Mul on naabrinaine sama vana, laps on juba 45+ ja lapselapsed suured. Tunnebki ennast väga üksikuna, laps on pühendunud tööle ja lapselapsed teda n.ö. enam ei vaja, õpivad ülikoolis. Helistavad ja ka käivad vahest külas. Meest ei ole. Sõbrannad on sama vanad, aga paljud on ära kolinud, oma lastele lähemale või leidnud uue kaaslase.
Mõnes mõttes on hea sünnitada lapsed 30+, siis oled 70selt veel paras lapselapsi hoidma.
Mida ta siis noorena tegi, kui lapsi veel ei olnud? Minu jaoks natuke veider, kui inimesed ei oska enda eluga midagi peale hakata, kui kellegi tagumikku ei ole enam vaja pühkida.
Mul on naabrinaine sama vana, laps on juba 45+ ja lapselapsed suured. Tunnebki ennast väga üksikuna, laps on pühendunud tööle ja lapselapsed teda n.ö. enam ei vaja, õpivad ülikoolis. Helistavad ja ka käivad vahest külas. Meest ei ole. Sõbrannad on sama vanad, aga paljud on ära kolinud, oma lastele lähemale või leidnud uue kaaslase.
Mõnes mõttes on hea sünnitada lapsed 30+, siis oled 70selt veel paras lapselapsi hoidma.
Mida ta siis noorena tegi, kui lapsi veel ei olnud? Minu jaoks natuke veider, kui inimesed ei oska enda eluga midagi peale hakata, kui kellegi tagumikku ei ole enam vaja pühkida.
Jah? Mis siis sinu meelest noored teevad põhiliselt- pidutsevad?
Oma laste pealt võin öelda, et õpivad ja töötavad, üritavad oma elu üles ehitada, teevad sporti, kes süvenenumalt üht ala, kes proovib erinevaid trenne, käivad igasugu kursustel. Reisivad, matkavad ja ka pidutsevad muidugi. Klassikaaslased pole veel kadunud ja kursakaaslased on ka ümber, üksi end ei tunta. Ja siis tuleb suur armastus, kodu loomine, emotsioone kui palju. Eks endalgi oli üsna sarnane elu. Praeguses vanuses enam kõrbe- ja rattamatku ei teeks, kuigi noorena sai ikka palju käidud ja nende nimel pingutatud.
Aunaste on ülimaalt karistmaatiline daam, kes suudab täita kogu ekraani ja saate.
Ekraani ja saate suudab täita, kuid karismaatiline ta seejuures küll ei ole. Väga ebameeldiv, räigelt üle võlli silmi pööritav ja afekteeriv tegelane, kes sunnib kanalit vahetama.
Ei sunni 😀 Ta on ju artist (kes, tõsi, on alati samas rollis).
Jah? Mis siis sinu meelest noored teevad põhiliselt- pidutsevad?
Oma laste pealt võin öelda, et õpivad ja töötavad, üritavad oma elu üles ehitada, teevad sporti, kes süvenenumalt üht ala, kes proovib erinevaid trenne, käivad igasugu kursustel. Reisivad, matkavad ja ka pidutsevad muidugi. Klassikaaslased pole veel kadunud ja kursakaaslased on ka ümber, üksi end ei tunta. Ja siis tuleb suur armastus, kodu loomine, emotsioone kui palju. Eks endalgi oli üsna sarnane elu. Praeguses vanuses enam kõrbe- ja rattamatku ei teeks, kuigi noorena sai ikka palju käidud ja nende nimel pingutatud.
Reisimine, matkamine, trenn, ringid, kursused – neid kõiki asju saab teha ka vanema inimesena. Ei peagi tingimata kõrbematkale minema, muid võimalusi on ka.
Reisimine, matkamine, trenn, ringid, kursused – neid kõiki asju saab teha ka vanema inimesena. Ei peagi tingimata kõrbematkale minema, muid võimalusi on ka.
See on teema, millest ei olegi võimalik aru saada ennem, kui vanadus endal käes on. Mul ei ole veel käes, aga näen oma ema pealt, kuidas see teda rusub. Helistame üle päeva, mõned sõbrannad on tal ka, aga küll on ühel tervis vilets, küll teisel. Paar lähedast sõbrannat surid eelmisel aastal. Ema otsib tegevust kuidas oskab, loeb, püüab iga päev ka õue asja teha, olgu või poes käia. Käib isegi trennis kaks korda nädalas. Aga suurema osa ajast on ta ikkagi oma mõtetega üksi. Elab korteris, terveid päevi ei jõua ka lugeda või telekat vahtida. Matkajat temast tõesti pole, aga ega seegi pikki talvi ei sisustaks. Siit siis igavus. Aunastel on küll, mille pärast muretseda. Arvestades meeste suht lühikest eluiga meist enamusel tegelikult on, mille pärast muretseda.
Reisimine, matkamine, trenn, ringid, kursused – neid kõiki asju saab teha ka vanema inimesena. Ei peagi tingimata kõrbematkale minema, muid võimalusi on ka.
Tõesti saab. Aga kas see kõik enam huvitab 70-aastase ja üksikuna, on iseasi. Kui emotsioone enam kellegagi jagada ei ole, on sellest üksi reisimisest ka suht ükskõik. Kui nooruses huvitas sõpradega raske ja eneseületamist nõudev ratsamatk, ega see vanaduses üksi metsas telkimine ju seda ei paku. Huvid võivad ju vahel ka samad olla, aga kui elus on juba 10+ erinevat kokanduskursust läbitud, mida sa vanana ikka järgmisest kasu saad või kus teadmisi kasutad. Kõik nõuab ka raha ja vanaduses pigem üritad seda säilitada hädavajalike ja möödapääsmatute teenuste saamiseks ja kulude katteks. Kõik pensionärid pole nii varakad, et homme Aafrikasse ja kuu pärast Austraaliasse. Isegi tervis ei pruugi enam nii pikki lennureise taluda, kui ka raha jaguks. Üksindus ja vanus piiravad vägagi palju elurõõmu, mis kunagi oli.
Reisimine, matkamine, trenn, ringid, kursused – neid kõiki asju saab teha ka vanema inimesena. Ei peagi tingimata kõrbematkale minema, muid võimalusi on ka.
See on teema, millest ei olegi võimalik aru saada ennem, kui vanadus endal käes on. Mul ei ole veel käes, aga näen oma ema pealt, kuidas see teda rusub. Helistame üle päeva, mõned sõbrannad on tal ka, aga küll on ühel tervis vilets, küll teisel. Paar lähedast sõbrannat surid eelmisel aastal. Ema otsib tegevust kuidas oskab, loeb, püüab iga päev ka õue asja teha, olgu või poes käia. Käib isegi trennis kaks korda nädalas. Aga suurema osa ajast on ta ikkagi oma mõtetega üksi. Elab korteris, terveid päevi ei jõua ka lugeda või telekat vahtida. Matkajat temast tõesti pole, aga ega seegi pikki talvi ei sisustaks. Siit siis igavus. Aunastel on küll, mille pärast muretseda. Arvestades meeste suht lühikest eluiga meist enamusel tegelikult on, mille pärast muretseda.
Minu unistuste elu. Rahu ja vaikus, null kohustust. Ma ei käiks isegi trennis:) Saab magada suvalisel ajal ja iseendaga olla.
Mulle MA kohutavalt meeldib. Arvan ka, et kui ta reaalselt seal Portugalis elab, hakkab tal varem või hiljem üksi igav ja ta on selline, kes kindlasti seal ka mingi tegevuse leiab. Ma mitte elu sees ei usu, et ta seal nüüd teki üle pea tõmbab ja voodis looteasendis surma ootab.
Reisimine, matkamine, trenn, ringid, kursused – neid kõiki asju saab teha ka vanema inimesena. Ei peagi tingimata kõrbematkale minema, muid võimalusi on ka.
Saab küll, aga vanemana on need asjad kuidagi natukene teistmoodi kui noorena. Noortel, kes ei ole oma peret veel loonud, ongi lihtsam kambas või sõbrannade/sõpradega asju ette võtta. Miks? Põhjuseid on palju. Alustades kohanemisvõimest lõpetades tervisega.
Vanemana oled ka väljakujunenud isiksus, kellel on omad harjumused ja rutiin. Samuti võib vanas eas olla häid kambajõmme vähemaks jäänud. Uute inimestega sobitumine võib olla keerulisem. Paralleeliks võib tuua elukaaslase leidmise. Noorena on lihtne kellegi sobivaga tutvuda ja pere luua ning selle käigus koos kasvada. Vanemana on uue elukaaslase leidmine palju raskem, sest oled juba väljakujunenud inimene ning seda on keeruline muuta või teise järgi kohandada.
Minu unistuste elu. Rahu ja vaikus, null kohustust. Ma ei käiks isegi trennis:) Saab magada suvalisel ajal ja iseendaga olla.
Seni, kuni endal veel see üksindus ja vanadus käes pole, on loomulikult väga hea teoretiseerida. See on umbes sama jutt, et kui ma vanaks saan, siis olen hüper-super rahul, kui lapsed mu vanadekodusse panevad. Tegelikult ei ole!
Reisimine, matkamine, trenn, ringid, kursused – neid kõiki asju saab teha ka vanema inimesena. Ei peagi tingimata kõrbematkale minema, muid võimalusi on ka.
Saab küll, aga vanemana on need asjad kuidagi natukene teistmoodi kui noorena. Noortel, kes ei ole oma peret veel loonud, ongi lihtsam kambas või sõbrannade/sõpradega asju ette võtta. Miks? Põhjuseid on palju. Alustades kohanemisvõimest lõpetades tervisega.
Vanemana oled ka väljakujunenud isiksus, kellel on omad harjumused ja rutiin. Samuti võib vanas eas olla häid kambajõmme vähemaks jäänud. Uute inimestega sobitumine võib olla keerulisem. Paralleeliks võib tuua elukaaslase leidmise. Noorena on lihtne kellegi sobivaga tutvuda ja pere luua ning selle käigus koos kasvada. Vanemana on uue elukaaslase leidmine palju raskem, sest oled juba väljakujunenud inimene ning seda on keeruline muuta või teise järgi kohandada.
Ei vajagi. Aga samas ei pruugi ka selles vanuses enam seda ühte-kahte sõpra või sõbrannat leida, kellega koos asju ette võtta. Ja, kui inimesel neid ei ole, kuid ta tahaks, siis ta tunnebki end üksikuna.
MA on väga särav naine, säravam, kui siinne Perekooli seltskond kokku. See naine kindlasti ei ole mingi niisama penskar, ta on midagi hoopis muud. Ilus, karismaatiline, väljapaistev. Ma olen kindel, et ta elab oma elu edasi, kas Eestis või Portugalis või kus iganes.
MA on väga särav naine, säravam, kui siinne Perekooli seltskond kokku. See naine kindlasti ei ole mingi niisama penskar, ta on midagi hoopis muud. Ilus, karismaatiline, väljapaistev. Ma olen kindel, et ta elab oma elu edasi, kas Eestis või Portugalis või kus iganes.
Miks ta siis pidevalt üksinduse üle kaebleb kui nii nummi on?
Väga hea mõte ju! Ma oleks küll rõõmus, kui mu lapsel Aunaste-taoline lapsehoidja oleks.
Mu meelest on ta just üks ebaemalikumaid naisi. Kas mitte ta tütar pole kuskil intervjuus samuti nentinud, et oli põhiliselt vanavanemate kasvatada ja kannatas emasoojuse defitsiidi all?
Minule on ta jätnud üsna enesekeskse ja edeva inimese mulje, keda laste lähedusse vabatahtlikult ei laseks.
Minu arust on ta ikka tubli naisterahvas, ega igaüks ei suuda Portugali maja ehitada, eriti veel üksiku naisterahvana. Ja ega igaüks seitsmekümneselt ei julge ka kuskile teisele maale üksi elama minna. Suurem osa inimesi ei julge üldse midagi teha oma elus, istuvad mugavustsoonis kuskil korteris, elavad oma pensionärielu, midagi ei tee. See, et ta julgeb välja öelda seda, mida ju paljud mõtlevad ja tunnevad, ei tee teda kuidagi väheväärtuslikuks. Vanematel inimestel polegi tihtipeale raha, sõpru, muidugi pole see meeldiv, eriti kui oled varem põnevat elu elanud.
Mu meelest on ta just üks ebaemalikumaid naisi. Kas mitte ta tütar pole kuskil intervjuus samuti nentinud, et oli põhiliselt vanavanemate kasvatada ja kannatas emasoojuse defitsiidi all? Minule on ta jätnud üsna enesekeskse ja edeva inimese mulje, keda laste lähedusse vabatahtlikult ei laseks.
Arvan täpselt sama.
Siiski, vaatamata sellele naudin teda teleekraanil väga. Ta on huvitav, teravmeelne, vaimukas ning kindlasti mitte tavaline. Enamasti saab parasjagu naerda ka. Näiteks, see tema püstijalakomöödia oli väga hea. Oskus enese üle naerda – eneseiroonia.
Aga kujutan ette, et lähedase inimesena keerukas tüüp ning raskesti talutav.
Mu meelest on ta just üks ebaemalikumaid naisi. Kas mitte ta tütar pole kuskil intervjuus samuti nentinud, et oli põhiliselt vanavanemate kasvatada ja kannatas emasoojuse defitsiidi all? Minule on ta jätnud üsna enesekeskse ja edeva inimese mulje, keda laste lähedusse vabatahtlikult ei laseks.
Arvan täpselt sama.
Siiski, vaatamata sellele naudin teda teleekraanil väga. Ta on huvitav, teravmeelne, vaimukas ning kindlasti mitte tavaline. Enamasti saab parasjagu naerda ka. Näiteks, see tema püstijalakomöödia oli väga hea. Oskus enese üle naerda – eneseiroonia.
Aga kujutan ette, et lähedase inimesena keerukas tüüp ning raskesti talutav.
Mul on naabrinaine sama vana, laps on juba 45+ ja lapselapsed suured. Tunnebki ennast väga üksikuna, laps on pühendunud tööle ja lapselapsed teda n.ö. enam ei vaja, õpivad ülikoolis. Helistavad ja ka käivad vahest külas. Meest ei ole. Sõbrannad on sama vanad, aga paljud on ära kolinud, oma lastele lähemale või leidnud uue kaaslase.
Mõnes mõttes on hea sünnitada lapsed 30+, siis oled 70selt veel paras lapselapsi hoidma.
Mida ta siis noorena tegi, kui lapsi veel ei olnud? Minu jaoks natuke veider, kui inimesed ei oska enda eluga midagi peale hakata, kui kellegi tagumikku ei ole enam vaja pühkida.
Ütlen ka, saage ise 70. Ei olegi vaja tagumikku pühkida, sellest east on lapselapsed väljakasvanud, samas on just kooliealised lapsed vanaemale parajaks kaaslaseks. Üksikuks jäämine vanas eas on päris tõsine teema, mida noored ei mõista. Arvavad, et ema ja isa on eluaeg ise hakkama saanud, saavad ka nüüd. Samas sõltub inimesest, minu ämm on väga äge naine, lesk juba ammu, aga tohutult tegus. Samas naabrinaine nagu hääbub oma kodus. Kui lapselapsed olid väiksed – suvi läbi olid tema juures, pikk puhkus oli ja siis oli tegemist küll. Kade olin lausa, sest minu ämm elas kaugel ja lapselapsed olid seal suvel 2 nädalalt (olen selle eest väga tänulik), aga naabrinaise juurde tulid lapselapsed nii nädalavahetustel, kui koolivaheagadel, kui hakati harvemini ja harvemini käima. Kurb vaadata, käin ikka külas ja näen.
Igatahes keskmisest omavanusest tunduvalt ettevõtlikum naine. Mina võiks tema tütar olla, aga ei kujuta küll ette, et hakkan Portugali maja ehitama ja kolin sinna üksi elama.
Ma ei tea kas ma mäletan tõesti valesti, aga mulle meenub paljude aastate tagant kus ta rõõmustas, et näe kohe varsti saab mul korterilaen makstud. Siis mingil hetkel ilmusid artiklid, kus ta rääkis, et istub üürikas paksu teki all, sest ei raatsi kütet panna. Siis oli tal justkui mingi omavanune elukaaslane, keda ta kõvasti kiitis. Ja siis, et elab Paides ja siis et polegi enam kusagil elada.
Inimene on eluaeg staar olnud, ma ei saa aru, kuidas tal midagi hinge taga ei ole ja mingi vaesuses närutamise uudised ainult tulevad. Kas laristas kogu raha kohe maha või meie staarid teenivadki vähem kui tavainimesed? Väga veider igatahes.
Inimene on eluaeg staar olnud, ma ei saa aru, kuidas tal midagi hinge taga ei ole ja mingi vaesuses närutamise uudised ainult tulevad. Kas laristas kogu raha kohe maha või meie staarid teenivadki vähem kui tavainimesed? Väga veider igatahes.
No siin mingid teised kuulsamad inimesed ka ei oska ju rahaga üldse ümber käia.
