sind seal köidab, see võib vabalt olla ebastabiilsus, närvikõdi, risk ja sellised asjad, et mingil põhjusel on neid su ellu vaja. Aga stabiilset suhet see ju ei tekita. Et ära ennast päris ribadeks tõmba, eelkõige oled sina, sina ise, naine nagu sa oled ja siis tulevad mehed ja lapsed. Kui sinust midagi järgi ei jää, ei ole ühelgi osalisel miskit kasu.
See ei ole minu elu, aga ma kaaluks tõsiselt uue mehega ära lõpetada, mis tulevikku sa temaga näed? On küll tunded ja voodis on ka praegu veel huvitav, aga edasi, sealt tuleb ainult koorem kanda. Koliks veidikeseks omaette ja mõtleks elu üle.
Milleks meile see foorum.
Ma ei tahaks küll kedagi halvustada ega ennast kaitsta aga miks te kirjutate oma probleemidest lastega, kui te kõik nii õigesti teete. Kas teise inimese materdamine on tõesti nii naudingut pakkuv.
Ise sa ju küsid – mis valikud.
Ega meie ei osanud välja lugeda, et sa mitte ei otsi parimat valikut laste ja oma elu korda saamiseks, vaid variante maja/raha välja pumbata uuelt mehelt, kelle osas sa ei oska anda isegi ühtainsatki põhjust, miks te üldae koos peaksite olema – muud kui “kellegagi ju peab”. Aga ei pea!
Üldiselt – vast ikka libateema? Uskumatu, et sellise mõtteviisiga naisterahvas tuleks siia “abi” otsima.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.