Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mitmete põlvede taguse perekonnanime võtmisest

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Mitmete põlvede taguse perekonnanime võtmisest

Postitas:
tavakasutaja

Neiupõlvenime vahetasin abielludes abikaasa nime vastu. Peale abielu lahutamist jätsin lapse pärast selle nime alles, aga nüüd on laps juba mõnda aega juba täiskasvanud ja kuna mul on dokumendid aegumas, siis tuli selline mõte, et võib-olla võtaks oma neiupõlvenime tagasi. Aga siis jälle surfasin oma sugupuus Genis ja leidsin hoopis ühe mitmepõlvetaguse perekonnanime, mida ma meeleldi näeksin enda perekonnanimena.

Kuidas tänasel päeval see nimevahetusprotsess välja näeb ning mida peaks seda tehes silmas pidama või millega arvestama?

 

+7
-2
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
mudakonn

Minu jaoks ei tundu loogiline võtta omale nimi ajastust, kui abielu oli püha. Sa oled lahutatud naine!

+3
-41
Please wait...

Postitas:
donalola

Täidad nimevahetuse avalduse, maksad 100€ riigilõivu ja saadad digiallkirjastatuna piirkondlikku perekonnaseisuametisse. Põhjenduseks kirjutadki, et soovid vana suguvõsa nime. Ootad otsust ja kui saad positiivse vastuse hakkad dokumente vahetama. Tähtaega, et peavad mingi perioodi jooksul kindlasti vastama sel toimingul ei ole, negatiivse otsuse korral riigilõivu ka tagasi ei saa.

+10
0
Please wait...

Postitas:
leenushka

mul sama asi läbi tehtud. soovitan helistada perekonnaseisutoimingute spetsialistile, ta annab sulle täpsed juhised. sest kui on mitme põlve kaugune nimi, siis on vaja ka arhiivist mingeid tõendeid. ja ka eesti.ee lehel on nime muutmine ilusasti lahti õpetatud. ja kui lõpuks avalduse tegemiseks läheb, siis sinna põhjenduseks kirjutadki, et soovid kanda konkreetse esivanema nime.

+8
0
Please wait...

Postitas:
mii

Nime muutmine on mõttetu, sest oma isiksust ega elusaatust sellega ei muuda. Ainult üks kenitlemine ja muud midagi.

+3
-15
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
donalola

Nime muutmine on mõttetu, sest oma isiksust ega elusaatust sellega ei muuda. Ainult üks kenitlemine ja muud midagi.

Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.

Kui keegi soovib muuta oma nime, siis enamasti on tegu siiski kaalutletud otsusega ning ei ole teiste inimeste asi seda arvustada. Sinu usk ettemääratud saatusesse ja kivisse raiutud isiksuseomadustesse ei puutu antud juhul asjasse

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Indra

Mina olin lahutusel sama otsuse ees- kas jätta nimi, millega juba laiemalt teatakse, võtta tagasi neiupõlvenimi (oli alati seletamist, keeruline) või võtta lihtne vanaema neiupõlvenimi. Kuna aga kabinetis selgus, et nimevahetus nagunii eraldi protseduur, jäi see tookord ära.

 

Seega ma saan teemaalgatajast täiesti aru. Mina järgiksin sisetunnet, kui ikka meeldib, siis vaheta muidugi ära. Mul ka üks tuttav võttis aastaid peale lahutust oma suguvõsast nime ja ka tema poeg. Nii et ei ole midagi kummalist.

+5
0
Please wait...

Postitas:
pritnispeeers

Mina näen kõrvalt seda nii, et inimene on igal juhul otsuse teinud, see nimi on teda kõnetanud. Järelikult, on õigel teel.

Üks vastaja siin mainis, et on arhiivist vaja tõendeid…no mulle on see küll üllatuseks! Mida see nagu rohkem antud juhul juurde annaks? : ))) Aga pole endal kogemust, seega ei oska midagi kosta.

Kui nimi juba jutuks tulnud, kuidas suhtute järgmisse olukorda? ; ): naine abiellub mehega, võtab tema nime, lahutavad, naisele jääb lahutatud mehe nimi, järgnevate aastate jooksul sünnivad tal juhusuhetest lapsed, kes on muidugi ema nüüdse perekonnanimega. Minu meelest on taoline käitumine imelik, et mitte öelda – autu. Või mida arvate?

 

+3
-2
Please wait...

Postitas:
kurimoor

Nime muutmine on mõttetu, sest oma isiksust ega elusaatust sellega ei muuda. Ainult üks kenitlemine ja muud midagi.

sellisel juhul võiks vaarvanemate nime võtmisse suhtuda justnimelt kui vigade parandusse.

et mõttetu oli nime muutmine abielludes, mõttetu oli ka esimese vabariigi aegne perenime eestistamine.  tuleks leida see õige, mis hingele lähedane. samas, eks needki nimed on keegi kunagi kuskil ise valinud või kellegi teise korraldusel pandud.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

minuteada sa võid võtta ka täiesti suvalise perekonnanime, mitte isegi oma esivanemate oma, aga tingimuseks on see, et seda nime juba ei oleks Eestis väga palju. A la kui sa tahad oma perenimeks panna Tamm, siis tõenäoliselt öeldakse sulle, et ei saa, mõtle midagi muud välja. Aga kui sa tahad olla Tamm ja sul on sellenimelised esivanemad, siis näitad arhiividokumenti ja saad Tammeks.

üldiselt peaks nimeseaduses kõik kirjas olema, milleks saab muuta ja milleks mitte, nii et võta seadus lahti ja loe läbi.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina mõtleksin ja uuriksin enne kõvasti. Oled sa kindel, et see sinu esivanem oli meediv inimene? Aga kui äkki oli naisepeksjast sadist või litsakas külalits? Ei ole tõenäoline? Aga on võimalik, kuni sa ei tea.

See pole sul ju niisama uue perekonanime võtmine, sa valid sele konkreetse(te) inimes(t)e järgi. Ma ei võtaks oma nimeks ükskõik kui kaunikõlalist nime isegi võõralt, kui tema verd minu soontes ei voola. Rääkimata siis, et lihtsalt tuju ajel ja kuna on “näeksin meelsasti oma perenimena” ja viitsimatusest arhiividest tuhlata võtaksin endale oma esivanema või hõimlane järgi nime, kes äkki imikuid vaovahele mattis või naabri hobuseid käis vigastamas.

Miks sa siis endaga seda teed.
Soovitan uurida.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei usu mingit müstilist inimeste aura ülekandumist koos nimega, aga oma lastegi nimesid googeldasin enne nimepanekut üht ja teistpidi ning mehega uurisime tema suguvõsas, kas on samanimeline olemas ja kui on, siis mis tüüp oli.
Endale kindlasti ei võtaks mingi üleneva sugulase nime, kui ei tea, millega eluajal nagu tegeles ka.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina mõtleksin ja uuriksin enne kõvasti.

Ma teeks samuti nii, sest lihtsalt Genis surfates ei pruugi õigete isikute pealegi sattuda. Kõike, mis on Genis, ei maksa puhta kullana võtta. Saaga linkidega olid profiilid ikka täiendatud?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks kõlab samuti imelikult, kui tahetakse võta nime, mis juhuslikult genis surfates ette jäi ja puudub igasugune kontakt nende esivanematega. Nime jääd sa ju ülejäänud elu kandma, sa ei saa seda nagu sokke vastavalt tujudele vahetada. Ma saan aru, kui tahetakse vanaema, vanaisa nimi võtta, sest oli nendega südamelähedane suhe ja endal saadud nimi isalt, kes last näiteks ei kasvatanud või oli muidu vägivaldne despoot. Soovitan sul võtta nime, millega sul mingi lähedasem seos kui juhuleid genis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lase käia teemaalgataja. Mis on siinsetel kägudel tegemist su nimevalikuga? Selle teeb igaüks ise ja iga inimene leiab ise põhjuse miks talle nimi sobib või mitte. Protsess pole ka meie päevil kuigi keeruline.

Meil on pool Eestit täis inimesi kes oma lapsi pole kasvatanud ega toetanud, ja ikka ootavad et nende nimi kanduks lastelt edasi ja nonde tuge vanaduspäevil. Ega ikka ei käi need asjad nii enam, laste kanda jäägu need nimed kes selle on ära teeninud. Need kes kärjetavad saba lehvides mööda aguleid ringi poetades oma mune mitmesse setmesse pesakonda ei ole seda väärt et nende nimi ka tulevastele põlvedele edasi kanduks. Jäägu parem mõne auväärsema vanavanema nimi suguvõsas kestma.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on pool Eestit täis inimesi kes oma lapsi pole kasvatanud ega toetanud, ja ikka ootavad et nende nimi kanduks lastelt edasi ja nonde tuge vanaduspäevil.

Siis on seaduses midagi väga valesti tehtud. Pigem tekitab seksuaal- ja kodunekasvatus küsimusi. Pool Eestit on täis ka inimesi, kes väidavad, et kasvatavad, ja väidavad, et toetavad. Kas see ka nii on.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina näen kõrvalt seda nii, et inimene on igal juhul otsuse teinud, see nimi on teda kõnetanud. Järelikult, on õigel teel.

Üks vastaja siin mainis, et on arhiivist vaja tõendeid…no mulle on see küll üllatuseks! Mida see nagu rohkem antud juhul juurde annaks? : ))) Aga pole endal kogemust, seega ei oska midagi kosta.

Kui nimi juba jutuks tulnud, kuidas suhtute järgmisse olukorda? ; ): naine abiellub mehega, võtab tema nime, lahutavad, naisele jääb lahutatud mehe nimi, järgnevate aastate jooksul sünnivad tal juhusuhetest lapsed, kes on muidugi ema nüüdse perekonnanimega. Minu meelest on taoline käitumine imelik, et mitte öelda – autu. Või mida arvate?

See ei ole veel midagi, tuttavad lahutasid, naine jäi mehe nimega ning abiellus uuesti ning uus mees võttis naise perekonna nime. See küll tundus imelik, et uus mees kannab eksmehe perekonnanime.

+1
0
Please wait...

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Mitmete põlvede taguse perekonnanime võtmisest