Esileht Väikelaps Mitmekeelsed pered

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: Mitmekeelsed pered

Postitas:

Meil on aastane laps ja kodus kolm keelt (mõlema vanema emakeel sh eesti, omavahel mehega suhtleme inglise keeles). Oleme proovinud siis kumbki lapsega rääkida oma emakeeles, isa keel on ka siinse riigi keel st Eestis me ei ela. Kindlasti on lapsel totaalne segadus, kui kuuleb kogu aeg mitut eri keelt ja ühel esemel on mitu nimetust. Mõned üksikud sõnad ütleb eesti, mõned teises keeles, inglise keeles ei ütle midagi. Mõnel temavanusel on juba päris suur sõnavara. Eks see mitu keelt ja tähendust pärsib omajagu õppimist. Kas saaksin kuidagi aidata tal asjadest paremini saada? Lisaks tahan väga, et ta eesti keele selgeks saaks. Siin kahjuks pole teisi eestlaseid, kellega ta suhelda saaks. Aastas kaks korda saame külastada Eestit, minu vanemaid ja sõpru väikeste lastega. Eakohaseid eestikeelseid pildiraamatuid meil on. Ehk kellelgi on mitmekeelse pere kogemust? Ja millisesse lasteaeda oleks mõttekas panna laps, kas riigikeelsesse või ingliskeelsesse? Ma ise paraku selle riigi keelt ei räägi (või noh, algaja tasemel saan aru), pole siin veel nii kaua elanud, aga olen kindel, et mehega omavaheliseks keeleks jääb ikkagi inglise keel, isegi kui kord selle paremini olen suhu saanud. Tänan vastamast!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ole järjekindel ja räägigi ainult eesti keeles lapsega.
Mul samuti aastane laps ja üldse ei muretse, et sõnavara 0. Ei räägi aga aru saab.
Mina kodune ning räägin lapsega ainult eesti keeles, mehega inglise keeles ja mees siis nö oma keeles.
Soovitaks vaadata lapsega pildiraamatuid loomadega, värvidega, numbritega.
Küsi, kus on päike, kus kiisu ja näed üsna kiirelt, et ta teab sõnade tähendust.
Kogemus on, et kui laps läheb lasteaeda, veedab seal 5+ tundi,õpib ta kohaliku keele ära max 2 nädalaga.

Inglisekeelse erakooli hinnad on üüratud, tasub mõelda, et kas tulevikus plaanib minna inglise gümnaasiumisse, ülikooli, kui riiklikku kooli võib jänni jääda just kohaliku keele puudulikkuse tõttu.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.11 20:16; 20.11 08:45; 20.11 08:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu esimene laps ütles ka esimesed sõnad pärast aastat, teisi ei mäleta. 🙂 Sujuvalt rääkima kahes keeles hakkasid esimesed kaks 2.5a vanuselt, kolmas 3a, neljas veel ei räägi (alla 2a on). Segadus oli alguses kindlasti, esimesel ilmselt kõige raskem, ta ei saanud teiste pealt vaadata, mida sellises olukorras teha. Kodus hakkasime vältima inglise keelt sellest ajast kui laps sündis, katsusime oma emakeeltes hakkama saada.

Kaua sa seal maal elanud oled, et midagi külge pole jäänud veel? Ma kolisin ja jäin rasedaks umbes samal ajal, lapse ootamise ajal käisin kohalikukeelses ettevalmistuses (küll koos mehega) ja ise rääkima hakkasin siis, kui pooleaastase lapsega beebikooli läksin. Muidugi, kui mees sinuga ka kohalikus keeles räägiks inglise asemel, jääks ehk rutem külge ka.

Meie lapsed on käinud kohalikukeelses lasteaias/koolis (vanim läks küll keskkooli sellisesse, mis on poolingliskeelne).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on ka mitmekeelne pere ja tunneme paljusid teisi samasuguseid.
Kui sina oled peres ainus, kes eesti keeles räägib, siis kõige parem meetod on nn “üks inimene, üks keel”. See tähendab, et sina räägid oma lastega ainult eesti keeles ja kuna te eestikeelses keskkonnas ei ela, siis see peab olema võimalikult laia sõnavaraga ja grammatiliselt korrektne. Kindlasti loe lastele raamatuid ja õpeta nad eesti keeles lugema ja kirjutama.
Sageli ei taha välismaal elavad pered oma lastega omas keeles rääkida, et paremini sisse sulanduda vms ja lapsed õpivad rääkima kohalikku keelt vigaselt ja aktsendiga, sest vanemad räägivad keelt halvasti. Nii juhtub sageli ka siis, kui üks vanematest räägib lastega keelekeskkonnast erinevas keeles, sest kokkupuude sellele keelega on tegelikult väga piiratud ja see on päris tavaline.
Meil on alla 2a laps, kes “räägib” hetkel läbisegi kahes erinevas keeles (mõni asi on ühes keeles, teine teises), aga aru saab mõlemast. Ühtlasi pidi olema mitmekeelsetel lastel tavaline, et mingi aeg aetakse keeli omavahel sassi, nt teise keele sõnadele panevad eesti käändelõppe jne, aga asja mõte on selles, et kui sina räägid temaga ainult eesti keeles ja lapse isa teoses keeles, siis lõpuks laps seostab ära, et need on erinevad keeled.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kogemus on, et kui laps läheb lasteaeda, veedab seal 5+ tundi,õpib ta kohaliku keele ära max 2 nädalaga.

Noh, see paari nädalaga võõrkeele äraõppimine on ikka liialdus. Mingitest põhiasjadest aru saama võib küll õppida, aga mitte keelt valdama. Ka emakeelt õpitakse kauem. Kõik on muidugi individuaalne, ühel läheb kiiremini, teisel aeglasemalt.

Mu lapse rühmas käib tumedanahaline laps juba kolmandat aastat. Käsklustest jne saab ta muidugi aru, sõnu ja fraase oskab ka öelda, aga eesti keelt ta siiski ei räägi veel. Vanem õde käib eesti koolis ja kõneleb e.k. ilusti. Samuti on meil rühmas venekeelsetest peredest lapsi, kellega sama lugu. Muidugi vahe on selles, et need vene lapsed omavahel räägivad ikka v.k. ja seetõttu pole see keelekümblus täielik. Aga too tumedanahaline on rühmas ainus inglise keelt kõnelev.
Ja meie lasteaedades veedetakse ikka rohkem aega kui 5 tundi päevas.

Aga üldiselt kulub mitmekeelsetes peredes lastel lihtsalt kauem aega, et mõlemad/kõik keeled omandada. Mõni räägib lõpuks kahte keelt korralikult, mõnel jääb üks keel eelistatuks ja teine veidi nõrgemaks, aga leidub ka neid lapsi, kelle kõne arengule see keelte paabel pärssiv on. Selliste laste puhul peaks ilmselt siiski valima välja ühe keele, eelistatavalt selle maa keele, kus ta elab.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kogemus on, et kui laps läheb lasteaeda, veedab seal 5+ tundi,õpib ta kohaliku keele ära max 2 nädalaga.

Noh, see paari nädalaga võõrkeele äraõppimine on ikka liialdus. Mingitest põhiasjadest aru saama võib küll õppida, aga mitte keelt valdama. Ka emakeelt õpitakse kauem. Kõik on muidugi individuaalne, ühel läheb kiiremini, teisel aeglasemalt.

Mu lapse rühmas käib tumedanahaline laps juba kolmandat aastat. Käsklustest jne saab ta muidugi aru, sõnu ja fraase oskab ka öelda, aga eesti keelt ta siiski ei räägi veel. Vanem õde käib eesti koolis ja kõneleb e.k. ilusti. Samuti on meil rühmas venekeelsetest peredest lapsi, kellega sama lugu. Muidugi vahe on selles, et need vene lapsed omavahel räägivad ikka v.k. ja seetõttu pole see keelekümblus täielik. Aga too tumedanahaline on rühmas ainus inglise keelt kõnelev.

Ja meie lasteaedades veedetakse ikka rohkem aega kui 5 tundi päevas.

Aga üldiselt kulub mitmekeelsetes peredes lastel lihtsalt kauem aega, et mõlemad/kõik keeled omandada. Mõni räägib lõpuks kahte keelt korralikult, mõnel jääb üks keel eelistatuks ja teine veidi nõrgemaks, aga leidub ka neid lapsi, kelle kõne arengule see keelte paabel pärssiv on. Selliste laste puhul peaks ilmselt siiski valima välja ühe keele, eelistatavalt selle maa keele, kus ta elab.

Sel tumedanahalisel siis üks vanematest eestlane pole järelikult.
Muidu on ilmvõimatu, et 3 aastaga pole eesti keelt ära õppinud ja seda keelt ei räägi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.11 20:16; 20.11 08:45; 20.11 08:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed lapsed. Suhtlemine suhtlemiseks, aga enamik sellises keskkonnas kasvavaid lapsi ei omanda õigesti ühtegi keelt, pluss kirjaoskamatus…

+1
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed lapsed. Suhtlemine suhtlemiseks, aga enamik sellises keskkonnas kasvavaid lapsi ei omanda õigesti ühtegi keelt, pluss kirjaoskamatus…

Täitsa loll jutt. Millele su väide põhineb? Omale kogemusele? 😀

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.11 20:16; 20.11 08:45; 20.11 08:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

uuringud ongi näidanud, et kakskeelsetes peredes võib lapsel nö igaühele arusaadav kõne veidi hiljem tekkida – just seetõttu, et algul laps kohaneb sellega, et need 2 keelt on erinevad keeled. Et ühele vanemale ütleb ta “auto” ja teisele vanemale peab ütlema nt “car”. Aga nagu sa kindlasti tea,d on kõik normaalse vaimse arenguga kakskeelsetest peredest pärit lapsed õppinud rääkima ja seda kas mõlemas keeles või ühes (ka ise olen kakskeelsest perest, kuid räägin ainult emakeeles – mingil põhjusel, kuigi isa rääkis minuga vene keeles, mina rääkisin vastu alati eesti keeles, ehk oli mõju selles, et olin pere noorim laps ja ka õdede-vendadega suhtlesin eesti keeles)-

Kui su laps on suht värske aastane ja tal on mõned sõnad ühes keeles ja mõned sõnad teises keeles, siis see on ju eakohane sõnavara. Minu vanemal lapsel, kellel oli igati eeskujulik kõne areng, oli täpselt aastaselt 10 sõnaringis. Samas nooremal lapsel tuli esimene sõna alles 1a2k, ja meie pere on ükskeelne. Rohkem sõnu hakkas tal tulema alles 1a10k ja kõik oligi normaalne, nüüd on ta 3aastane ja räägib täiesti eakohaselt liitlausetega, jutt on sisukas jne Muidugi muretsesin ka ise, aga lõpuks ajaga mured kadusid.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed lapsed. Suhtlemine suhtlemiseks, aga enamik sellises keskkonnas kasvavaid lapsi ei omanda õigesti ühtegi keelt, pluss kirjaoskamatus…

Sulle tuli kohe täitsa ise selline mõte pähe, jah, vaaaaaaauuuuuu.
Üle 50% maailma rahvastikust on kakskeelsed ja oma igapäevaelu elab vaid ühes keeles ainult 40% inimestest. Mitmekeelsus ongi norm, mitte mingi anomaalia, mille üle halada. Vaene sina, su silmaring on ainult üht keelt osates ilmselgelt ahtakeseks jäänud.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tean peret, kus on kolmkeelsed lapsed. Lapsed on juba teismelised/eelteismelised. Vanemad lastega räägivad omaenda emakeeles, lapsed vastavad neile riigikeeles. Lapsevanemad omavahel räägivad isa emakeeles, sõpradega riigikeeles (ema on eestlane ja valdab kõiki kolme keelt). Kõige paremini valdavad lapsed riigikeelt, teistest keeltest saavad korrektselt aru, kuid vanavanematega eriti ei kipu suhtlema. Vanim laps siiski isapoolsete vanematega pidi juba rääkima.
Keeruline kindlasti, kuid mitte võimatu. Lapsena mitu keelt omandada, olgugi siis grammatiliselt mõnevõrra valesti, on siiski suur väärtus. Eks kui tahavad tõlkijaks hakata, lähevad filoloogiat õppima, aga igapäevaseks suhtluseks on võõrkeele oskus suur väärtus. Perfektselt omandavad lapsed keele vastavalt koolis räägitavale keelele ehk siis selle pere puhul riigikeele.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Šveitsis on 3 riigikeelt. Enamus kodudes räägitakse dialekti, lasteaias veel ka. Koolid on saksa-, prantsuse- või itaalia keelsed.

Mitmekeelsus on positiivne asi. Lastel tuleb kõne natuke hiljem aga see eest mitu keelt korraga.

Nagu eelpoolgi mainitud tuleks rääkida lapsega just seda keelt, mida kõige paremini oskad ja võimalikult laia sõnavaraga ja õigesti (raamatute lugemine +õpikud). Vigaselt võõrkeelt rääkides teeb lapsele tegelikult karuteene.

Kui üks-kaks keelt korralikult selged, siis on uute keelte juurde õppimine lihtsam.

Lisainfot inimeste kogemustest leiad nt English forum šwitzerland foorumitest.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on sellevõrra lihtsam, et on ainult kaks keelt (eesti ja inglise), aga nüüdseks 5-aastane räägib vabalt mõlemat keelt. Ta pole isegi keeli sassi ajanud, teab, kellega mis keeles rääkima peab. Eesti keelel on kerge aktsent, aga sõnavara on lai ja mina ei teinud tema keeleoskuse arendamiseks muud, kui lihtsalt rääkisin-rääkisin-rääkisin. Tihe suhtlus (telefoni teel) Eesti sugulastega on ka keeleoskust arendanud, eriti lastega suheldes. Ausalt öeldes unistan sellest, et ta oskaks kolmandat keelt veel, nt prantsuse või hispaania keelt, mida nooremana õppida, seda kergem omandada. Minu laps on õnnelik, et saab Eestis käies vabalt suhelda sugulaste ja sõpradega. Kahju neist lastest, kel emad eestlased, aga Eestis käies peab vanavanematega tõlgi vahendusel suhtlema.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu 5ne oskab nii soome kui ka eesti keelt ja vene keelt vähesel määral. Käis alates esimesest eluaastast soome-vene-eesti lasteaias.
St, et vene keelt ta ei räägi aga sai aru kõigest, kui vene keelt rääkivate lastega suheldi.
Kodune keel on meil eesti ja seda ei sega elukoha keelega. Kui küsib mis midagi tähendab teises keeles, ikka seletan.
Aga tean peresid, kus tõesti ongi nii, et ühe vanemaga räägib laps üht ja teise vanemaga teist keelt puhtalt.
Ja samas tean ka peret, kus mõlemad vanemad on eestlased aga laps räägib segamini nii elukoha kui ka eesti keelt.
Ma arvan, et palju oleneb ka vanemate viitsimisest sellega tegeleda, et laps saaks kõik keeled korrektselt selgeks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mitte ära “ikka taha”, et ta eesti keelt ka rääkima hakkaks, vaid võtagi see täiesti enesestmõistetavaks eesmärgiks, et laps omandab oma emakeele! See on väga oluline, et räägidki temaga palju, alati eesti keeles, ning ta saab sel moel loomulikult ja iseenesest keele omandada, mitte ei pea omaenese emakeelt hakkama hiljem suure vaeva ja valuga ekstra õppima (kui üldse!).

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


Esileht Väikelaps Mitmekeelsed pered