Esileht Ilu ja tervis Misofoonia ravivõimalused

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 74 )

Teema: Misofoonia ravivõimalused

Postitas:
Kägu

Ilmselt kannatavad selle all küllaltki paljud. Kust olete abi saanud, mis on aidanud? Kas AD võiksid aidata? Kaalun, kas minna spetsialisti juurde või mitte, sest tundub, et väga sellega nagu midagi teha polegi, vähemalt Eestis nagu keegi otseselt ei tegele vist, mujal maailmas mingeid teraapiaid ikka olevat. Olen lugenud, et prognoos on süvenemisele ja endal kahjuks nii just ongi. Viimase aasta jooksul täiesti võimatuks muutunud ja suhted lähedastega kannatavad selle all kõvasti.

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ilmselt kannatavad selle all küllaltki paljud. Kust olete abi saanud, mis on aidanud? Kas AD võiksid aidata? Kaalun, kas minna spetsialisti juurde või mitte, sest tundub, et väga sellega nagu midagi teha polegi, vähemalt Eestis nagu keegi otseselt ei tegele vist, mujal maailmas mingeid teraapiaid ikka olevat. Olen lugenud, et prognoos on süvenemisele ja endal kahjuks nii just ongi. Viimase aasta jooksul täiesti võimatuks muutunud ja suhted lähedastega kannatavad selle all kõvasti.

Ega eriti ei saagi midagi teha.
Kannatan selle all juba lapsepölvest, olen ka antidepressente vötnud, et mitte hulluda.
Mul on kodus pereliige, kelle söömishääli ma ei talu.

Ega teist muuta ei saa, ise peab kuidagi ellu jääma.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No minul enda arvates pole mingit häiret, aga väga häirivad mõne pereliikme matsutamine, proteeside klõbistamine, kinos valjud järamishääled (kui suu lahti süüakse krõpse näiteks). Enda arvates olen täiesti normaalne, et sellised asjad häirivad. Tavalised mälumishääled ei häiri.

+8
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No minul enda arvates pole mingit häiret, aga väga häirivad mõne pereliikme matsutamine, proteeside klõbistamine, kinos valjud järamishääled (kui suu lahti süüakse krõpse näiteks). Enda arvates olen täiesti normaalne, et sellised asjad häirivad. Tavalised mälumishääled ei häiri.

Nii?

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mind on söömishääled tugevalt häirinud terve elu. Halvimal juhul, kui ei ole võimalik ruumist väljuda, tunnen, et tahaks porgandinärijale või klaaskommi lahtise suuga lutsutajale / vastu hambaid klõbistajale lausa kallale minna… Lapsena halvustati mind selle kontrollimatu tunde eest ning sunniti lauas edasi istuma, mis, ma olen täiesti kindel, tegi asja ainult hullemaks. Tekkis lisaks vihale ka abituse tunne.

Vähesed teavad, et mul see häire on. Ma saan täiesti normaalselt koos teiste inimestega süüa kahel tingimusel: kui ma ise söön ka (ragistan krõpse, õuna, porgandit ja muud mürarikast) ning kui ruumis on muid helisid (seal räägitakse, liigutakse, kolistatakse toolidega, noad-kahvlid klõbisevad, muusika mängib jne). Rahvast täis restoranis ei ole absoluutselt mingit probleemi. Pühalikus vaikuses kellegagi kahekesi kodust õhtusööki nautida aga… no ei suuda, tõesti ei suuda, kui teine sööb näiteks krõbedat seakamarat või pooltooreid köögivilju. Alati pole võimalik ise samas tempos kaasa ka ragistada, nii võib lõpuks päris paksuks minna ju. Mu mees ja laps teavad ja mõistavad, et osasid asju ma nendega koos ei saa süüa. Lähen oma taldrikuga teise ruumi ilma igasuguste kommentaarideta. Keegi ei põe.

Ravi sellele ju ei ole? Mingi kognitiiv-käitumisteraapia teoreetiliselt ehk võiks natu-natuke aidata, aga vaevalt see mind “normaalseks” teeks. Mina olen lihtsalt palunud oma lähedastelt mõistmist ja luba igal ajal lauast lahkuda. Seda saab teha nalja ja naeratusega – taldrik pihku, reibas lehvitus lauda jääjatele ja minema sealt. Muude inimestega väldin vaikuses söömist ja nemad ei märka seega mitte midagi. Kui keegi klaaskommi klõbistades külje alla ujub, teen muul ettekäändel kärmesti minekut. Võib öelda, et kuigi mul on see häire vist üsna räigel kujul, ei sega see tegelikult ammu enam oluliselt ei minu ega kellegi teise elu. Huvitav oleks aga teada, millest see ikkagi tuleb. Miks tervest perest ainult minul? See peab olema pigem psühholoogiline häire, sest koera innukas matsutamine ja lürpimine, kassi pirtsakas näkitsemine, hobuse rõõmus rahulik krõmpsutamine ei tekita mingeid negatiivseid emotsioone, vastupidi, võib isegi nunnu tunduda. Ainult inimeste söömishääled ajavad hulluks, olgu sööja mulle kuitahes armas.

Ma pole ju tegelikult inimvihkaja. Natuke asja analüüsida püüdes tundub, et mind häirib eriti just toidu häälekas  n a u t i m i n e. Mõni inimene naudib söömist nii väga, et unustab sealjuures praktiliselt kõik muu. Silmad poolkinni, keskendub ta maitsete maailmale ja püüab toidust igasugu imemisliigutusi tehes ning nohisedes viimast võtta. Seda ei kannata ma isegi televiisorist vaadata. Minu suhe toiduga on utilitaarne: söön, sest on vaja energiat. Söön ainult siis, kui kõht on tühi. Söön vähe, aga hästi. Sätin taldrikule nii, et oleks kena vaadata, ja söön rahulikult, nagu muuseas. Järgmisel päeval menüüd reeglina isegi ei mäleta, kui polnud just gurmeerestoranis käik (need jäävad väga hästi meelde). Et siis nagu mind häirib toidust ja söömisest mingi suure numbri tegemine. Puhas psühholoogiline värk.

Kunagi juhtusin lugema, et oskus toitu nautida võib olla seoses oskusega nautida seksi. Mine tea, ehk ongi. Ma tõesti ei saa kergesti rahuldust. Samas, kui partner seksi innukalt ja häälekalt naudib, siis see ei ole eemaletõukav, vaid erutav ja tekitab tahtmise pakkuda talle naudingut ja lähedust üha uuesti, katsetada, mängida. Parimad hetked on olnud kirgliku, avatud seksuaalpartneriga, kes oskab nautida – see on mindki avanud ja palju õpetanud. Voodis häirivad mind hoopis vaoshoitud mehed, kes kunagi liiga põlema ei lähe. (Noh, normaalne ju. Kellele meeldib voodis liigne kainus?) Aga miks siis ei suuda ma samamoodi tunda rõõmu sellest, kui teine inimene häälekalt naudib isegi minu enda valmistatud toitu?

+7
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

eelmisele, nagu mina 😛 aga ma ei kannata veel koera lakkumis häält. ja kõiki suuga tehtavaid hääli jälestan _võeh.

+6
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui keegi klaaskommi klõbistades külje alla ujub, teen muul ettekäändel kärmesti minekut.

Lauas söömisel ei ole täheldanud, et mind keegi teine häiriks. Võib-olla vaid need, kes süües hambaid kokku taovad.

Aga muidu häirivad mind inimesed, kellele meeldib rääkida, kui neil on midagi suus. Meil on sekretär selline, kellele meeldib jutustada samal ajal demonstratiivselt mingit maiust suus keerutades.

No ja muidugi need, kes ei suuda tassist hääletult rüübata vaid lurtsatavad nagu väikelapsed.

 

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu suhe toiduga on utilitaarne: söön, sest on vaja energiat. Söön ainult siis, kui kõht on tühi. Söön vähe, aga hästi. Sätin taldrikule nii, et oleks kena vaadata, ja söön rahulikult, nagu muuseas. Järgmisel päeval menüüd reeglina isegi ei mäleta, kui polnud just gurmeerestoranis käik (need jäävad väga hästi meelde). Et siis nagu mind häirib toidust ja söömisest mingi suure numbri tegemine. Puhas psühholoogiline värk.

Kindlasti oled ka paksuvihkaja.

+3
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

eelmisele, nagu mina ???? aga ma ei kannata veel koera lakkumis häält. ja kõiki suuga tehtavaid hääli jälestan _võeh.

Täitsa võimalik, et sina ja su häälisused tekitavad teistes inimestes samasugust jälestust.
On täiesti võimalik elada koerte ja inimestega kokku puutumata. Või vähemalt viia suhtlus inimestega minimaalseks. Miks sa neid võimalusi ei kasuta?

+10
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii?

Mis nii? Sooviks teada, kas teemaalgataja on endale ise diagnoosi pannud? Et ebaviisakad hääled häirivad, ongi normaalne, mitte mingi haigus. Kui inimesed käituks viisakalt, ei oleks mingit misofooniat.

0
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Et ebaviisakad hääled häirivad, ongi normaalne, mitte mingi haigus.

Mina näiteks ei kuule iialgi, et keegi süües mingeid hääli teeb. Vahel mees ütleb teismelistele poegadele, et palun ärge matsutage, aga mina ei kuule seda ka. Äkki tal ka see häire. 😀

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina sain selle häire siit. Varem ma ei teadnudki sellest. Aga siit ükskord lugedes hakkasin kuulma. Ja nüüd kuulengi, kuigi ei taha .

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina sain selle häire siit. Varem ma ei teadnudki sellest. Aga siit ükskord lugedes hakkasin kuulma. Ja nüüd kuulengi, kuigi ei taha .

😀 😀 😀

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on üsna äpakas tõlge, aga hea lugemine misofoonia põhjuste kohta. Sa ei saavuta mingit olulist tulemust, kui ei saa aru põhjusest ja enamasti on põhjuseks mingi lapsepõlvetrauma, nt keegi, kes tegi sarnaseid hääli, aga kellega oli lapsel raske/vägivaldne suhe. Ja siis on see reaktsioon juba sügaval ajus sees ja vallandub iga kord sarnast häält kuuldes, see on alateadvuslikult tasemel ja juhtub “iseenesest”. Natuke samamoodi kui tekivad fetishid- lapsepõlvetrauma seostub tahtmatult erutuse ja mingi asjaga.

https://minutervis.com/misofoonia-põhjustab-sümptomite-ravi/

Muusikateraapia võiks olla abiks, kui terapeut oskab häirivaid helisid seostada  meeldivatega, vähendades neg reaktsiooni.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas mul on mingi eriti äärmuslik vorm, aga mulle on talumatu ka see, kui keegi jalga viibutab, pastakat klõpsib jne. Kõige hullem on norskamine. Ma olen maganud hotellitoa peldiku kiviplaatidel. Oleks tuppa voodisse jäänud, oleks ilmselt kaaslase padjaga lämmatanud. Mind häirib näiteks, kui ma loen tekstis väljendit njomm-njomm. Oh, palju on veel seda mis häirib. Päris kohutav on.

+7
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas mul on mingi eriti äärmuslik vorm, aga mulle on talumatu ka see, kui keegi jalga viibutab, pastakat klõpsib jne. Kõige hullem on norskamine. Ma olen maganud hotellitoa peldiku kiviplaatidel. Oleks tuppa voodisse jäänud, oleks ilmselt kaaslase padjaga lämmatanud. Mind häirib näiteks, kui ma loen tekstis väljendit njomm-njomm. Oh, palju on veel seda mis häirib. Päris kohutav on.

No sa oled generaliseerunud närvihaige lihtsalt. Päris raske on, usun kindlasti.

+9
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No sa oled generaliseerunud närvihaige lihtsalt. Päris raske on, usun kindlasti.

Ah, pole hullu tegelikult, vähemalt pole ma lausa kretiin, nagu sina paistad olevat 🙂

+3
-9
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas mul on mingi eriti äärmuslik vorm, aga mulle on talumatu ka see, kui keegi jalga viibutab, pastakat klõpsib jne. Kõige hullem on norskamine. Ma olen maganud hotellitoa peldiku kiviplaatidel. Oleks tuppa voodisse jäänud, oleks ilmselt kaaslase padjaga lämmatanud. Mind häirib näiteks, kui ma loen tekstis väljendit njomm-njomm. Oh, palju on veel seda mis häirib. Päris kohutav on.

On olemas ka selline mõiste nagu misokineesia, mis tähistab olukorda, kus teise inimese mingid liigutused või tegevused samaväärselt häirivad.

Olen TA. Igatahes konsulteerisin teemat jagava psühholoogiga, kes soovitas siiski kaaluda AD ärevuse mahavõtmiseks, sest ärevuse ja stressi foonil lähebki olukord enamasti hullemaks. Minul on veel see, et ma ei talu ka muid tavalisi valjemaid helisid, nt kui inimesed kooris plaksutavad või muusika kontserdil jmt. St ma tajungi helisid üldiselt palju kõvemini kui enamik inimesi, seepärast on ka ebameeldivad helid väga raskesti talutavad. Seega tuleks üldist stressitaset püüda vähendada.

Teema on tegelikult tõsine ja kes seda omal nahal kogenud pole, ilmselt ka ei mõista ja naeruvääristab. FB-s on inglisekeelne misofoonia ja -kineesia tugigrupp, keda teema kõnetab.

+6
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas mul on mingi eriti äärmuslik vorm, aga mulle on talumatu ka see, kui keegi jalga viibutab, pastakat klõpsib jne. Kõige hullem on norskamine. Ma olen maganud hotellitoa peldiku kiviplaatidel. Oleks tuppa voodisse jäänud, oleks ilmselt kaaslase padjaga lämmatanud. Mind häirib näiteks, kui ma loen tekstis väljendit njomm-njomm. Oh, palju on veel seda mis häirib. Päris kohutav on.

Njomm-njomm ajab mind ka marru. Nämm-nämm on eesti keeles.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas mul on mingi eriti äärmuslik vorm, aga mulle on talumatu ka see, kui keegi jalga viibutab, pastakat klõpsib jne. Kõige hullem on norskamine. Ma olen maganud hotellitoa peldiku kiviplaatidel. Oleks tuppa voodisse jäänud, oleks ilmselt kaaslase padjaga lämmatanud. Mind häirib näiteks, kui ma loen tekstis väljendit njomm-njomm. Oh, palju on veel seda mis häirib. Päris kohutav on.

Loodetavasti saad aru, et probleem on sinus ega terroriseeri teisi oma kiiksudega.
Päris palju saad ise ära teha- koli üksikusse metsatalusse, loe vaid väärtkirjandust ja ole omaette. Kord kuus poes käies pane summutavad kõrvaklapid pähe.
Arusaamatu, miks ennast piinata.

+9
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegelikult on see päris tähtis asi meeles pidada- asi ei ole neis häältes, asi on sinu ülitundlikkuses nendele. Niiet mingi “kallaleminemine” on su oma ülereageerimine- üsna tahtele allumatu (kuigi treenitav ja vähendatav teatud määrani), aga siiski, sinu oma, mitte teise teha. Meil enamusel on hääli, mis häirivad, muidugi häirituse tase on mõõtmatult erinev, niiet me kõik oleme teatud määral misofoonikud ja misokineetikud jms (mina ei kannata karedaid asju naha vastas, õudselt vastikustunne tuleb peale).

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kus kohas selles teemas tuleb välja, et misofoonia all kannatavad inimesed ei saaks aru, et selle häirega toimetulek on nende vastutus? Kas siin paar kommentaari kirjutajad üldse lugesid ka, mida kirjutati või jõudis ajudeni ainult see, mida sooviti näha? Me ei ründa kedagi, me läheme ebameeldivast helist ise eemale. Me ei tee kellegile märkusi, kuigi nätsutamine ja luristamine on tõesliselt ebaviisakad. Me kolime magama teistesse ruumidesse. Teemaalgataja küsimus oli, kas on mingeid ravivõimalusi.

+7
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kus kohas selles teemas tuleb välja, et misofoonia all kannatavad inimesed ei saaks aru, et selle häirega toimetulek on nende vastutus? Kas siin paar kommentaari kirjutajad üldse lugesid ka, mida kirjutati või jõudis ajudeni ainult see, mida sooviti näha? Me ei ründa kedagi, me läheme ebameeldivast helist ise eemale. Me ei tee kellegile märkusi, kuigi nätsutamine ja luristamine on tõesliselt ebaviisakad. Me kolime magama teistesse ruumidesse. Teemaalgataja küsimus oli, kas on mingeid ravivõimalusi.

Need kommenteerijad võtavad seda asja isikliku solvanguna kuna need häirivad hääled tekitatakse teiste inimeste(st ka nende enda) poolt, mitte misofoonia all kannatav inimene ise ei kuule enda peas mingeid hääli või ei tulene häiring muud moodi otse temast endast. Sellepärast nad vist tunnevad, et neid rünnatakse vms. Mul mees ka täiega solvus kui ma talle alguses ütlesin, et ei taha, et ta tuleks minu kõrvale sööma kui arvutis olen kuna ma ei kannata mälumise häält.

 

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie ümber on ikka jube palju imelikke.

+6
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me KÕIK teeme süües teatud määral hääli ja väga vähestele meeldib mingi lätsutamine kõrva ääres.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me KÕIK teeme süües teatud määral hääli ja väga vähestele meeldib mingi lätsutamine kõrva ääres.

Viisakas söömine on täiesti okei ja siis on tõesti inimesel ülitundlikkus, kui see häirib. Aga siin väidetakse ju vastupidist, et kui keegi kõrval matsutab, siis on ikka see süüdi, keda see häirib.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me KÕIK teeme süües teatud määral hääli ja väga vähestele meeldib mingi lätsutamine kõrva ääres.

Siin ei mõelda siiski kõva häälega matsutamist.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina näiteks suudan täiesti rahulikult süüa koos enamuste kolleegidega, iga lõuna sööme koos, mind ei häiri nende söömise hääled ka siis, kui ma ise ei söö. Samas häirib mind kinos popcorni järamine sel määral, et ma ei käi kinos. Ka on mulle talumatu, kui sõbranna suppi luristab, samuti mu mehe söömishääled, mina ei tea, mis hammaste ehitus tal on, aga hääled on kõvad ja tõesti häirivad. See pole see tunne, et mulle ei meeldi, see on midagi hoopis enamat. Meeletu viha, tahtmine sellest ärritavast helist iga hinna eest eemale saada. Siin pole midagi tegemist maha rahunemisega, seda tunne ei kao rahunedes kuhugi. Ema on mulle lapsest saati öelnud, et olen pips ja ebaviisakas.. see oli tohutu kergendus, kui sain teada, et minusuguseid inimesi on veel.

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas mul on mingi eriti äärmuslik vorm, aga mulle on talumatu ka see, kui keegi jalga viibutab, pastakat klõpsib jne. Kõige hullem on norskamine. Ma olen maganud hotellitoa peldiku kiviplaatidel. Oleks tuppa voodisse jäänud, oleks ilmselt kaaslase padjaga lämmatanud. Mind häirib näiteks, kui ma loen tekstis väljendit njomm-njomm. Oh, palju on veel seda mis häirib. Päris kohutav on.

No sa oled generaliseerunud närvihaige lihtsalt. Päris raske on, usun kindlasti.

Närvihaiged on ikka need jalatäristajad ja pastaka plõksutajad 😀

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me KÕIK teeme süües teatud määral hääli ja väga vähestele meeldib mingi lätsutamine kõrva ääres.

Tegelikult ei tee mingeid erilisi hääli, kui viisakalt suu kinni mäluda. Mõni oskab jah iga suutäit niimoodi lutsutada ja lätsutada, et jookse või lauast minema. Aga põhjus siin ka selles, et inimene sööb suu lahti.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 74 )


Esileht Ilu ja tervis Misofoonia ravivõimalused