Esileht Ajaviite- ja muud jutud Missivõistlused algklassides

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Missivõistlused algklassides

Postitas:
Kägu

Loodan, et see oli ainult minu kool, kus selline jama toimus. Aastad olid ehk 1997-2000 vms.

Iga aasta, alates teisest klassist otsustas meie klassijuhataja korraldada missivõistlusi. Selline aktuselaadne üritus – vanemad kohal ja kõik tipp-topp riides.
Meie, tüdrukud, olime siis suurel laval, numbrid küljes ja pidime publikule ja züriile (lastevanemad ja poisid) muljet avaldama: tantsima, laulma, näitlema vms. Võitjateks olid iga aasta siis need, kes oskasid laulda või olid mingil muul moel talendiga. Osavõtt oli kohustuslik.

Ma ei saa siiamaani aru kuidas selline asi oli aktsepteeritav. Mul on siiamaani sellest mingisugune vastik lapsepõlvetrauma. Vastikusega mõtlen nendele õhtutele.

Kas teie koolides tehti ka selliseid toruseid? Loodan sügavalt, et neid minu vanas koolis enam ei tehta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil ka oli. Ise missiks ei saanud aga ühtegi halba mälestust sellest ka pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie koolis tehti ka ja minul on nüüd 30 aastat hiljem sellest ka üks vastik mälestus. Nimelt olin ma 4. klassis ja oli minu kord laval olla, kõigilt küsiti küsimusi, minult küsiti, et mida ma arvan make-upist. Mina olin nii noor, et ei teadnud, mida see üldse tähendab ja vastasin lapsesuuna, et mõned laulud meeldivad, arvates, et ju see mingi bänd on. Ma ei tahtnud lolliks jääda. Terve saal naeris mu üle. Õpetajad, vanemad, poisid, klassikaaslased. Eks nüüd võib endalegi naljakas tunduda, aga see hetk oli küll kohutav.
Missiks ja printsessideks said tol ajal muidugi meigitud ja ägedate riietega tüdrukud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arvan, et selline asi on ebanormaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil oli ka aga pigem klassiõhtute raames, ise tahtsime tüdrukutega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei saa siiamaani aru kuidas selline asi oli aktsepteeritav.

Pigem ei saa keegi sellest aru, miks osadel mingid 20a vanad sündmused peas ringi ketravad?
Kas vahepeal pole siis tõesti ühtegi head ja positiivset emotsiooni peale tulnud, et see vana ära unustada?

Ühel teatud juhul on see muidugi võimalik (et sa olid ja oled kole naine), aga anyway ei pea ju seda täna kogu aeg rõhutama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa siiamaani aru kuidas selline asi oli aktsepteeritav.

Pigem ei saa keegi sellest aru, miks osadel mingid 20a vanad sündmused peas ringi ketravad?

Kas vahepeal pole siis tõesti ühtegi head ja positiivset emotsiooni peale tulnud, et see vana ära unustada?

Ühel teatud juhul on see muidugi võimalik (et sa olid ja oled kole naine), aga anyway ei pea ju seda täna kogu aeg rõhutama.

Elu oleks väga lihtne kui saaks kõik ebameeldiva vaid ära unustada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olid olid. Minu algklasside aeg langes kokku missivõistluste alguse kuldajaga ja ei möödunud ükski klassiõhtu ega sünnipäev missivõistluseta. Seda, et keegi neid lausa korraldanud oleks, küll ei mäletanud, pigem olid ikka omaalgatuslikud. Sisu oli neil ka muidugi üsnha ühelaadne, ainsaks erandiks olid ühe klassiõe sünnipäevad. Tema ema viitsis jamada ja oli missivõitluse valmistanud ette omanäoliselt alati – näiteks oli tal varutud igasugu asju, millest sai kostüüme teha ja siis olid voorud, et igaüks pidi loosiga kehastuma mingiks tegelaseks (nt ole kummitus – voodilina ümber), olid talendivoorud, kus tuli maalida jne. Nende klassikaliste omaalgatuslike missivõistluste tulemus oli alati üks ja sama, võitaks osutus alati üks kolmest klassi nö kaunitarist, mina see ei olnud ja mingit halba mälestust ei ole sellest küll jäänud, pigem ikka soojad ja naljakad mälestused. Klassiõe sünnipäeva missivõistlustel aga jagus auhindu selliselt, et kõik said mingi tiitli ja sellega kaasneva tänukirja vms

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei saa siiamaani aru kuidas selline asi oli aktsepteeritav.

Pigem ei saa keegi sellest aru, miks osadel mingid 20a vanad sündmused peas ringi ketravad?

Kas vahepeal pole siis tõesti ühtegi head ja positiivset emotsiooni peale tulnud, et see vana ära unustada?

Ühel teatud juhul on see muidugi võimalik (et sa olid ja oled kole naine), aga anyway ei pea ju seda täna kogu aeg rõhutama.

Vaata, meid kujundab väga suures osas see, mis toimus meiega lapseeas. Nii kodus kui ka koolis või ükskõik mujal. Nii head kui ka halvad sündmused mõjutavad, milliseks me kujuneme. Tundub, et sinu lapsepõlves on olnud suur rõhk sündmustel, mis on su kujundanud selliseks, et sa pead teisi inimesi solvama ega oma empaatiat. Eks mõtle järele, miks sa selline oled.
Näiteks minu kirjeldatud missivõistluse juhtum on minu täiskasvanuelu mõjutanud selliselt, et olen pisut ebakindel ja kipun üle mõtlema, kuna ei taha lolliks jääda. Kokkuvõttes on mul küll kena ja rõõmus elu, aga teatud olukordades põrkun tagasi lapsepõlve missivõistluse lavale, kus mu üle naerdi, sest ma ei teadnud, mis on make-up.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elu oleks väga lihtne kui saaks kõik ebameeldiva vaid ära unustada.

Küüditamise kõrval on sinu traumake täiesti tühine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil oli ka umbes 1995 aastal.

Ma olin kahe paralleeli peale AINUS tüdruk, kes keeldus osalemast ja siis mind pandi koos poistega züriisse. Ma ei mäleta, kas see põhimõtteliselt oli kohustuslik või mitte, aga nad ei saanud mind sinna lavale vägisi vedada.

Andsin punkte suht suvaliselt, sest ma lihtsalt ei saanud kontseptsioonist aru. Nagu mida ma hindama pean?

Seal oli isegi bikiinivoor. Et siis umbes 10 aastased tüdrukud keerutasid end ujumisriiete väel aula laval ja poisid panin hindeid. Siiamaani vahel mōtlen, et kuidas see võimalik oli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Esimest korda kuulen, et kuskil koolis selliseid kohustuslikke missivõistlusi tehti. Oleks enamvähem ok, kui oleks vabatahtlik ning rõhutakse tõesti mingitele oskustele, laulmine vmt. Nimetada võiks siis ka talendivõistluseks ja osa võtta poisid kui tüdrukud. Aga kohustuslik missivõistlus? Väga rumal mõte.

Mul vist vedas, ma ise lõpetasin keskkooli umbes samal ajal, kui missivõistlused eestis hoogu läksid ja mu lapsed läksid kooli siis, kui missivõistlused enam populaarssed ei olnud, selle sajandi esimesel kümnendil. Seega olen sellest rumalusest pääsenud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil olid ka algklassides klassiõhtutel missi ja misteri valimised, aga see toimus salajase hääletuse alusel. Aasta oli siis vast 83 -86. Nii, et need valimised olid mingil määral olemas ka nõuka ajal. Võitsid alati kõige populaarsemad, mul polnud lootustki. Traumat sellest ei saanud, eks veidi põnevust oli ja lootuste luhtumist. Missi ja misterit valiti ka näiteks pioneerilaagris. Trikoovooru ega ujumispükste vooru ei olnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil ka olid ülekoolilsed missi- ja misterivalimised 90ndatel. Osalesid vist mingi 5.-9. kl. Tüdrukutel oli ka trikoovoor. Õnneks osalema ei sunnitud, aga alati püüti ikka igast klassist keegi esindama saada. Pidin ka ise minema, kui õnneks viimasel hetkel lõin põnnama ja ei läinud sel päeval üldse kooligi. Õpetaja veel helistas koju, et kui sa ikka tahad õhtul tulla, siis ta ei pahanda, et koolis ei olnud ja nüüd tuled peole 🙂 Ma ei läinud ikka. Mäletan, kuidas tol ajal poisid üürgasid, kui keegi trikoos laval oli. Siis ei olnud meedia bikiinipilte täis ja üllatusi kui palju peol 🙂 Jube! Ps. Ei olnud algklasside teema otseselt, kuid meie aeg mindi kooli 6a, st et 5. kl olid alles 10a lapsed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oh muidugi olid, nii laagris, malevas, koolis kui meie väikelinnas. Misteri valimisi oli ka, aga vähem.
Ma polnud küll missivõistlustest häiritud, mulle meeldis riideid disainida ja õmmelda, soenguid sättida, tantsida, laulda ja laval olla. Teisigi aitasin meikimise, muusika, esinemiskavadega ja muuga. Alati jagus kõigile linte ja tiitleid.
Lõbusad ajad olid:D

Please wait...
Postitas:
Kägu

Isegi kui see kogemus oli väga halb, siis andis ta esinemiskogemuse. Kui täiskasvanuna see ikka veel haiget teeb ja kannatama paneb, mis kooli ajal juhtus, tuleks mõni teraapia otsida. Kõik esinemise kogemused on väga traumeerivad alguses. Ühed õpivad sellest kiiremini, teised ei õpigi ära. 90ndatel tehti igasugu asju. Kas seda ka mäletad, et igasugu putkade pommiplahvatused olid tol ajal tavaslised. Mafioosad pidasid omavahel sõda Tallinna tänavatel… Oli aeg, kus oli väga palju vabadust. JA missivõistlused ju ka alles taastati. Veneajal ei olnud midagi sellist üldse võimalik. Kogu seltskonnaajakirjandus oli kohvikujuttude tasemel. Uuri selle aja tausta, siis ehk mõistad, miks selliseid asju tehti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Igati vahvad üritused olid. Peakski uurima kas tänapäeval veel oleks huvilisi. Sellised aktiivsed üritused igati teretulnud arvestades tänast

Please wait...
Postitas:
Kägu

Igati vahvad üritused olid. Peakski uurima kas tänapäeval veel oleks huvilisi. Sellised aktiivsed üritused igati teretulnud arvestades tänast

See ongi just sotsiaalsest vaatenurgast huvitav ajalooline areng, et tollal ei peetud seda kuidagi halvaks ega kritiseeritud. Oldi sedasi harjutud, sellises vabamas elu-olu keskkonnas. Võib-olla ongi probleem hoopiski nüüd tänapäeval, kus mõeldakse üle ja kujutatakse ette rohkem hirme ja kardetakse ohtusid ülemäära võimendumisega. Kindlasti ka tänase kõmulisust taotleva kommerts-massimeedia poolt ülespuhutud teemad mõjutavad seda ühiskonna massiarvamust.

Please wait...
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Missivõistlused algklassides