Esileht Erivajadustega laps Autisti jooned?

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Autisti jooned?

Postitas:
Kägu

Tere!
Mul on kodus 10a poeg. Kõneareng oli hiline 3+a, veel 2. klassis käänas sõnu valesti. Tegelt vahete vahel siiani käänab valesti aga enam pole iga kolmas-neljas sõna. Sünnitasin noorelt, alati olin nii rahul, et mul nii rahulik ja oma ette mängiv laps. Kuid kui ta tahtis rääkida, siis segas alati teiste jutule vahele, märkuste tegemine ei aidanud (siiani nii). Lasteaeda sain ta alles 4a, pooleks päevaks (enne seda harjutasin kaks aastat iga sügis aga ta lihtsalt röökis kõik 4h mis seal oli). Seal oli ka kohapeal logopeed, kes andis mulle kord kvartalis tead, kuidas ta miskit teha ei oska ja oma vanuse kohta arengust maas. Mingit juhtnööre ega miskit ei antud/soovitatud. Üritasin temaga kodus ise pusida aga ega sellest väga tolku polnud. Tollal ei tulnud ka miskit mõttesse, et võiks valesti olla. Aastad läksid, tuli kooli minna. Lugemine oli suhteliselt 0, selle saime 4-kuuga korda. Meeletult õppisin temaga iga päev 3-4h. Koolist aga hakkas vaikselt tulema tähelepanekuid, laps hajevil, keskendumisraskused, tähelepanu kadu. Teadsin ise ka, et laps selline flegmaatiline, samasugune ka tal isa, ei teinud probleemi. Teises klassis tuli juba rohkem tagasisidet, kuidas laps ei suuda keskenduda ja hinded hakkasid halvemaks minema. Pöördusin siis Rajaleidjasse, tulemus – kirjutamis ja lugemishäire (düsleksik). Koolis koostati IÕK, kuid kolmandas klassis on asi veel hullemaks läinud. Nüüd otsustasin pöörduda psühhiaatri juurde, kuid sealt öeldi kohe, et enne ikka Rajaleidjasse tagasi, nemad saadavad kuhugi paberid ja siis alles psühhiaatri juurde. Igatahes panin nüüd uuesti Rajaleidjasse aja aga sel korral siis psühholoogi juurde, kuhu 1,5k ootejärjekord).
Laps käib väikeses maakoolis, klass väike. Koolis kiusatav, tähelepanuhäired, tähelepanu vajadus, tahab olla kõigi sõber, selline hästi sinisilmne, keskendumisraskused (muudkui korda ja ikka unustab), kui kaua tema kallal nokkida – siis tal läheb silme eest mustaks ja tekib vihapurse ning lâheb kakluseks ( 4x 10a jooksul nii juhtunud), ei salli kui teisi kiusatakse ja läheb kohe vahele, mis tõttu satub ise vaimse ja füüsilise vägivalla alla. Meeletult seletanud, et ei topi oma nina teiste asjadesse aga teda ei huvita. Teatud valjusid hääli ei kannata nt. õppides peab olema haudvaikus. Samas teleka keerab alati põhja, see ei sega. Kunagi ei kuule miskit, muudkui korda ja korda. Kahtlustasin aastaid tagasi, et äkki kuulmisega miskit viga, käisime arstil, testiti ja öeldi, et kõik ilusti korras. Kuna tegu on maakohaga, siis lasteaias ei soovitatud kunagi kuhugi pöörduda ja koolis öeldi ainult, et võiks kuhugi pöörduda, siis olen hakanud ise internetist uurima. Olengi oma otsaga jõudnud Asbergi ja ATHni. Jälgides jooni, siis pigem asberger. Niisama ära ei keera, kedagi ei peksa, sõbralik aga muud probleemid.
Jutt tuli nüüd hästi segane aga kogenenumad, kas tõesti võib kahtlustada mingit häiret? Ausalt öeldes olen ise alati tundud ja mõelnud, miks mu lapse igasugune areng on beebist saati olnud oluliselt hilisem kui teistel lastel. Kuid veel aasta tagasi, ei teadnud ma nendest haigustest/häiretest miskit aga hinges on alati närinud kahtluseuss.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga võimalik, et midagi on.
Ath-d kahtlustaks esimesena, kasvõi seda tähelepanu poolt.
(Mul 2 poissi, vanemal, kohe 10, kõneprobleemid, kerge vaimne mahajäämus, mõned autistlikud jooned.
Noorem (7, sügisel kooli), sai just ath-diagnoosi.

Käin praegu Rajaleidja vahet (arstid selleks korraks käidud) (jälle, 6a jooksul pea iga aasta ühe või teise pärast käinud (lasteaeda erirühma, koolipikendus, kooli valik)

Pane siiski aeg ka psühhiaatrile – järjekorrad on pikad. Ja minna tuleb sinna ka igal juhul, Rajaleidja ilma psühhiaatri paberita üldjuhul jutule ei võta.

Kui tohib küsida – kirjutasid, et maakool. Kui palju lapsi klassis on?
Meil koolivaliku teema just, praegu kaldub Rajaleidja väiksemaarvulise klassi poole (-12 õpilast), ise sooviks väikeklassi (-6 õpilast) – hirm on, et poiss ei saa ka 12 õpilasega klassis hakkama…
(Ath, just see tähelepanu pool, mingil määral paigal püsib, käitumisega õnneks seni veel probleeme olnud pole, aga pead anda ei saa, kuidas koolis minema hakkab, seda enam, et psühhiaater ennustas õpiraskusi).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega internetis diagnoose ei panda, pead ikka spetsialistide ajad ära ootama.
Ka sul endal on ju kirjalik eneseväljendus problemaatiline. Kas IÕK tagab talle vajaliku õpiabi? Vaevalt, et sa kodus düsleksiaga last ise aidata oskad, selleks on ikka eriharidusega inimest tarvis.
Kohe varsti laekub siia üks kägu, kes hakkab sulle seletama, et su laps on päris kindlasti autist ja küll sul saab raske olema. Ära pane tähele, ta käib seda mitmes teemas rääkimas, isegi võõrad beebid on tema arust autistid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Klassis on 9 õpilast. Kool saab võimaldada kõneravi 1x nädalas, töötajate puudus. IÕK osas ma ei saa isegi aru, mulle tundub, et õpib sama programmiga mis teised, lihtsalt hindamissüsteem natuke leebem kirjavigade suhtes. Kaalun ise teist kooli, kus kõik tugiisikud ja korralik kõneravi olemas aga, tegu on suure kooliga. Kas seal eraldi väikeseid klasse selliste lastega on, seda veel ei tea. Mingi aeg sõitma koha peale ja küsima.

Kägu 06.04.2019 14:46, tänan tähelepaneku eest. Kahalustan isegi, et võin samuti kuskile poole liigituda aga see selleks. Koolid mul läbitud, praegu üritan oma lapse elu võimalukult kergeks teha, sest minuga ei käidud kunagi kuskil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu noorem poeg on 6 aastane. Hakkas rääkima samuti peale 3 eluaastat. Sõnad olid selged, aga ei osanud lauseid kokku panna. 3,5 aastaselt sai autismi diagnoosi – pervasiivsed arenguhäired. Tähed olid nii inglise kui eesti keeles selged 2 aastaselt ja 4 aastasel hakkas lugema kirjatähti.
Kuidas tal inglise keelega oli lapsena? Üldjuhul autistlike joontega lapsed hakkavad varakult kasutama inglise keelseid sõnu? Kuulmisega on nii ja naa. Vahel ei tee väljagi kui midagi küsin või hõigun, aga kui ma samas küsin, et kas sa jäätist tahad, siis kuuleb kohe. Olen aru saanud, et ta väliselt jätab mulje, et ei kuule ega reageeri, isegi võib eemal seista, aga mõne hetke pärast teeb juttu sellest millega teised tegelesid. Laulude õppimine käib just nii. Ei taha ja ei keskendu, aga kodus laulab kõik ilusti ette.
Austistid võivad olla helide suhtes tundlikud, küll mitte kõigi. Igal ühel on oma helid ja võib olla ka nii, et see heli mis täna ei sobi jätab kuu aja pärast ükskõikseks. Mulle ütles üks arst, et autistile võib mõni muusika tunduda kreissae helina.
Mina soovitaksin kindlasti psühhiaatri, psühholoogi juures käia ja kui vaja siis esitada taotlus puude määramiseks. Seda tuleb uuesti teha iga kahe aasta järel ja see on üsna tüütu, aga tänu puudele saab minu laps tugiteenuseid, käia lasteaias sobitusrühmas ja kasutada tugiisiku teenust. Võib-olla oleks ka sinu lapsele vaja kooli tugiisikut?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna ta düsleksik, siis neil raske võõrkeeli õppida. Samas lasteaias käies ja ka praegugi kasutab ta palju inglise keelseid väljendeid. Ta saab aru aga kui vaja tõlkida, siis ei oska, kirjakeelest ei hakka üldse rääkima. Tugiisikut on tal kindlasti vaja. Kuigi klassis vâhe lapsi, siis õpetaja ikkagist kurdab, kuidas tal pole aega lapsele tähelepanu pöörata. Klassis on paar last veel, kellel tähelepanu ja käitusmisprobleemid aga nende vanemad abi ei otsi (tean vanemaid) ja palju tähelepanu läheb hoopsiki neile. Isegi kui mu lapsele määrataks puue jne, siis kardan, et kooli poolt tugiisikut ei tuleks. Pole lihtsalt kedagi võtta. Sellepärast ka kaalun kooli vahetust aga hirmu seab see, et tegu suure kooliga, kuidas laps seal hakkama saaks?. Hetkel ootangi Rajaleidja poolt pandud psühholoogi aega ja siis ajab asju edasi. Ehk uueks õppeaastaks saab juba miskit selgeks. Hirmutav on veel see, et meil lähevad juba peale 3. klassi lapsed nö keskastemesse. Kuidas see lapslee mõjub, kui nö oma kindel tsoon ära kaob, ei tea. Sel õppeaastal pidavat ta pea kõik vahetunnid klassis veetma, ei taha kisa ja kära sisse minna. Keskastmes oleks tal väga raske, samas uues koolis hakkaks keskaste alles 5. klassis.

Kuid suured tänud kõigile vastamast. Ajan oma rida edasi ja ehk saab selguse ning kuidagigi last paremini aidata, et tal kergem oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
näks

Koolid tavaliselt väga ei otsigi tugiisikuid, aga kui saate puude, saate taotleda tugiisiku jaoks taotleda EUroopa sotsiaalfondi rahastust ja pisut antakse ka riigi raha selleks. Ülearu palju seda just pole, aga abiks ikka, kui omavalitsus ka oma õla alla paneb, siis võiks abi päris tõhus olla. Jaksu teile.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on lapsel lasteaias tugiisik, kuni lõunani. Algne mõte oli, et abistab õppetöö ajal, aga oli nõus ka õues toetama (eelmisel aastal kippus väravast välja minema). Tugiisikule maksab vald. Selleks pidin jälle pabereid täitma, et vallale riigi poolt see raha eraldataks. Tugiisiku võib ise otsida kui on keegi sobiv, ka vald vaatab ringi. Minule leidis tugiisiku vald. Võiksid ise oma tuttavata ja nende tuttavate hulgas ringi vaadata, äkki on keegi kes on nõus abistama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et miski aspergeri spektrist su lapsel. Minu laps on düslektik ja väga tundlik helide suhtes, ta ei saagi keskenduda kui keegi nahistab tunnis või trummeldab sõrmedega vms mõne jaoks mitte kuuldav heli segab teda väga.samuti on tal kindel koht klassis kus ta peab istuma, et tunda end turvaliselt. Ta teab oma nõrkusi, oleme intensiivselt kooliga koostõõd teinud ja ta loeb täna päris hästi ( viies klass), inglise keeles hakkas lugema sügisest koos logopeediga. Hästi oluline on lapsega rääkida mis teda segab või kuidad aidata. Kiusamisele tuleb küll vahele astuda sest see tekitab ainult ängi ja probleemid ju süvenevad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen üheksase autisti ema.

Sinu lapsel tunduvad olevat mingisugused autismispektri tunnused, aga ma mingil juhul ei julgeks netiteel diagnoosi panna.

Lugu ise on kurb. Kahjuks erivajadustega (kes su laps kahtlemata on) lapsed jäävad nii sageli vajaliku abita.

Ütled, et last kiusatakse. Mida õpetaja selle peale ütleb? Minu last ka kiusati alguses tavalasteaias, käisin pidevalt õpetajatega rääkimas – palun mõistke, ta on teistmoodi, aga heatahtlik ja püüdlik, õpetame teda koos – rahulikult, seletavalt, ilma igasuguse ründava toonita ja asi paranes.

Meie muidugi Tallinnas elavatena saime suunamise erilasteaeda ja nüüd väikeklassi. Puuet tal hoolimata diagnoosist pole, sest selle taotlemine oli tehtud väga alandavaks – ma tean, minu isiklik kiiks. Ma otsisin ise talle vajalikud spetsialistid (logopeedi) välja ja maksin kinni. Sain väga häid tulemusi – meil oli ka kõnega suuri probleeme.

Peamine asi oli ikkagi laps. Ta pole teistmoodi, ta pole puudega, ta on lihtsalt… tema. Omamoodi täiuslik ja ebatäiuslik. Ma armastan ja toetan teda nii kuidas suudan. Me oleme teinud igasuguseid mänge ja tegevusi, et ta tunneks end ühiskonna osana. Need on teda ka palju arendanud. Ma olen leiutanud talle väikeseid vastutusalasid, alates potililledest lõpetades kaugemate käikudega. Kõik selle nimel, et ta oma kestast välja tuua (väljas hoida) ja panna maailmaga suhtlema.

Olen ka seletanud, miks mõned lapsed kiusavad ja mis siis teha. Õpetajad selles osas töötavad väga kaasa.

Üldiselt – kui ei saa ühtmoodi, otsime teise.

Ära karda suurt kooli, seal võib just olla asjatundlik personal. Mina ka kartsin, aga osutus väga, väga heaks variandiks. Praegune õpetaja on kullakaaluga ja kooli juhtkond mõistab erivajadusi. Laps läheb kooli hommikul rõõmuga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käisime vahepeal lapsega psühholoogi juures. Tegime teste ja sain nippe kuidas last kodus paremini aidata. Varsti uuesti tagasi ja siis teeb digisaatekirja (käisime Rajaleidjas) ning saame Tallinnasse uuringutele + psühhiaater. Selge on see, et lapsel on mingi häire aga see selgub siis, kui saame spetsialistide vahet käidud.
Mis puutub kiusamisse, siis klassijuhataja üritab enda poolt kõike teha ja selles osas olen väga rahul, paraku on ka tema käed liialt lühikesed, et miskit suures plaanis muutuks. Lähen ka teise kooli jutule ja kuulan maad, kas nende juurde saaks üle minna, arvestades, et neil kohapeal kõik olemas (Psühholoog, eripedagoog, tugiisikud). Ainuke asi on lapse vanuse taga, seda mainis psühholoog, kas seal koolis ka nii vanadele veel miskit määratakse (väike klass, tugispetsialist jne). Ma ise koban täielikus pimeduses ja ei tea nendest asjadest miskit. Üritan end kurssi viia aga palju lihtsam oleks suhelda kellegiga, kes lihtsalt ja lühidalt lahti seletaks. Kuna diagnoose miskit pole, siis ainult oletatakse ja ei oska ise samuti rohkemat uurida.
Kuid õnneks asjad vaikselt liiguvad ja eks näis mis tulevik toob aga raske on küll.

Teemaalgataja

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lihtsalt märkuseks, et uues pere ja kodus on artikkel autistlikust lapsest ja tema emast. Et kuigi algul oli mustas augus, siis lõpuks sai palju abi spetsialistidelt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Peamine asi oli ikkagi laps. Ta pole teistmoodi, ta pole puudega, ta on lihtsalt… tema.

Mis mõttes ei ole puudega ja teistmoodi? Tegelikult ju on mõlemat, sa lihtsalt ei taha seda välja öelda.

Please wait...
Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Erivajadustega laps Autisti jooned?