Teema: Mitmekeelne pere ja lapse rääkima õppimine

#3890893:

Meil on mitmekeelne pere, kus minu emakeel ja mehe emakeel on erinevad. Mina mehe emakeelt räägin, mees minu emakeelt ehk eesti keelt mitte. Peagi on perre sündimas beebi.

Kellel on kogemusi laste mitmekeelses peres üles kasvamisega, siis kuidas on sellisel juhul lapse rääkima õppimine kulgenud? Kas alguses peaks rääkima lapsega pigem ühes keeles, et segadust vältida või on täiesti ok kui kumbki vanem hakkakski lapsega omas keeles rääkima, et laps saaks korraga mõlemad keeled selgeks? Kas rääkima hakkamine on seetõttu võtnud kauem aega? Kas on mingeid muid soovitusi?

Igal juhul räägi sina oma ja isa oma emakeeles, kui lapsel ka läheb pisut kauem rääkima hakkamisega (ei pruugi), siis tegelikult vahet pole, kooli minnes räägivad köik ????

Tähtis on, et kumbki vanem räägiks oma keelt lapsega, siis ta saab aru, et need on erinevad keeled ja oskab õigesti neil vahet teha. Ja kõnelema hakkamine viibib ikka ainult natukene (nt kuu hiljem hakkab laps rääkima võrreldes ükskeelse lapsega). Ikka 8-15 kuu vanusena peaks esimesed sõnad tulema, mõnel ei ole üldse ükskeelsega võrreldes vahet, mõnel siis see kuu või kahe jagu vahet on, aga see-eest omandab laps varakult kaks keelt.

Olen ise mitmekeelsest perest. Emakeel eesti keel. Eestkeelne kasvukeskkond. Isa rääkis vene keeles, kui väiksem olin (kasvades üha rohkem eesti keeles, nii kuidas rohkem integreerus eestikeelsesse keskkonda).  Vanemad rääkisid omavahel kuni isa surmani vene keeles.

Rääkima hakkasin eesti keeles, probleemita, hilistumiseta (tol ajak mindi aastaselt sõime, see oli eestikeelne + mul 2 vanemat venda räökisid ka kodus omavahel ja minuga eesti keelt).

Mu vennad rääkisid isaga vene keeles. Aga mina ei hakanudki temaga vene keeles rääkima, juta sai tolleks ajaks juba nii palju eesti keelest aru, et mul puudus vajadus. Kõrvalt võis meid poes olla kentsakas vaadata, et üks räägib ühes, teine teises keeles ???? Pluss veel, et isa rääkis vahepeal ju segamini mõlemat keelt korraga meiega ????

Kahju on selle juures see, et kuigi mu vene k  arusaamine on 5+, siis ise räägin nö harju keskmiselt puterdades….

#3891384:

Sa ei maini, mis keeltest jutt, aga kui elate Eestis ja keelekeskkond on tugevalt eesti keele poole kaldu, siis otsiks võimalusel eralasteaia nõrgema keele toetamiseks. Kui see pole võimalik, siis multikad ja lastelaulud selles keeles. 2a enne kooli minekut vahetada siis eestikeelsesse lasteaeda, piisab küll kooli ettevalmistuseks. Otsige lapsele teadlikult nõrgema keele toetamiseks sõpru selles keeles, kasvõi läbi sotsiaalmeedia kuulutuste. Ei ole üldse enesestmõistetav, et laps hakkab ise rääkima kahes keeles, kui temaga räägitakse. Tegelikult väga sageli läheb nii, et nõrgemas keeles saab aru, aga ei räägi, eriti kui vanemaks saab. Aktiivselt pingutades aga on võimalik anda talle elus kakskeelsuse eelis ja rikkus.

TA olen. Mehe emakeeleks on inglise keel. Seetõttu ma seda ei karda, et ta inglise keelt üldse rääkima ei hakka, sest koolis hakkab inglise keele õpe suhteliselt varakult pihta. Kodune suhtluskeel mehega on mul ka inglise keel. Pigem just mõtlen kuidas käituda õigesti, et laps varajases arengus kuidagi maha ei jääks nt hakkab hiljem rääkima ning sellest tulenevalt ka hiljem lugema ja kirjutama ning äkki sellest tulenevalt on algul koolis raskem jne.

#3891393:

#3891384:

Sa ei maini, mis keeltest jutt, aga kui elate Eestis ja keelekeskkond on tugevalt eesti keele poole kaldu, siis otsiks võimalusel eralasteaia nõrgema keele toetamiseks. Kui see pole võimalik, siis multikad ja lastelaulud selles keeles. 2a enne kooli minekut vahetada siis eestikeelsesse lasteaeda, piisab küll kooli ettevalmistuseks. Otsige lapsele teadlikult nõrgema keele toetamiseks sõpru selles keeles, kasvõi läbi sotsiaalmeedia kuulutuste. Ei ole üldse enesestmõistetav, et laps hakkab ise rääkima kahes keeles, kui temaga räägitakse. Tegelikult väga sageli läheb nii, et nõrgemas keeles saab aru, aga ei räägi, eriti kui vanemaks saab. Aktiivselt pingutades aga on võimalik anda talle elus kakskeelsuse eelis ja rikkus.

TA olen. Mehe emakeeleks on inglise keel. Seetõttu ma seda ei karda, et ta inglise keelt üldse rääkima ei hakka, sest koolis hakkab inglise keele õpe suhteliselt varakult pihta. Kodune suhtluskeel mehega on mul ka inglise keel. Pigem just mõtlen kuidas käituda õigesti, et laps varajases arengus kuidagi maha ei jääks nt hakkab hiljem rääkima ning sellest tulenevalt ka hiljem lugema ja kirjutama ning äkki sellest tulenevalt on algul koolis raskem jne.

Selles ei ole midagi halb ega ebanormaalset, kui lapse kõne areng on veidi aeglasem.

Meie kakskeelses peres hakkasid lapsed rääkima pigem vara (esimesed sõnad 12-kuuselt, lausetega 18-kuuselt, igasugune jutuloba 2-aastaselt). Lihtne ja loomulik oli teha nii, et üks inimene, üks keel, kuna mina olin ainus lapse lähikondne, kes oskab mõlemat keelt. Teistel (vanavanemad, tädid-onud, õpetajad, naabrid) polnud valikutki. Kasuks tuli, et töö ja elu võimaldas veeta aega mõlemas riigis ja mõlema poole sugulastega. Mida vanemaks laps saab, seda tähtsam on et lisaks emale-isale oleks suhtluskaaslasi kummaski keeles.

#3891393:

#3891384:

Sa ei maini, mis keeltest jutt, aga kui elate Eestis ja keelekeskkond on tugevalt eesti keele poole kaldu, siis otsiks võimalusel eralasteaia nõrgema keele toetamiseks. Kui see pole võimalik, siis multikad ja lastelaulud selles keeles. 2a enne kooli minekut vahetada siis eestikeelsesse lasteaeda, piisab küll kooli ettevalmistuseks. Otsige lapsele teadlikult nõrgema keele toetamiseks sõpru selles keeles, kasvõi läbi sotsiaalmeedia kuulutuste. Ei ole üldse enesestmõistetav, et laps hakkab ise rääkima kahes keeles, kui temaga räägitakse. Tegelikult väga sageli läheb nii, et nõrgemas keeles saab aru, aga ei räägi, eriti kui vanemaks saab. Aktiivselt pingutades aga on võimalik anda talle elus kakskeelsuse eelis ja rikkus.

TA olen. Mehe emakeeleks on inglise keel. Seetõttu ma seda ei karda, et ta inglise keelt üldse rääkima ei hakka, sest koolis hakkab inglise keele õpe suhteliselt varakult pihta. Kodune suhtluskeel mehega on mul ka inglise keel. Pigem just mõtlen kuidas käituda õigesti, et laps varajases arengus kuidagi maha ei jääks nt hakkab hiljem rääkima ning sellest tulenevalt ka hiljem lugema ja kirjutama ning äkki sellest tulenevalt on algul koolis raskem jne.

Oi sa ruttad hirmudega kaugele. Lapsed hakkavad rääkima 1-2aastaselt. Isegi kui ka alles 3selt hakkab normaalselt rääkina – koolini on veel mitu aastat! Lugema hakjavad lapsed vahemikus 5-7 ja varasem oskus mingit eelist ei anna koolis (pigem hakkab igav).

Mul hakkas 1 lastest väfa kenasti rääkima – 1,5 oli 2sõnalised, 2a 4-5sõbalised laused. Teisel hakkasid sõnad tulema alles 1a10k. Nüüd sai teine 5a just ja häälib kenasti, tunneb tähti, oskab pereliikmete nimesid kirjutada ja tunneb huvi ka kuulmise järgi kirjutamise vastu (tihti paneb paar esimest tähte täppi). Suht sama tase nagu see laps 5aastaselt, kelle kõne kohe ideaalselt arenes.